Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb? Kas ajastut ja olukorda arvestades võiks miski õigustada Vautrini tegevust? Vautrin koostab Rastignaq'le plaani, mille järgi peaks ta saama Victorine. Plaan pidi olema selline, et Vautrine sõber tapab Victorine venna, sest Victorine isa lemmiklaps oli ta vend. Selle läbi kanduks Victorine isa pärandus tema ainsale lapsele ehk Victorinele. Seejärel peaksid Rastignac ja Victorine abielluma ning sealt peaks Rastignac ka saama osa
Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea
Isa Goriot" ,,Isa Goriot" Honore de Balzac Teose tegelased: Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar
Isa Goriot Honore de Balzac See teos oli väga realistlik ja põnev ning algas sissejuhatusega proua Vauquer'i pansionaati, mis ei olnud kõige luksuslikum ja korralikum.Seal elasid inimesed, kes olid elus kõrvetada saanud.Pansionaadis elas Eugene,kes oli vaene üliõpilane ja tahtis saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas.Veel elasid seal isapoolt hüljatud noor naine Victorine, põgenenud vang Vautrin ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks oligi see pansionaat. Sinna asus elama ka endine nuudlikaupmees isa Goriot, kes armastas oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred
Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab- ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorine isa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis laseks Vautrin ühel oma tuttaval Victorine venna tappa ja ta isa võtaks Victorine enda juurde, kui pärija. Rastignac keeldub. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma nime kirja panemas
näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua Coutre, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas temast jumalakartliku inimese. Poiret- rauk, kes käis pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Härra Vautrin- neljakümnendates mees, kes kandis musta parukat, värvis põskhabet, ütles ent olevat endiseks kaupmeheks
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie.
Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast.
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000
Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.. üliõpilane läks krahvinna majja ja märkas seal isa Gorioti. Maxime oli krahvinna armuke?! Lausuds isa Goriot nime, oli Eugene andnud hoobi nõiakepikesega, kui selle mõju oli vastupidine sellele, mida sõnad proua de beauseantei sugulane olid sünnitanud. Enam ei lubatud üliõpilast krahvinna majja. Eugene seadis sammud vikontessi Beauseanti majja
väga tüütu. Raamat räägibki üliõpilase Rastignaci raskest elust ja tema püüetest saavutada edu, samas ka Isa Goriot mõttemaailmast ja tema kohutavalt tugevast kiindumusest oma kahe tütre vastu. Süzeeliine võib põhimõtteliselt eristada viis. Neist kaks peamist: Rastignaci käitumine ja Goriot saatus ning kolm natuke udusemat ja mitte nii konkreetset liini: Vautrini saatus, Goriot tütarde elu ja ühe vaese tüdruku Victorine väga närvesööv ja ebaõiglane elu. Peategelasteks on üliõpilane Rastignac ja isa Goriot. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Goriot tütred Delphine ja Anastasie ning Vautrin.Rastignac on noor üliõpilane, kes elab Vaqueri pansionis ja kelle eesmärgiks on saavutada tõelist edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Selleks peab ta aga hakkama tihedalt läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub ühte Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult
- Eugene sai emalt kirja vastu ja ka raha, ema tundis muret poja pärast, sest ta kiri oli salapärane ja tegi haiget emale, poeg leidis olukorras sarnasuse gorioti omaga (hõbeda väänamine) - Sai kirja ka õelt, kes oma armastusväärse väljendusviisiga ta tuju tõstis, õed saatsid kokku 350 franki, olid nõus oma vennale isegi moodsaid särke õmblema - Vautrin soovitab Eugenel otsida endale rikas naine, kelle abi kõrgseltskonda saada - Vautrin soovitab ära kosida Victorine, kes on küll vaene, kuid kelle isa on rikas. Antud hetkel on küll ainupärijaks poeg, ning Victorine kõrvale jäetud, kuid kui poeg kõrvaldada ühe Vautrini sõbra poolt, siis võtaks Taillefer oma tütre tagasi ning teeks temast ainupärija - Eugene ei ole Vautrini plaaniga nõus, laidab maha - Eugene külastab taas oma sugulast Vikontessi, kes kutsub teda lõunastama. Suunduvad koos teatrisse, teatris on ka gorioti teine tütar Delphine, kellesse Eugene
Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon
võita. Tema aadellik perekond ei suutnud teda kuigi palju toetada, sest nende veinitööstus oli muutunud kapitalistlikuks. Tema põhiprobleemiks, nagu paljudel tolleaegses ühiskonnas, oli raha, au ja kuulsus, mida ta saavutada üritas ning ta tegutsemise motiiviks oligi auahnus. Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud
Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega
Eugene saab teada, et Dolphinel on võlad, võidab mängides 1000 franki Eugene hakkab Dolphine osas kahtlema, sest on vaene. Saab Voitrinilt võlgu III Surmanarritaja Poiret ja Michonneau teevad koostööd salaagendiga, kahtlustades Voitrini surmanarritajaks (J.Collin) (136) Dolphine kingib Eugenele korteri, Goirot soovib endale pööningut Michonneau kallab Voitrini joogi sisse miskit ja tõestavad Poiretiga, et Voitrin on surmanarritaja Victorine vend Frederic saab kahevõitluses surma ja Victorine kolib koos Couturega ta isa juurde Politsei võtab Voitrini kinni, ta tunnistab kõik üles ja ähvardab reetureid, Eugenele jättis raha ja mehe Dolphine on sillas, sest Beauseant soovib temaga kohtuda IV Isa surm Dolphine kurdab Goriotile muresi, Eugene kuulab pealt (186) Anastasie tuleb ka kurtma, Eugene pakub raha aga põhjustab õdede vahel hoopis tüli
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk.
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega
,,Isa Goriot" August 2009 · Alguses kirjeldatakse pikalt üht pansioni (kostikorter) Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised
Delaborde Looming Novellid Näidendid “Consuelo” (1842) “Gabriel” (1839) “La Petite Fadette” (1849) “Claudie” (1851) “Indiana” (1832) “Le Pressoir” (1853) “La Mare Au Diable” (1846) “The Paving Stone” (1862) “A Winter in Majorca” (1842) “Le Mariage de Victorine” (1851) Tähtsus Müstiline naine Skandaalsed teooriad Ilukirjandus, Victor Hugo Mitmeküglne Tsitaat “On ainult üks õnn elus, armastada ja olla armastatud.” – George Sand Avastused 1.) Kandis meeste riideid avalikult 2.) Suitsetas avalikult 3.) Abikaasa, Prantsuse sõjaväes leitnant Kasutatud kirjandus Vikipeedia, 01.11.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/George_Sand Authorama, 01.11.2015 http:// www.authorama
2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi. Kuid salongid, kus Rastignac käis on
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised
Raamatu sündmused leiavad aset enamasti pansionis, mille omanik on 50- aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de
Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk. Paljastab Vautrini Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees. Käis tihti pansionaadis lõunastamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Vautrin juuksed lühikesed telliskivi punased, kandis parukat , michoneau uimastas ta, väga arukas, kaval, ,,Näe, kus on
Honoré de Balzac Isa Goriot Miljöö Proua Vauquer'i pansionaat Vaesed, luksuseta elavad inimesed, kellel elus ei vea Õnnetud igas mõttes: hüljatud, väljatõugatud seltskonnast Tegelased Pansionaadi elanikud: Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas Isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; Isapoolt hüljatud noor naine Victorine Põgenenud vang Vautrin (Collin) Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega
olnud võimalik juurde pääseda). Oli värvitud kollasega, mis jättis ääretult jube mulje. Tänavalt kostsid töötavate laste kisa ja karjumist. Pansioni sisekirjeldus: must, räpane, mööbel oli vana, lagunenud. Asus 3 korrusel. Alumisel korrusel asusid esik, köök, söögituba, kaminaruum ehk salong. Ruumid olid külmad. Esimesel korrusel asusid maja kaks paremat korterit. Pansioni elanikud: · Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · noor neiu Victorine · sunnitööline Poiret · isa Goriot endine nuudli -ja makaronivabriku omanik · üliõpilane Rastignaq · arstitudeng Teose autor tahab näitata läbi pansioni täpse kirjelduse selle omaniku iseloomu. Sama räämas,must ja aegunud nagu oli pansion oli ka selle omanik Vauquer. Pr. Vauquer Vana, paks, hoolitsemata (parukas lopendas, kinnitamata, vedas enda järel vanu ärakantud tuhvleid, pesemata). Oma välimuselt meenutas viljasalve rotti. Oli hooletu oma külaliste suhtes
