Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vietnami sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viet, vietnam, minh, kommunistid, dien, bien, hand, sõjategevus, operatsioon, ranch, aasia, ameeriklased, prantslased, diem, saigon, maailmasõda, taktika, president, rolling, thunder, calley, üldinformatsioon, astuti, eellugu, veresaun, budism, leidsid, lahkumist, austraalia, kommunistlikud, tapeti, navarre, võitu, lennukid, intsidendi, vietkongReferaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda). Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnami toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaad toetas USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustav oli Dien Bien Phu lahing Loode-Vietnamis, milles
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke
Vietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega.
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski
2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates Prantsue Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid 1947.aastal operatsioon Lea, kus tahetakse hävitada Viet Minhi kommunikatsiooni keskus Alates 1949. aastal algas otsene sõjategevus kahe poole vahel. Prantslaste strateegiaks oli suunata Viet Minh prantslaste hästi kaitstud baasi ründama, et nad seejärel alistada. Algas Na Sani lahinguga. Osapooled Viet Minh ja Prantsusmaa Viet Minhi toetab NSVL ja Hiina Prantsusmaa toetaja USA Sündmuste kulg 1946 Esimene Indo-Hiina sõda algab
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20
Belgia, Holland, Luksemburg). Sai Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud. Hiina kodusõda Kodanlik rahvapartei Kommunistid Chiang Kaishek Mao Zedong Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi. Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm. 1949 Nõukogude Liidu tuumapomm
Korea sõjas hukkus üle 3 miljoni korealase, mitukümmend miljonit inimest jäi kodutuks, kaotas omaksed . hiina vabatahtlikke hukkus umbes miljon. USA kaotused ulatusid 54 246 inimeseni. Hoogu sai võidurelvastumine. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu. 2. Vietnami sõda 1945. aasta septembri alguses, kui jaapanlased olid lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid Vitnami kommunistid, eesotsas Ho Chi Minh´iga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Septembri lõpus saatis Prantsusmaa sinna oma väed, keda toetasid inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa koos pealinna Saigoniga, detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu, esialgu oli neil edu, kuid Ho Chi Minh´i valitsus läks üle partisanisõja taktikale Prantsusmaa nõustus Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Prantslased üritasid kuni 1954
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi.
KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4
1965 aastal alustas USA Vietnami pommitamist. Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27.
millest osa anti talupoegadele ja osa muudeti riigimajanditeks. Need abinõud ei tekitanud enamikes kodanikes suurt vastuseisu, sest tööstuse täielikust natsionaliseerimisest ja põllumajanduse kollektiviseerimisest esialgu ei räägitud 3. Enne valimisi loodi rahvarinne, s.o erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Vaatamata sellele, et nendes blokkides olid kommunistid vähemuses, said nad endale ebaproportsionaalselt palju kohti parlamendis. Erakonnad, kes ei soovinud kuuluda rahvarindesse, kuulutati rahvavaenulikuks ja fasismimeelseks. Nende tegevus keelustati ja aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti
kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA. 35 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.36 Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi
Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks.
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks
süüdlasena on välja toodud ainult Calley, nagu juhtunu oleks olnud vaid ühe mehe süü. • 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit. P-Vietnam liideti kokku L-Vietnamiga – loodi Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Sõja käigus hukkus üle miljoni inimese Vietnami sõda on ajaloos suuruselt kolams sõda • 2012
See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. 1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma
Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus
ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on “kuum sõda”- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelõdvendusega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Alguseks võib pidada Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990
kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning
Lõunas kommunistlike sisside vietkongi tegevus Osapooled: Põhja-Vietnam (Vietnami Demokraatlik Vabariik e. viet-minh), vietkong Lõuna-Vietnam (Vietnami Vabariik), USA Tagajärg: 1973.a. sõlmitud Pariisi rahuga jääb riik endiselt jagatuks. 1975.a. alustab kommunistlik põhi pealetungi ja 1976 riik liidetakse ühtne sotsialistlik riik Vietnami naaberriigis Laoses kommunistid võimule. Kambodzas eriti verine punaste khmeride diktatuur Suured inimkaotused Keskkonnakahju kemikaalide, napalmi jmt. Kasutamine USA rahvusvaheline prestiiz langeb, dollar nõrgeneb USAs vietnami sündroom pahempoolsete ja sõjavastaste liikumiste levik
1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 · Georges Clemenceau · Woodrow Wilson · David Lloyd George · Vittorio Orlando Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia
oma rkaetid nii Itaalaist kui ka Türgist ära viiks. 27. oktoobril pärast pikka mõtlemist otsustas Kennedy salaja seda teha. Joonis 7. USA luurelennukilt tehtud pilt Kuuba raketibaasidest. Kuuba kriisi tulemuseks oli F.Castro reziimi püsimajäämine ning NSVL kohustus oma raketid Kuubalt ära viima. 9 4. VIETNAMI SÕDA Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu jagati Vietnam kaheks, Vietnami Demokraatlik Vabariik(Põhja-Vietnam), mida toetasid kommunistid ja Vietnami Vabariik(Lõuna-Vietnam), mis sai toetust USA-lt.Vietnami sõda toimus Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami vahel, mille põhjustas USA soov levitada demokraatiat ning samas takistada kommunismi edasist levikut. Vietnami sõda oli oma iseloomult erakordselt julm ning USA heitis sõja käigus rohkem pomme kui II maailmasõjas kokku. Kasutati ka hulgaliselt keemiarelvi ja napalme(joonis 8). Samuti
ühts sõda kuna Iisrael vallutab Gaza. ena 1973 Xom Kippuri sõda Egiptus ja Süüria ründavad Iisraeli. Sõjategevus peatati ÜRO nõudel. usk. Tulemusel vallandub naftakriis (araabia riikide Nen sissevedu Iisraelile + toornafta hinna tõstmine) NSVL
Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi tõrjuminie Aasia regioonis, Doominoefekti vältimine Osapooled: Lõuna-Vietnam (USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa, Filipiinid) Põhja-Vietnam (Viet minh, Vietkong, Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea) b) sõja käik lühidalt (ameeriklased Vietnami sõjas); 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik. Pärast Indo-Hiina sõja lõppu võttis Põhja-Vietnami valitsus kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a
Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) Lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon) 50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid
Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis. 1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue
Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh. Prantslased ptsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid. Mnda aega need kaks riiki eksisteerisid rahulikult ksteise krval. 1958 aastast Phja-Vietnam tahtis Luna-Vietnami endaga hendada.
Sõja omapära seisnes selles, et otsese rünnaku asemel hakkasid põhjavietnamlased kasutama partisanisõja taktikat Lõuna-Vietnami dzunglites. Põhja-Vietnam eesotsas kommunistlikku liidriga sai toetust Hiinalt ja NSVL-ilt. Pärast mitmeid kommunistide terrorirünnakuid sekkusid 1964. aastal Lõuna-Vietnami valitsuse palvel sõtta ka USA väed. Ameeriklased sõdisid Vietnamis 1973. aastani, kuid võitu ei saavutanud. Nende lahkumise järel langes Lõuna-Vietnami reziim ja kommunistid haarasid võimu. USA põhjendas sõjas osalemist nn Eisenhoweri doominoteooriaga: ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NSVL-i mõjusfääri. 1968 toimus järjekordne Nõukogude tankide demonstratsioon, mida tuntakse kui Praha kevadet. Revolutsiooni ennetamiseks saadeti need Tsehhoslovakkiasse. Põhjus oli jälle reformides, mis kuulutati välja uue parteijuhi Dubceki poolt. Reformid nägid ette riikliku
Husákiga. http://thevieweast.wordpress.com/2012/06/27/dubceks-failings-the-1968-warsaw-pact-invasion-of-czechoslovakia/ BREŽNEVI DOKTRIIN NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. märk, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975 1945 - kommunistid kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV ei tunnustanud. Indo-Hiina sõda (1946-1954) Vietnami DV abi: kommunistlikud Hiina RV ja NSVL Prantsusmaa abi: USA (kaotas) Vietnami jagamine kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon). VIETNAMI SÕDA 1964-1973 / 1975
annaabi.ee 
