VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.............................................................................................................
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda ...................
Beria alustas uuendusi: vabastati suur hulk vangistatuid, alustati suhete normaliseerimist, liberaliseeriti juhtimist, Hrustsov tühistas osa Beria uuendusi. NSVL-is algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. Kriisid Lähis-Ida 1947 said juudid ÜRO-lt õiguse pöörduda tagasi ajaloolisele kodumaale Palestiinasse, et luua seal Iisrael riik (1948). Ümberkaudsed araablaste alustasid protestiks juutidega sõda. Iisrael saavutas edu ja hõivas osaliselt ka araablaste Palestiina riigi jaoks mõeldud alad. Tänaseni jagavad Jeruusalemma ja on vaenulikud. Korea Korea poolsaarel tekkis kaks riiki: 1. Põhja-Korea Nõukogude Liidu ja Hiina mõju all, kommunistlik. 2. Lõuna-Korea toetas USA, demokraatlik arendamine. Külma sõja esimene suurem sõjaline kokkupõrge toimus 1950-1953. Põhja-Korea ründas Lõuna-Koread.
Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased
Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist. 9. Millal ja mis seoses moodustati NATO? Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli pakt), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 10. Miks puhkes Korea sõda? Millal? Selle põhiline käik. 1945. oli Korea jagatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950. juunis tungis P-Korea L-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti Korea Vabariigi väed Poolsaare lõunatippu
likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,
turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või
Kõik kommentaarid