· Nucigeni maja tõekspidamised olid kõige ratsionaalsemad. Raha oli seal tähtsal kohal, kuid elati pigem vaesuses, ainult sellega mis oli hädavajalik. Raha raiskamine oli seal keelatud. 4.Millisena kujutati laste ja vanemate suhteid romaanis ''Isa Goriot''. (Ära piirdu ainult Gorioti ja tema tütardega) Kinnita oma väiteid näidetega tekstist. Laste ning vanemate suhteid kujutati romaanis häbiväärselt põlglikuna. Raamatutegelastel ei olnud väga õnnelikku pereelu. Victorine Taillefer oli närbunud ja tröötsitu välimusega, kuna polnud oma elus näinud palju headust. Isa hülgas ta lapsepõlves eelistades tüdruku venda. Isa ei huvitunud oma lapsest, Hülgas tütarlapsega suhted ega toetanud rahaga. Victorine asus elama oma sugulase Proua Couturega, kes kasvatas temast jumalakartliku naise. Enamasti räägiti raamatus isa Gorioti ning tema tütarde vahelistest suhetest. Nii, kuidas need tüdrukud oma isaga käitusid oli häbiväärne
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma
igritseb õnnetus. Ta sarnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Klaasine silm ja süütu ilme. Südamepõhjas hea naine. Pansioni sai mehelt. Mees oli temaga halvasti käitunud. Eugene de Rastignac: õppis Pariisis õigusteadust. Näolt lõunamaalane. Valge näonahk, mustad juuksed, sinised silmad. Aadliku pere võsu. Harilikult kandis vana kuube, kulunud vesti, hooletult seotud musta koltunud kaelasidet. Proua Couture: PV arvekomissari lesk. Elab koos Victorine'ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa. Victorine Taillefer: Ta isa keeldus teda enda jätmast (eelistas neiu venda) ja proua Couture hoolitses tema eest. Kannatas kahvatustõve all. Püsiv nukrus, häbelik hoiak, vaene ja hädine valiums. Õrn jume, punakasblondid juuksed ja liiga ahtake piht. Vautrin: neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita
,,Eine murul" 1863 valmis teos "Eine murul". Samal aastal lükkas Pariisi Salong ühes 4000 teise maaliga ka selle maali tagasi. Seetõttu asutas keiser Napoleon III Salon des Refusé ehk Tagasilükatute salongi, et rahvas saaks ise otsustada, kas salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongi pandi välja ka "Eine murul". Maalil on kujutatud täisriietuses mehi ja alasti naine. Need on Manet vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Kolme figuuri poos maalil "Eine murul" on sarnane Marcantonio Raimondi gravüürile Raffaeliteosest "Parise otsus", mis pärineb 16. sajandi algusest. 7
1863 valmis Manet'l teos "Eine murul". Pariisi Salong lükkas selle maali samal aastal tagasi. Sel aastal lükkas Salong tagasi üle 4000 teose, mistõttu keiser Napoleon III asutas Salon des Refusé (Tagasilükatute salongi), et rahvas saaks ise otsustada, kas Salongi valiti ikka õiged teosed. Tagasilükatute Salongis oli väljas ka "Eine murul". Maalil on kujutatud täisriietuses mehed ja alasti naine. Need on Manet' vend Eugéne, naisevend Ferdinand Leenhoff ja Manet' lemmikmodell Victorine Meurent. Teos on maalitud katkestatud visandlike pintslitõmmetega. See oli uuenduslik maalimislaad, mis eristas Manet'd Gustave Courbet'st. Maali kompositsioon annab tunnistust sellest, et Manet oli tuttav vanade meistrite töödega. Sarnast stseeni, kus alasti naine on riietatud mehe (meeste) seltskonnas, on kujutanud maalil "Kontsert looduses", mida on omistatud Giorgionele ja Tizianile, ning Giorgione maalil "Torm"
Goriot armastas oma lapsi liigagi palju, et neile midagi keelata ning oli viimases hädas isegi oma Tairo Jürisson 10A hõbenõusid sulatanud kangideks ja istunud talvel kütmata toas) miks toob raha välja inimesest halvema poole? (nt. Eugene oli hea südamega, aga raha ahnus pani teda siiski kodustelt raha küsima, kel endilgi seda eriti polnud ning veel käis tal mõttest läbi Vautrin'i ettepanek Victorine asjus) ja miks osad noored hammustavad kätt, mis neid toitis? (Isa Goriot, ta tütarde ning abikaasade näide Gorio toetas oma tütreid ja nende abikaasasid, aga hiljem pöörati talle selg nende samade inimeste poolt). Raamatus, "Isa Goriot," oli välja tooduid palju huvitavaid ideid ja probleeme, mis pani mõtlema moraalsetest väärtustest. Sellegipoolest raamat mõnes kohas venis liiga palju oli pisidetailide kirjeldust, mis ei omanud tähtsust ega jäänud meelde nagunii
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas.
Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon
On inimesi, kelle kinnisideeks on saada tippu, ükskõik milliste vahenditega või kelle abil. Kuid me kõik muutume, seda tõestab taaskord Eugene. Alguses, kui noor üliõpilane oli veel huvitatud ballidel käimisest ja õukonna elust osa saamast, siis teose lõpus muutus ta suhtumine. Ta loobus kogu enda varast, et aidata isa Goiroti, kes oli talle isaks saanud. Ta väärtushinnangud muutusid ning ta hakkas tähtsustama inimest rahale. Ta ütles ära Victorine abil rikastumise ehk mattis maha plaanid temaga abiellumisest. Ainult vähesed suudavad sedasi otsustada ning näitab südamega pühendumust. Seepärast konkreetset näidet ei oska tuua. Kaudselt võib siiski öelda, et rikkurid ei hooli vaid endast ning osa oma teenitust rahast annavad nad heategevusele. Usun, et teineteise abistamine on muutumas populaarsemaks, eriti viimaste katastroofide järel. Igaüks, kes aitab kedagi, on kulda väärt ning andmis rõõm on suurem
kuidas Vautrin kõigepealt üksinda ,,lavale" jääb, kuidas kogu tähelepanu talle koondub ning kuidas ta siis ükshaaval pöördub iga tegelase poole sobiva hüvastijäturepliigiga. See stseen on ühtlasi kogu romaani pöördepunkt, millel on samuti küllalt dramaatiline ülesehitus: selge ja rahuliku ekspositsiooni järel hakkavad kogunema pinged - Goriot' murede, Vautrini saladuste, Rastignaci seikluste, Victorine Tailleferi perekonnaasjade ümber. Vautrini arreteerimisele järgneb üleüldine kulminatsioon: ootamatult kiiresti laguneb laiali terve proua Vauquer' majakond, kelle omamoodi kollektiivse portreega romaan algab. Vautrin viiakse mi- nema, Victorine ja proua Couture lahkuvad pansionist, isa Goriot ja Rastignac peavad samuti väljakolimisplaane. Peaaegu käegakatsutava õnneliku lahenduse asemel saabub aga hoopis katastroof: kogu
tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer, vanatüdruk preili Michonneau, kes Vautrini paljastas, noor neiu Victorine Taillefer, kelle rikas isa oli ta hüljanud ning paljud teised, kes nii suurt tähelepanu teoses ei pälvinud. Pansioni rahvas ei sallinud isa Goriot' ning pidas teda veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid, keda arvati olevat tema armukesed ning vaadati viltu sellele, et sellised naised üldse taolist vanameest võiksid külastada.
Nagu ta ütleb: ,,Ausus ei vii kuhugi. Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus. Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku. Kahte sammugi ei saa Pariisi teha, kohtamata põrgulikke trikke." Peale seda jutuajamist ning kuuldes ära Vautrini plaani abielluda Victorine'ga, et kaasavaraks saada Victorine isa varandus, jääb Rastingac mõtlema, kas ei peaks tegema nii nagu Vautrin soovitab ning selle teoga astuma vastuollu kõigega, mida ta on siiani arvanud ja mida õigeks ja mida valeks pidanud. Siiski sügaval südames teab ta, et ta nii ei tee, tunneb ta suurt kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas. Kuid ometi võib raha tuua endaga nii suurt jõuetust ja koledust, mis on vastik nagu maailma lõpp.
