mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Suitsetamisel tekib · Haisev hingeõhk · Kollased hambad · Rögaeritus · Suitsu lehk · Nägemishäired · Peavalud · Kuulmislangus On ka palju haiguseid, mis võivad kaasneda suitsetamisega. Kõige popullaarsemad on : Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus. Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Veresoonte lupjumine ateroskleroos Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik. Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Nende hulgas mõjutavad organismi kõige enam: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Peale nende on veel palju kahjustavad ained: Metopreni, Benso(A)Püreeni, Arseeni,
organite verevarustus paraneb. See on umbes 1-2 kg. Verehulk suureneb 1 l võrra. Seega 9- 10 kg kaalu juurdekasv tuleneb otseselt rasedusest. Kuid suureneda võib ka rasvkoe hulk ning enamus naisi võtavad raseduse ajal tavaliselt 12-15 kg juurde. 5 SUGUELUNDID. Tupp: raseduse algul võib tekkida suurenenud voolus tupest. Rikkalik värvitu voolus võib kesta kogu raseduse aja. See on täiesti normaalne ja on tingitud tupe suurenenud verevarustusest. Infektsiooni puhul on voolus muutunud värvusega ja lõhnab halvasti. Sellest peaks arstile rääkima, et pidada nõu ravi osas. Raseduse esimesel poolel võib tupest tulla veidi verist eritist, mille põhjuseks võib olla munaraku pesastumine emakas. Mõnedel naistel tekib oletatavatel menstruatsiooni päevadel vähene verine eritis. Aga veritsus võib olla ka märk raseduse iseeneslikust katkemisest, seepärast tuleks veritsuse puhul alati arsti juurde minna
poole tehakse. Esineja võib sattuda olukorda, kus ta mõtleb, et jutt käib kindlasti temast. Tekib olukord, kus ettekanne hetkeks ununeb ja põsekesed löövad lõõmama kui varahommikune päikesetõus. Kuid mis on selle kurikuulsa ja piinlikust tekitava tunde ajendiks? Tegelikult on asi küllaltki lihtne! Tegemist on keha paanika- ja põgenemisreaktsiooniga, mis võimalikule ohule hormoonide väljalaskimisega reageerib ning vererõhku tõstab. Puanstamine tuleneb suurenenud verevarustusest. Hirm puanastamise ees tekib meie enda tunnetustest. Ühesõnaga- me kardame punastamist ning niisuguste mõtete pärast tajume paanikaolukorda ja põsekesed juba õhetavadki! Hirm puanstamise ees tekibki enamasti siis, kui ollakse kogenud midagi iseäranis piinlikku. Kui näiteks inimene satub olukorda, kus teised ehk tema üle naljagi heidavad, tekitab see kannatajas viha ja alandust. Mis loomulikult nagu arvata võite pole õige. Võib-olla ei olnudki teiste rektsioon negatiivselt mõeldud
varem, kuid pingete kasv suurendab ka päevas suitsetatavate sigarettide arvu. Suitsetamine on tänapäeval laialt levinud.Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel suitsetab iga kolmas inimene, kel vanust üle viieteistkümne eluaasta.Tubakatoodete tarbimisega seostatakse ühtekokku 25 haigust.Neist levinuimad ja praktiliselt ka ravimatud haigused on vähkkasvajad,kopsuhaigused ja veresoonte haigused.Gangreen on aga haigus ,mis on tingitud puudulikust verevarustusest,mille tulemusena kärbub mingi kehaosa ning tihti tuleb kehaosa ka amputeerida.Eestis sureb iga päev 5 inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse. Kui suits enam stressi ei leevenda võetakse kätte uimastav ja heaolutunnet pakkuv alkoholipudel. Alkoholi tarvitatakse Eestis aasta-aastalt üha rohkem. Samuti on tendents, et alkoholi küüsi langevad üha nooremad inimesed ning mis veelgi halvem, tarvitab alkoholi üha suurem hulk noori naisi. Alkoholism on sotsiaal-geneetiline
