Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Indo-Hiina Sõda (0)

1 Hindamata
Punktid
Indo-Hiina sõda
19.12.1946-01.08.1954
 
 
Prantsusmaa kolooniad  maailmas
 
 
Ajalooline taust

1887. a asutati kolme Vietnami regiooni - Tonkini, 
Annami jaCochinchina ning  Kambodza  li t

1893. a  astus liitu Laos

1940. a septembris vallutab Jaapan Prantsuse Indo-
Hi na

Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda

1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo-
Hi na sõjakäigu

2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik 
Vabariik
 
 
Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad
 
 
Rahvusvaheline taust

Berli ni  blokaad  1948-1949 

Hi na kommunistide ülestõus 1949. aastal

Korea sõda 1950-1953. aastal
 
 
Eeldused ja põhjused

Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle

Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis

Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates 
Prantsue  Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid

1947.aastal  operatsioon  Lea, kus tahetakse hävitada 
Viet  Minhi kommunikatsiooni keskus

Alates 1949. aastal algas otsene sõjategevus kahe 
poole vahel.

Prantslaste strateegiaks oli suunata Viet  Minh  
prantslaste hästi kaitstud baasi ründama, et nad 
seejärel alistada. Algas Na Sani lahinguga.
 
 
Osapooled

Viet Minh ja Prantsusmaa

Viet Minhi toetab  NSVL  ja Hi na

Prantsusmaa toetaja USA
 
 
Sündmuste kulg

1946 – Esimene Indo-Hiina sõda algab

1950 –  Truman  lubab sõjalist abi Prantsusmaale

1950 – Hi na tunnustab Pekingis Viet Minhi

1950 – kujutab Korea sõda suurt ohtu Aasias

1953 – Ho Chi Min tutvutab maareformi

1954 – Dien  Bien  Phu lahing

21.juuli 1954 Geneva  konverents  
 
 
Tulemused ja tagajärjed

Prantsuse jõududest 75 581 hukkunut, 64 127 
haavatud, 40 000 vangi võetut

Kommunistliku Viet Minhi jõududest 300 000+ 
hukkunut, 500 000+ haavatut, 100 000+ vangistatut

Üle 150, 000 tsiviilisiku  tapetud

Indo-Hiina sõja tulemusel jagati  Vietnam  kaheks 

Prantsusmaa pidi oma väed ri kidest välja viima 

Iseseisvuse saavutasid Laos ja Kambodza

2 miljonit Põhja-Vietnami elanikku emigreerus Lõuna-
Vietnami
 
 
Mõju osapooltele

Põhja-Vietnamis  pöördusid  paljud  sõjaväe  poole,  et 
kindlustada endale stabiilne ja arvestatav töökoht

Prantsuse  majanduslik  kahju  oli  märgatav,  kuid  mitte 
nii suur kui Teises maailmasõjas

Mõlemad  osapooled   soovisid   võimu  Vietnami  alade 
üle, kuid võidu saavutas Viet Minh
 
 
Rahvusvaheline mõju
● Poliitilised 
tagajärjed 
peegelduvad 
ülemaailmselt 
Euroopast 
kuni 
U.S.A-ni 
kulmineerudes  Vietnami  sõjaga  aastatel  1964-
1973
 
 
AITÄH!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Indo-Hiina Sõda #1 Indo-Hiina Sõda #2 Indo-Hiina Sõda #3 Indo-Hiina Sõda #4 Indo-Hiina Sõda #5 Indo-Hiina Sõda #6 Indo-Hiina Sõda #7 Indo-Hiina Sõda #8 Indo-Hiina Sõda #9 Indo-Hiina Sõda #10 Indo-Hiina Sõda #11 Indo-Hiina Sõda #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor CocoNut Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vietnami sõda
13
doc

Vietnami sõda

VIETNAM Vietnami sõda Sisukord Üldinformatsioon.................................................................................................................3 Vietnami sõda...................................................................................................................... 4 Vietnami sõja tähtsus....................................................................................................... 4 Miks astuti sõtta?............................................................................................................. 5 Eellugu.............................................................................................................

Ajalugu
Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda
12
docx

Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda

Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda ...................

Ajalugu
Külm sõda-Saksamaa olukord-Hiina kodusõda
5
doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Beria alustas uuendusi: vabastati suur hulk vangistatuid, alustati suhete normaliseerimist, liberaliseeriti juhtimist, Hrustsov tühistas osa Beria uuendusi. NSVL-is algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. Kriisid Lähis-Ida 1947 said juudid ÜRO-lt õiguse pöörduda tagasi ajaloolisele kodumaale Palestiinasse, et luua seal Iisrael riik (1948). Ümberkaudsed araablaste alustasid protestiks juutidega sõda. Iisrael saavutas edu ja hõivas osaliselt ka araablaste Palestiina riigi jaoks mõeldud alad. Tänaseni jagavad Jeruusalemma ja on vaenulikud. Korea Korea poolsaarel tekkis kaks riiki: 1. Põhja-Korea ­ Nõukogude Liidu ja Hiina mõju all, kommunistlik. 2. Lõuna-Korea ­ toetas USA, demokraatlik arendamine. Külma sõja esimene suurem sõjaline kokkupõrge toimus 1950-1953. Põhja-Korea ründas Lõuna-Koread.

Ajalugu
Vietnami sõda- referaat
7
docx

Vietnami sõda- referaat

Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased

Ajalugu
Külm Sõda
5
rtf

Külm Sõda

Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist. 9. Millal ja mis seoses moodustati NATO? Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli pakt), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 10. Miks puhkes Korea sõda? Millal? Selle põhiline käik. 1945. oli Korea jagatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950. juunis tungis P-Korea L-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti Korea Vabariigi väed Poolsaare lõunatippu

Ajalugu
Külm sõda
13
doc

Külm sõda

likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. · Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie Saksamaa lõhestamine · Saksamaa oli sõjas kõige rohkem kannatada saanud. Maa majanduslik potentsiaal oli täiesti

Ajalugu
Kahepooluseline maailm
8
doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun