Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel
turismimaa hulka aastas külastab seda imelist riiki enam kui 40 miljonit välisturisti. · On palju võimalusi aktiivseks puhkamiseks (mäesuusatamine, mägijalgrattasõit, purjetamine, kalapüük jne.) · Itaalia pealinn Rooma on aga kogu turistide üks lemmiklinnu kogu maailmas aastas külastab seda ,,igavest linna" peaaegu 10 miljonit välisturisti. Populaarsemad sihtkohad · Amalfi rannik · Veneetsia · Pisa · Sardiinia · Milano · Rooma · Capri saar · Sitsiilia Rooma · Vaatamisväärsused Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. · Söök ja jook Rooma kööki iseloomustab iseäranis rohke küüslaugu kasutamine. · Roomas asub üks Euroopa kuulsamaid muuseume- Vatikani Muuseum Colosseum, Rooma
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
aastal kinnitavad Laterani kokkulepped paavsti ja Mussolini vahel), asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. 3.Looduslikud tingimused 3.1 Pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4 634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (l 277 m) ja Etna (3 340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed - Po, Tiber, Arno jt. Seda saapakujulist maad ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa
ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Tallinnast Rooma on umbes 2000 km. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957) Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
wikipedia.org/wiki/Itaalia Pinnamood: http://www.fotogian.com/piemonte.html Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html 7 Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m).
Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 6
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föönd, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara 5 kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.(Vaata Lisa 2,foto 3)
Iga nõlva asend horisondi suhtes on erinev – see ka põhjus, miks igas viinamarjaistanduses on ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau, Gewürztraminer, Savignon Blanc, Riesling ja Chardonnay. Täidlase maitsega punast veini valmistatakse seal juba ammusest aegadest kasvatatavatest Cabernet Sauvignon´, Merlot´ ja kohalikust Lagreini sordist, ning aromaatset veini Pinot Noir´i ja kohalikust Trollingeri (Schiava) sordist. Seejuures võib kõiki neid viinamarjasorte kasutada Alto Adige DOC
piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Viinamarjakasvatus. Iga viinamarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud tugevalt kolme komponendiga. ü PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et saada parimat tulemust. ü KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga, milles väljendub paremini tema kvaliteet. Kliima võib olla kontinentaalne, lõunamaiselt soe ja kuiv, või mereline-jahe. ü INIMENE iga sordi puhul on väga tähtis inimese osa istiku kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja veinivalmistamisel. Viinamarjakasvatus. Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR: Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited:
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1277 m) ja Etna (3340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed on Po, Tiber, Arno jt. Kliima Itaalia on üldiselt klassikalise vahemerelise kliimaga, pehme talve ja suhteliselt kuuma ning kuiva suvega
Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsusmaal (ca 10%). · Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Igal pool ei ole võimalik, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused. Itaalias tegeldakse põllumajandusega peamiselt Lombardia madalikul ja Apenniini poolsaarel. Alpide orgudes on põhiline aiandus. 2. Millised on majanduslikud eeldused? · Kapitali olemasolu. Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka on tal piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks ja sellesse investeerimiseks. · Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajandusega). Põllumajanduses on hõivatud 5% kogu rahvastikust, kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur.
pealiskirjad 5. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr. umbri keel: nn. Iguviumi tahvlid (ld. Tabulae Iguvinae),2. - 1. saj. e. Kr.- 7 tahvlit preestrite määrustega Iguvium (nüüdne Gubbio Umbrias Perugia linna lähedal)leiti 1444. a. Pikem seostatud tekst oski keel: sellest on säilinud ainult pealiskirjad 3. saj. e. Kr. - 1. saj. p. Kr.; Pompei vulkaan 1. sai pkr. Mõlemad keeled jäid ladina keelele alla ja hääbusid 1. sajandil p. Kr. venetid (Põhja-Itaalia, vrd. Venezia, Veneto maakond), keldid (Põhja-Itaalia), messaapid (Apuulia); liguurid (Genova rannik, Côte d'Azur, vrd. Liguria maakond), sikulid (Sitsiilia). Need on nüüdseks kadunud, roomlastega sulandunud rahvad. Lääne-Euroopas: Keldid- tänap Prantsusmaa, Belgia, osa Saksamaast, Sveits, Britannia kr. k. Keltoi (Herodotos), ld. k. Galli > Gallia. erinevad hõimud: arvernid (Auvergne'is), belgid (Seine'ist Reini jõeni), helveetslased (Sveits), seekvanid
Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%). Peaaegu kogu Tsehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m. Kohati on Tsehhi massiivi ala tugevalt karstunud. Kliima on mõõdukas ja kontinentaalne. Aasta keskmine temperatuur on 7,5oC ja keskmine sademete hulk 674 mm/a. Jõgedevõrk on tihe, kuid järvi on vähe ja need on väikesed. Pikim jõgi on Elbesse suubuv Vltava (433 km). Tsehhi asub segametsavööndis ning metsad katavad 33% riigi territooriumist, kuid need on kahjustatud happevihmadest. Peamiseks saasteallikaks pruunsöeküttega soojuselektrijaamad. Metsad paiknevad peamiselt mägialadel. Muldadest on levinud pruun- ja leostunud kamarmullad.