munajuhast, suundudes emaka poole. Emakavline rasedus Mnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk vljaspool emakat. Seda nimetatakse emakavliseks raseduseks. Emakavline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht vib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk vib juda (enam-vhem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavlise raseduse korral tavalised tsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul vib emakavline rasedus katkeda, tuues kaasa tsise verekaotuse. Seega vib emakavline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavlist rasedust ei ole vimalik lpuni kanda ja loode on mratud hukkumisele. Tavaliselt ptakse emakavlise raseduse korral ema elu pstmiseks teha abort. Prast munajuhast vljumist Rakkude jagunemine jtkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nd blastotsli ehk pislootene. Blastotsl on vike s rakkude keskel, mille mber rakud kasvavad
diabeetiline neuropaatia) põhjustavad maostaasi. Ravimi jõudmine peensoolde, kus ta saaks imenduda, on takistatud ning imendumine aeglustub. Imendumist võib halvendada ka ülemääraselt kiire soolemotoorika. Peale sööki võetud ravimi imendumine aeglustub, sest tema liikumine peensoolde viibib, erandiks võivad olla mõned ravimid, mis tõenäoliselt toidust põhjustatud suurenenud verevarustusest sooleseinas imenduvad kiiremini peale sööki manustatuna. - sooleseina verevarustus väheneb hüpovoleemilistes seisundites, selle tulemusena ravimid imenduvad aeglasemalt. - ravimvorm mõjutab imendumist oluliselt. Lahustuvus ja imendumise ulatus olenevad kasutatud soolast, kristallitüübist, osakeste suurusest, tableti lagunemise kiirusest, kasutatud lisanditest. Leelises keskkonnas
Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust. Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: · Ajuinsult- ajuinsult ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul) · Südameinfarkt- Südameinfarkt ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. · Gangreen- Gangreen on raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni (veresoonte ahenemine nikotiini toime tõttu) · Veresoonte lupjumine ateroskleroos · Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit) · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia
Eritumine Ravimid erituvad organismist muutumatul kujul või metaboliitidena. Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule
lahkub munajuhast suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. lk 4 Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd
kasulikum põetada lamamise asemel istuvas asendis. Söögikogused peaksid olema väikesed ning sisaldama vähe soola. Ägeda perioodi möödudes juhendatakse patsienti võimlema. Hingamist kergendav kõrge peaalus; abi isikliku hügieeni pidamisel; perioodiline hapniku andmine; mage toit; vettväljutavad ravimid; joogi ja uriinikoguse jälgimine Voodireziimist tekkivate komplikatsioonide jälgimine. Episoodiline valu südame piirkonnas, mis on tingitud südame puudulikust verevarustusest. Õendustegevus: nitroglütseriin; rahustamine ja hirmu vähendamine, ärevushoo ennetamine, väga tähtis liikumine ja õige toitumine. Patsiendi abistamine. Millised võivad olla südameinfarkti komplikatsioonid?Surm, südamepuudulikkus, rütmihäired, vatsakeste virvendus Millised on ajurabanduse sümptomid ja milline on õendustegevus selle korral? ühe kehapoole halvatus koos samapoolsete näolihaste halvatusega, kõnehäired ehk afaasiad
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati
ja nägemishäireid. · Bensopüreen - tugev kartsinogeen · Benseen · Terpeenid · Fenoolid · Amiinid (näiteks aniliin) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: o Ajuinsult- ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga. o Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire. o Gangreen- raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud. o Veresoonte lupjumine ateroskleroos. o Bronhiit- kopsutorude ehk bronhiide limaskesta põletik. o Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia. Noored suitsetajad Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas suitsetajateks umbes 80%. Enamus suitsetajaid, ükskõik mis vanuses, teab, et suitsetamine suurendab kopsuvähi, südamehaiguste ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal aga
Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub ning implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam- vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne
nõrgeneb 2) Parasümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südamtetegevus aeglustub, kontraktsioonid nõrgenevad külm aeglustab südant ja võib selle isegi seiskada- Parasümpaatiline närv, mis südant mõjutab, on uitnärv. Tugev uitnärvi ärritus võib põhjustada südame seiskumise, äkksurma. Enne külma vette hüppamist tasuks end enne kasta. Stenokardia valu südames, mis on põhjustatud südame puudulikust verevarustusest; südamelihasesse kogunenud piimhappes; südamearterid ahenenud sellest ka valu. * mõju veresoontele: osa veresooni (südamepärgarterid) ahenevad, seedeelundite ja naha veresooned laienevad. * mõju hingamisele: hingamissagedus aeglustub, bronhid mõnevõrra ahenevad ( külma vette hüpates jääb hing kinni) * seedenäärmete talitlus intensiivistub, seedeelundite motoorika tugevneb * mõju silmaavale ehk pupillile: aheneb
Mõnikord võib teda isegi tunda. Sa ei ole enam nii väsinud ning enesetunne on enamasti jälle hea(1). 5. kuu: Selle kuu lõpus on laps juba 30 cm pikk ja kaalub peaaegu pool kilo ning kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Kasvama hakkavad ripsmed, kulmud ja juuksed. Ta reageerib välisärritusele ja otsib kõhus endale mugavat asendit, kui miski pigistab. Võid tunda, et higistad rohkem ja vajad palju värsket õhku. Need nähud kaovad pärast sünnitust ning on tingitud keha suurenenud verevarustusest. Lapsel on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada(2). 6. kuu: Beebi suudab silmi avada ja neid sulgeda ning igasse suunda vaadata. Teda katab kehakreemi taoline lootevõie, mis kaitseb teda emakasisese lootevee eest ,see aitab ka lapsel säilitada kehatemperatuuri(1). 7. kuu: Laps reageerib nüüd väljastpoolt tulevatele häältele, helidele ja ka loote silmad reageerivad valgusele.Ta tunneb ära ema hääle ning reageerib sellele rõõmuga
Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Põletuse ehk koekahjustuse raskusaste oleneb: põletuse sügavusest, põletuse ulatusest, hingamisteede kahjustusest, kannatanu vanusest. Põletuse sügavus oleneb: kuumuse intensiivsusest, toimeajast (ekspositsiooniaeg), naha paksusest, verevarustusest, esmaabi kiirusest ja esmaabi adekvaatsusest. Sügava põletuse teke on tõenäoline kui kuumuse toimeaeg ületab: 70 C° juures 1 sek. 65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min. Põletuse sügavust hinnata 72 tunni möödudes traumast, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul
Lastel on jalaseent harva. Haigestumise riskifaktorid sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse) liigne higistamine (hüperhidroos) immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt) külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, dusiruumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist. Milline näeb välja jalaseen Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga: Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem. Seda iseloomustavad naha
Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: o Ajuinsult- ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul) o Südameinfarkt- südamerabandus on südame verevarustus. o Gangreen- raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni (veresoonte ahenemine nikotiini toime tõttu). o Veresoonte lupjumine- ateroskleroos o Bronhiit- kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit). o Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.