Eugene Rastignac elab Vauqueri pansionis, samas majas elab ka Goriot, vana nuudlikaupmees, kes oli kunagi kõvad varandused kokku ajanud ning on nüüd ennast kindlustanud eluaegse renidisega. Maja polnud just parimas seisus põrandad olid pragused ja ruumides levis kopitanud hais. Just selles samuses majas varjab ennast ka põgenenud sunnitööline Vautrin. Põgenenud vang teeb ükskord Rastignacile ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta pakub, et Eugene võiks Victorine'ga abielluda. Vautrin teab et tüdruku isa on rikas ning tappes Victorine' venna, teeb isa tüdrukust pärija ning niisama lihtsalt olekski Eugene rikas. Rastignac aga keeldub sellisest ettepanekust. Vautrin üritab pöörata asjade kulgu omakasuks ning uinutab veiniga Eugene'i ning kui ta viimaks ärkab, on juba hilja. Vautrin oli korraldanud venna tapmise. Rastignacile oli aga plaan venda teavitada olukorrast, mis tal jäi aga tegematta oma seisundi tõttu
tutvusi, üritab pürgida kõrgseltskonda ning parandada oma positsiooni naiste kaudu hiljem hakkab Delphinega tal mingi teema siis ta hakkab meeldima Victorinele siis Vautrin tahab et rasignac abielluks Victorinega (kui ta sai emalt ja õdedelt kokku 1500, ss ju vautrin ütles talle, et sellega sa ei jõua kuskile ja pakkus talle erinevaid võimalusi kuidas rikkaks saada. Vautrin pakkus talle, et ta peaks leidma omale südamedaami ehk victorine) ta pidi valima, kas rääkida goriotile ta tütrest, delphinest, isegi kui see teeb talle haiget või valetama (delphine vaesusest, naise mees ei andnud talle raha eugene pidi sp kasiinosse minema, samuti pidi ta valima, kas küsida emalt ja õelt raha enda heaoluks, hoolimata kas nad savad hakkama. ta mattis isa gorioti ka maha oma rahade eest, sest tütardelt ta abi ei saanud.see oli temast väga eetiline, kuna igaüks poleks seda teinud.
milles peitub palju probleeme, draamat, ettearvamatuid lahendusi ning erinevaid tegelaskujusid. Teose põhiprobleemideks võiks pidada kättemaksuhimu hingerahu nimel ja auahnust ehk kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Honore de Balzac “Isa Goriot” 1) Kes on teose tegelased? Missuguse seltskonna nad moodustavad, kuidas on omavahel seotud? Proua Vauquer - pansionipidajast leskproua. Proua Couture - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk, lapsendas Victorine’i. Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast.
Oskas nalja visata ning oli alati aitamas midagi parandada. Tihtipeale laenas ta raha proua Vauquer'le ja teistele pansionäridele, kuid talle maksti alati kõik tagasi, sest ta heasüdamlikkus tekitas aukartust. Vautrin tundis ka kõike; merd, laevu, Prantsusmaad, välismaad, äriasju, inimesi, sündmusi, seadusi, hotelle ja vanglaid. Proua Vauquerit ta väga hoidis ning hellitas, naine oli isegi usaldanud talle majavõtme. Üheks elanikuks oli ka preili Victorine Taillefer, kes oli häbeliku ja nukra hoiakuga, kuid ilus ning nõtke. Ta isa ei tunnistanud teda enda tütreks, eelistas talle oma poega, kes pidi kogu ta päranduse saama ja tütar pidi elama viletsuses. Vaese neiu eest hoolitses nagu oma lapse eest proua Couture, kes tahtis orvust kasvatada jumalakartlikku tütarlast, viis ta igal pühapäeval missale ning iga viieteistkümne päeva järel pihile. Noor naine
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25
Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist. Miks on nad just proua Vaqueri pansioni valinud? Toome lugejani rahast, eluviisist ettekujutuse ja ära ei jää ka Pariisi avalikud
Saab ballikutse. Lisaks eelnevale võib veel väita, et mehel oli suur tahtejõud, töökus ning 4. Rastignac on ballil, kus armub Anastasie'sse (Mme Restaud'sse) hea vaist äriliste tehingute peale. Kogu oma kunagise varanduse oli ta 5. Victorine, vaene tütarlaps, valmistub iga-aastaseks (tulutuks) teeninud just nimelt tänu töökusele ja teatud mõttes kavalusele. külaskäiguks isa juurde. Eugéne Rastignac oli üliõpilane, kes oli provintsist Pariisi õppima tulnud. 6. Rastignac külastab Anastasie'd, mainib talle naise isa, Goriot'd ja rikub
Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 35)H. de Balzac ,,Isa Goriot'' Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane
annaabi.ee 