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit. Riigi pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim tipp: Mont Blanc. Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Varasemate aegade võimsad liustikud on kujundanud ka mitmeid sügavaid jõeorge. Alpides esineb vahel ka lumelaviine. Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid.
Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Alpid Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Mont Blanc
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle
Lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad suurimad järved nagu Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jaheda ilmaga võib lausa sadada lund et suusatada. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on tugev tööstus, loodusvarade poolest vaene,
Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m 2 kohta. Hollandis toodetakse ka soola ja naftat. Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt. Hollandi töötlev tööstus tarbib peamiselt sisseveetavat toorainet ja suur osa ehk umbes 40% valmistoodangust veetakse välja. Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-, elektrotehnika-, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstus, olulised on ka must ja värviline metalluurgia, nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning loomasööda tootmine. Masinatööstus toodab laevu, autosid, lennukeid, põllumajanduseks vajalikke masinaid ning keemia- ja toiduainetööstuse seadmeid. Keemiatööstus, mis peamiselt tarbib naftat ja maagaasi, toodab tehiskiudu, kautsukit, lakke, värve ja soodat. Toiduainetööstus toodab võid, juustu, piimapulbrit, margariini ja kakaotooteid. Hollandis
moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
Loodus Itaalia asub välja venitatud piklikul saapakujulisel poolsaarel, millest lõunas on Türreeni meri ja idas Aadria meri. See on piiratud Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveenia poolt põhjast. Valdav osa Itaaliast on mägine, poolsaare selgrool Apenniini mäed ja Alpid tema põhjapoolsel piirjoonel. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad Itaalia kõige suuremad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht
Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed
Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning H
Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul. Rahvuspuu on kivitamm Põhja-Iirimaa (inglise Northern Ireland, iiri Tuaisceart Éireann); ka Ulster) on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi piirkond Iirimaa saare kirdeosas. Hõlmab enamiku ajaloolisest Ulsterist. Pealinnad London on Suurbritannia pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus. London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19
· Suur Katedraal Mõned pildid Madriidist: Barcelonas oli elanike arv · 1981 aastal 1 755 000 · 2000 aastal 1 500 000 Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv halduspiires on 1 593 000 (2005), kuid koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni. Barcelonas asub Kataloonia valitsus Generalitat de Catalunya. Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. Rannajoont on ~ 5 kilomeetrit. Barcelona sadamas asub ka C. Kolumbuse lipulaeva "Santa Maria" koopia. Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. "La Sagrada Familia" on linna kuulsamatest monumentidest üks enim külastatavam. Hispaania üks kuulsamaid arhitekte Antonio Gaudi juhatas ehitustöid alates 1883 aastast. Huvitav on ka kindlasti külastada vabaõhumuuseumi "El Pueblo Español" (Hispaania
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi Osakaal SKPst % (2010. a Tege
Mõned kuulsamad Rooma turud on näiteks Campo De Fiorit ning Porta Porteset. Rooma korterite üürihindu võib võrrelda Eesti suuremate linnade kallimate korteritega. Üürides näiteks 3-toalise möbleeritud korteri, tuleb maksta 700-800 € kuus. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart 4 kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks. Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu. 4 Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia, Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond. Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka
Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi mur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
