Kokkuvõte secunda kuuendast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (0)

Kokkuvõte secunda kuuendast bioloogia kontrolltööst läbi aastate
* 1. Osa – Mõisted (1p)
-) Alleel – ühe geeni erivorm.
-) Daltonism – rohe- ja punavärvipimedus, mis eraldub retsisiivses olekus.
-) Down’i sündroom – genoomimutatsioon, mille puhul 21. kromosoomipaar on vigane.
-) Heterosügootsus – geenipaari seisund, mille puhul üks alleelidest on dominantne ja teine retsisiivne.
-) Homosügootsus – geenipaari seisund, mille puhul mõlemad alleelid on samade vaadeldavate tunnustega.
-) Heterogameetsus – organismis toodab sugukromosoomide suhtes kahesuguseid sugurakke .
-) Homogameetus – organism toodab sugukromosoomide suhtes ühesuguseid sugurakke.
-) Intermediaarsus – dominantse alleeli ehk domineeruva tunnuse puudumisel, saadakse vahepealne tunnus.
-) Kantserogeen – halvaloomulist kasvajat tekitav mutatsioon .
-) Geenmutatsioon – mutatsioon, mille puhul toimub muutus mingi geeni DNA nukleotiides järjestuses.
-) Genoommutatsioon – mutatsioon, mille puhul muutub kromosoomide arv rakus.
-) Kromosoommutatsioon – muutused ühes kromosoomilõigus.
-) Generatiivne mutatsioon – mutatsioon, mis kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele.
-) Somaatiline mutatsioon – mutatsioon, mis ei pärine edasi.
-) Mendeli I seadus – homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
-) Mendeli II seadus – homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes.
-) ( mono /di)hübriidne ristamine – ristamine, mille korral ristuvad vanemad erinevad üksteisest ühe/kahe tunnuse poolest.
-) Morgani seadus – ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid päranduvad järglastele enamasti üheskoos.
-) Mutageen – mutatsioone tekitav keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur.
-) Mutatsioon – muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus.
-) Mutant – mutatsiooni läbinud isend.
-) Sugukromosoom –23’s kromosoomipaar, mis määrab soo.
* 2. Osa – Selgitage ja tooge võimalusel näiteid!
-) Identse genotüübiga ühemunarahukaksikud võivad erineda, sest väliskeskkond mõjub igale inimesele erinevalt ja tekivad mittepärilikud muutlikkused.
-) Kõik haigused, mis mõjutavad last sünnimomendil ja pole kaasa antud vanemate genotüübiga, on mittepärilikud haigused.
-) Kõik haigused, mis kanduvad vanema organismilt järglasele viljastumismomendil on pärilikud haigused.
-) Vähkkasvaja on pärilikkuse eelsoodumisega haigus, sest kui vanemorganism on põdenud seda, siis on suurem tõenäolsus, et ka järglane põeb vähki.
-) Geenmutatsioonid erinevad kromosoommutatsioonidest sellega, et esimesed toimuvad vaid ühe geeniga, samal ajal kui teised toimuvad tervetes kromosoomilõikudes.
-) Geenmutatsioon ei avaldu fenotüübis, kui ei muutu aminohape valgu molekulis, kui valgu molekuli funktsioon jääb samaks või kui geen ei avaldu.
* 3. Osa – Täitke lünk sobiva sõnaga (1p)
-) Tekkepõhjustest tulenevalt võime eristada mittepärilikke, pärilikke ja päriliku eelsoodumusega haigusi.
-) Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooni normiks.
-) Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetakase mutogeenideks.
-) Heterosügootses olekus dominantse alleeli poolt määratud tunnus avaldub ning retsisiivse alleeli poolt määratud tunnus ei avaldu.
-) Heterosügootide omavahelisel ristumisel on moodustuvas järglaspõlvkonnas fenotüübiline lahknemissuhe 1:3 või 1:2:1 ja genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1.
-) Retsessiivseks nimetatakse alleeli, mis avaldub ainult homosügootse genotüübi puhul.
-) Somaatilised mutatsioonid tekivad organismi keha rakkudes.
-) Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest.
-) Pärilik muutlikkus jaguneb mutatiivseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks.
* 4. Osa – Lahendage ülesanne
-) B-vererühmaga mees, kelle vanemate vererühmad on B ja AB, abiellus naisega, kellel on AB-vererühm, kuid kelle õel on 0-vererühm. Neil sündis A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem, millel näitate kõigi isikute genotüübid nind määrake naise vanemate vererühmad.
-) Perekonnas on kaks last, üks A-vererühmaga heterosügoot ja teine B-vererühmaga heterosügoot. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Missuguse vererühmaga võid sündida selle pere järgmine laps?