Raamat isa Goriot (lühikokkuvõte) (0)

Isa Goriot
Honore de Balzac
See teos oli väga realistlik ja põnev ning algas sissejuhatusega proua Vauquer ’i pansionaati, mis ei olnud kõige luksuslikum ja korralikum.Seal elasid inimesed, kes olid elus kõrvetada saanud.Pansionaadis elas Eugene ,kes oli vaene üliõpilane ja tahtis saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas.Veel elasid seal isapoolt hüljatud noor naine Victorine, põgenenud vang Vautrin ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks oligi see pansionaat . Sinna asus elama ka endine nuudlikaupmees isa Goriot, kes armastas oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid,tegi ta kõik,et ta tütarde soovid saaksid täidetud.Ta müüs maha oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid . Andes koguaeg raha oma tütardele,muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa ja pidi loobuma raha kokkuhoiu nimel juukse lõikustest , tubakast ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik, et sai kuidagi kasulik olla oma tütardele. Pansionaadi elanikud hakkasid Gorioti tütreid pidama tema armukesteks. Hakati arvama , et ta on kulutanud kogu oma raha armukestele ja ta muutus nende kuulujuttude põhjal naerualuseks.
Auahnel üliõpilasel Eugene õnnestus minna tädi abiga ballile, kus noormees armus seal ühesse Goriot´ tütresse Anastasiesse.
Isa Goriot kiindus Eugene´i ja hakkas kohtlema teda kui oma poega , sest noormees oli võitnud tema tütre poolehoiu. Igakord kui Eugene kohtas Goriot´i tütart, siis pärast rääkis ta sellest kohtumisest ka isa Goriot´le,kellel oli hea meel kõike kuulata.
Vautrin tegi Eugenele ettepaneku. Ta soovis,et Eugene prooviks ära võluda Victorine ning kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abielluks Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Sellega Eugene ei nõustunud siiski.
Eugene sattus rahalistesse raskustesse,kuna mängis suure raha peale ja tema õpinugud jäid tahaplaanile. Teda tabas suur raha puudus. Vautrin kasutas seda hetke ära ja tuletas talle taaskord meelde oma plaani. Eugene läkski lõpuks plaaniga kaasa, võrgutades Viktorine.Vautrin, vaatas et teda hakkab edu saatma ja lasigi tappa Viktorine´i venna. Eugene oli aga meelt muutnud ning sellepärast ei pidanud plaan enam paika. Vautrinile korraldati varitsus ja ta võeti vahi alla. Goriot'i tütardel tekkis probleeme oma abikaasade ning varaga ja see kurnas Isa Goriot'i. Isa Goriot haigestus raskelt .Goriot´i tütardele ei läinud nende isa haigus korda ja nad ei läinud isa kordagi vaatama.Goriot sai aru,et ta tütred ei hooli temast ja ta oli neile vajalik ainult raha pärast.Üks tütardest küll tuli,kuid jõudis isa Gorioti juurde liiga hilja . Isa Goriot suri raske haiguse tõttu. Eugene mattis isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei olnud nõus seda matust kinni maksma. Tütred ei tulnud isegi matustele.
*Raamat meeldis mulle väga. See teos tõi häid võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust ning selles raamatus oli väga õpetlikke lauseid . Tähtsus selle kirjutamise ajal oli kindlasti see, et ta näitaski seda elu rahvale nii, nagu see tegelikult on. Kõik oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut , kus kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles põhiliselt raha ja hiilguse ümber. Kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast. Ka armukeste omamine oli normaalne nähtus.Goriot’ tütred ei armastanud oma isa, kuna neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada . Teos oli igati väga õpetlik ja kindlasti mõtlema panev.