sobi suurtele molekulidele. Ei läbi maksa teistesse veenidesse imendumise tõttu. Täpsem doseerimine ja kiirem. Pole populaarne. - - Paikne imendumine - - toimivas kontsis vaid manustamiskohal. Imendumine läbi limaskestade (silm, nina), kiirem kui läbi naha, lipofiilsed ravimid imenduvad paremini nt salvi koostisosana. - - inhalatsiooni puhul kõrge lokaalne konts. Astma ravimid - - Imendumine nahaalusest koest ja lihastest - - sõltub verevarustusest. Lihast imendub kiirelt, naha alt aeglasemalt. Adrenaliini lisamine vähendab verevarustust. - - farmakofoor summeerib ravimi aktiivsuseks vajalikud funktsionaalsed grupid ja nende paiknemise ruumis üksteise suhtes - - kapslid, närimiskummid, kõrva preparaadid (tilgad, salvid, pesuveed), silma preparaadid, steriilsed (tilgad, salvid), vahud (nahale), nahapealsed vedelikud, nasaalased (tilgad, salvid, pihustid), süstelahused ja
Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne
ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse) liigne higistamine (hüperhidroos) immuunpuudulikkus (põhjuseks mõned ravimid, HIV-infektsioon jt) külmad jalad, mis on tingitud kehvemast verevarustusest VORMID krooniline varvastevaheline infektsioon, "mokassiini" tüüpi seeninfektsioon, põletikuline/villiline tüüp, äge haavandunud tüüp, kuivad ümmargused laigud RAVI/SOOVITUS Jalaseent võib ravida kas paiksete või suukaudsete seenevastaste ravimitega või neid kombineerides. Kreemi või salvi soovitatakse panna kogu talla ulatuses, isegi kui nähtavad tunnused piirduvad kitsama piirkonnaga
6.3.1.2 Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. 6.3.1.3 Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne
Imendumine parenteraalsel manustamisel. Teine imendumisviis on parenteraalne imendumine. Imendumiskiirus parenteraalsel manustamisel sõltub ka molekuli suurusest. 1.Intravaskulaarne manustamine (otse verre) 2.Ekstravaskulaarne manustamine (raviaine satub lahusena, suspensioonina või tahke ainena organismi mingisse ossa, tekib depoo, kust ta imendub pika aja jooksul verre) Parenteraalse manusamise korral sõltub inmendumine koevedelike omadustest (kuhu me ravimi viime) või verevarustusest. Suur osa kapillaarsel vereringel. Oleneb, mis tüüpi kapillaarid ümbritsevad manustamiskohta. On kaks tüüpi: Arteriovenoossed kapillaarid, mis ühendavad arterioole veenulitega lihaskiuga, mis on võimeline perioodiliselt muutma kapillaaride läbilaskvust Nn. Tõelised kapillaarid, mille sein kooseb endoteelist. Endoteeli rakud on seotud sideainega. Endoteeli paksus on umbes 0,5 mikromeetrit. Sellest lähevad kergesti läbi vesi, gaasid ja
Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole. INFARKTI VORMID 1. VALGED INFARKTID tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega 2. PUNASED INFARKTID moodustuvad nekrotiseeruvasse alasse naaberpiirkonnast kapillaarsete anastomooside või veenide kaudu vere sissetungimise tagajärjel. Sellisest verevarustusest ei piisa infarkti piirkonna rakkude elushoidmiseks, kuna veri on tunginud läbi kahjustatud veresoonte seina kudedesse. Selline kahjustusala on verest tingituna punase värvusega. Kõige sagedamini kopsukoes. Infarkti kolde koed neelduvad ja imenduvad ning tekkinud defektis vohab sidekude, mis hiljem armistub. Kui infarktikolle infitseerub mädatekitajate mikroobidega, kujuneb abstsess. Isostenuuria- uriini kontsentratsioonivõime täielik puudumine.
südamehaiguste korral võivad samuti olla kukkumiste põhjuseks. Seda võivad aga põhjustada ka nakkushaigused, üldseisundi nõrgenemine ja nendega sageli kaasnev dehüdratatsioon. Märkimisväärsed on elektrolüütide tasakaalu häired, hüpokaleemia. Aneemia ja suhkrutõbi siis, kui on tegemist hüpoglükeemiaga või perifeerne neuropaatia. Ohtlikud on meeltesegadushood ja depressioon. Minestus ehk sünkoop Minestuse all mõeldakse mööduvad teaduse kaotust, mis tuleneb puudulikust aju verevarustusest. Vanuritel on minestus tavaliseks kukkumise põhjuseks ja selle tagajärg võib olla reieluukaela murd. Minestuse põhjused on toodud tabelis ja uurimismeetodid kardiovaskulaarsete haiguste peatükis. Tabel · Vananemismuutused Halveneb tasakaalu säilitamine Sensomotooria ja propriotseptiivsuse muutumine Lihaste jõu nõrgenemine Nägemisteravuse langus Erksuse vahelduvus Kõndimise ja kõnniasendi muutumine · Õnnetused Komistamine (vaibad, ebasobivad jalatsid)
Isheemiatõve vormid: Stenokardia – iseloomulik on tugev valu, mis tekib südame piirkonnas ja see valu võib siirduda kätte vm. See valu on aga mööduv: o Südame veresooni laiendavate ravimite mõjul o Läheb ise mööda Müokardi infarkt – seisund, kus südame enda veresoontest mõni sulgub, tavaliselt trombi tagajärjel. Nüüd jääb see piirkond verevarustusest välja. 18 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks o Stenokardia ravimid siin ei mõju (seega, kui ravim ei aita, tuleks ilmselt kiirabi kutsuda) Südame- ja veresoonkonna puudulikkuse üldised tunnused:
Südamelihase paksenemine (tekib kõrge vererõhu korral) e hüpertroofia Isheemiatõve vormid: Stenokardia – iseloomulik on tugev valu, mis tekib südame piirkonnas ja see valu võib siirduda kätte vm. See valu on aga mööduv: o Südame veresooni laiendavate ravimite mõjul o Läheb ise mööda Müokardi infarkt – seisund, kus südame enda veresoontest mõni sulgub, tavaliselt trombi tagajärjel. Nüüd jääb see piirkond verevarustusest välja. o Stenokardia ravimid siin ei mõju (seega, kui ravim ei aita, tuleks ilmselt kiirabi kutsuda) Südame- ja veresoonkonna puudulikkuse üldised tunnused: Hingeldamine Tahhükardia (südame pekslemine) Tsüanoos – naha ja limaskestade siniseks muutumine (enim huulte, nina, suu piirkonnas) Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Hüpotoonia – madal vererõhk. Hüpotoonia põhjuseid võib olla palju, näiteks liiga
arvel, mille tagajärjel areneb liigese liikuvuse piiratus. Osteoartroosist on kõige enam haaratud alajäseme suured liigesed- puusa-, põlveliiges. Haiguse riskifaktorid on: liigne kehakaal, raske füüsiline töö- ülekoormus liigeskõhrele. KOKSARTROOSI (puusaliigese kahjustus) põhjused: Kaasasündinud puusaliigese düsplaasia, mis tingib ebanormaalseid koormusi liigesele kogu elukaare jooksul. Luukoe pehmenemine ja degeneratsioon on tingitud halvenenud verevarustusest liigeses. Füsioterapeutilised probleemid osteoartroosi korral Valu haiges liigeses, haige liigese liikumispiiratus, liigest ümbritsevate lihaste nõrkus, ebaõige lihaste aktiviseerumisjärjestus, lonkamine, positiivne Trendelenburg, raskused igapäevaste tegevuste sooritamisel (jalgade riietamine, istumast tõusmine ja istuma laskumine, treppidel liikumine jmt.). Osteonekroos osteonecrosis e luukärbumine on tingitud reieluupea verevarustuse häirest,
erinevus mitmesuguste näoalade, keha ja jäsemete temp. vahel. Kõige kõrgem on nahatemp. kaelal (34), kõige madalam jalgadel (24,4). Need erinevused on seotud erinevusega verevarustuses ja järelikult ka ebavõrdsete tingimustega soojuse äraandmiseks naha erinevates piirkondades. Keha keskmine temperatuur. Inimese kehatemperatuuri mõõdetakse tavaliselt kaenlaaluses lohus. Normaalselt 36-37 Temp naha pinnal varieerub sõltuvalt mõõtmispaiga anatoomilisest asukohast, verevarustusest, riietusest ja väliskeskkonna õhutempist, -niiskusest ja liikumisest. Ööpäeva kestel C piires kõigub kehatemp. 1 Min. on kehatemp. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp
vahel. Kõige kõrgem on nahatemp. kaelal (34), kõige madalam jalgadel (24,4). Need erinevused on seotud erinevusega verevarustuses ja järelikult ka ebavõrdsete tingimustega soojuse äraandmiseks naha erinevates piirkondades. Keha keskmine temperatuur. Inimese kehatemperatuuri mõõdetakse tavaliselt kaenlaaluses lohus. Normaalselt on see 36-37°C. Temperatuur naha pinnal varieerub sõltuvalt mõõtmispaiga anatoomilisest asukohast, verevarustusest, riietusest ja väliskeskkonna õhutemperatuurist, -niiskusest ja liikumisest. Ööpäeva kestel kõigub kehatemp. 1°C piires. Min. on kehatep. kella 2 ja 4 vahel öösel ja max. kella 4 ja 7 vahel õhtul. In. kehatemp. ööp. Muutused sõltuvad: elu-, toidureziimist, kehalisest aktiivsusest ja valgusest. Inimese keha poikilotermne kest tähendab seda, et nahatemp. muutub tunduvalt, kui talle mõjuvad mitmesugused meteoroloogilised faktorid. Keskkonna temp.languse korral langeb ka kehatemp
eraldu aju hõlmatud ruumist. Need elektriväljad on sageli rütmilise ehitusega ja need näitavad neuronipopulatsioonide aktiivsuse perioodilisust ajas. Kui aju aga lakkab töötamast ( aju sureb ), siis muutub see nagu avatud võnkeringiks, mille korral ajus eksisteerivad väljad ei jää enam aju osade sisemusse, vaid need eralduvad nendest. Eespool oli juba juttu sellest, et aju töö lakkamise korral jääb aju ilma verevarustusest. Näiteks kliinilise ajusurma korral, mil kogetakse surmalähedasi kogemusi, jääb aju ilma verevarustusest. Sellest tulenevalt ongi põhjust arvata seda, et muutuvad väljad ajus eralduvad närvikoest elektromagnetlainena just siis, kui aju jääb ilma verevarustusest. Ilmselt sellepärast, et sellisel juhul vere magnetiline koostis ei mõjuta ( tõmbejõududena ) enam neuronipopulatsioonide välju ja seega jäävad ajus olevad väljad ,,lahtisteks". Aju elektromagnet-
eraldu aju hõlmatud ruumist. Need elektriväljad on sageli rütmilise ehitusega ja need näitavad neuronipopulatsioonide aktiivsuse perioodilisust ajas. Kui aju aga lakkab töötamast ( aju sureb ), siis muutub see nagu avatud võnkeringiks, mille korral ajus eksisteerivad väljad ei jää enam aju osade sisemusse, vaid need eralduvad nendest. Eespool oli juba juttu sellest, et aju töö lakkamise korral jääb aju ilma verevarustusest. Näiteks kliinilise ajusurma korral, mil kogetakse surmalähedasi kogemusi, jääb aju ilma verevarustusest. Sellest tulenevalt ongi põhjust arvata seda, et muutuvad väljad ajus eralduvad närvikoest elektromagnetlainena just siis, kui aju jääb ilma verevarustusest. Ilmselt sellepärast, et sellisel juhul vere magnetiline koostis ei mõjuta ( tõmbejõududena ) enam neuronipopulatsioonide välju ja seega jäävad ajus olevad väljad ,,lahtisteks". Aju elektromagnet-
Suurtel arteritel (tuiksoontel) on tugev ja elastne sein. Keskmistel ja väikestel arteritel on keskkihis (media’s) silelihased, mis suudavad muuta soone läbimõõtu, s.t takistust, seega ka 60 läbivoolava vere mahtu. Arterite sisemist endoteelikihti nimetatakse intima’ks, kiulist väliskihti aga adventitia’ks. Suurte veresoonte toimimist on tähtis teada, sest vigastuste korral võivad tekkida tugevad verejooksud, sulguste ajal aga võivad tähtsad kehapiirkonnad või elundid verevarustusest ilma jääda. Aort saab alguse vasakust vatsakesest ja kulgeb pea suunas, moodustab aordikaare ja kulgeb seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse
annaabi.ee 
