Kokana välismaale tööle, Itaalia-Rooma (0)

Põltsamaa Ametikool
KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE
Referaat
Autor: Meriliis Laarmaa
Õppegrupp: K13K
Juhendaja : Elle Kohv
Kaarlimõisa 2014
Sisukord
Sisukord……………………………………………………………2
Sissejuhatus……………………………………………………….3
Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4
Loodus……………………………………………………………...5
Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6
Riigi majanduslik olukord………………………………………….7
Kasutatud kirjandus………………………………………………..8
Sissejuhatus
Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma .
Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka , kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum : Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele... Kunagi aegade hämaruses seitsmele mäekünkale asutatud Rooma on linn, mida võib lõpmatult avastada !
Üldandmed ning elamisvõimalused
Rooma on Itaalia pealinn.Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks, sest ta on väga vana. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile. Rooma Pindala on 1 285 km² ning 2013. Aasta seisuga oli Roomas 2 651 040 elanikku. 2009. Aasta seisuga koosnes 9,5% elanikkonnast välismaalastest. Keeled: itaalia keel ( riigikeel ), saksa, prantsuse, sardi jt. Rahaühikuks euro.
Rooma Leonardo da Vinci Fiumicino lennujaam asub linnakeskusest 32 km kaugusel. Linna pääseb rongi, bussi või taksoga.Linna pääseb kahe rongiga: ekspressrong Leonardo da Vinci liikleb poole seitsmest hommikul kuni poole kaheteistkümneni õhtul (viimane rong linna) 35-minutilise intervalliga lennujaama ja Termini jaama vahel. Linnarong FM1 viib lennujaamast Tiburtinasse, Fara Sabinasse, Poggio Mirtetosse ja Ortesse. Intervall 15 minutit.Bussiliiklust lennujaama ja linna vahel korraldavad kolm kompaniid: Terravision, mille pileteid müüakse lennujaamas ja ka internetileheküljel, Schiaffini ja Cotral, mille pileteid müüakse bussis. Hind sõltuvalt liinist. Rooma ühistransport kannab nime metrebus, mis tuleneb kolmest sõnast: metroo ( metro ), tramm (treno metropolitano) ja buss (bus). Metrebusi piletitega saab linna piirides kasutada kõiki nimetatud transpordivahendeid. Pileteid müüakse lehekioskites, kohvikutes , rongijaamades, piletiautomaatides.Rooma metrool on 2 liini (A ja B), ristjaam on Termini linna keskel. Metrooga liikumine on kõige lihtsam viis linnaga tutvumiseks. Rongid liiguvad igapäevaselt kell 05.30-23.30. Liin A pakub häid võimalusi ostlemiseks ning vaatamisväärsuste külastamiseks .
Kuulsaimaks Rooma peatänavaks on Via Del Corso. Rooma poed on tavaliselt avatud 09:00-13:00 ja 15:30-19:30 ning turud esmaspäevast laupäevani 7:00-13:00. Mõned kuulsamad Rooma turud on näiteks Campo De Fiorit ning Porta Porteset.
Rooma korterite üürihindu võib võrrelda Eesti suuremate linnade kallimate korteritega. Üürides näiteks 3-toalise möbleeritud korteri, tuleb maksta 700-800 € kuus.
Loodus
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid . Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid . Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja- Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline , pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön , Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld . Valdavalt kasvab Itaalias vahemereline taimestik . Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Vahemerelise kliimaga aladel on tiheda asustuse tõttu jäänud loomi väga vähe järele jäänud. Säilinud on näiteks mägikitsed. Metsa on säilinud Itaalias umbes viiendikul riigi pindalast. Maavaradest leidub väävlit (Sitsiilias), elavhõbedat (Toscanas Monte Amiatas), marmorit (Carraras), plii-tsingimaaki (Sardiinias), naftat (Sitsiilias) ja maagaasi ( Lombardia madalikul).
Rahvastiku iseärasused
Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on palju ka kreeklasi ja araablasi. 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Itaallased on väga soojad ning sõbralikud inimesed ning väga kiindunud oma kommetesse. Mõned näited itaallaste käitumismaneeridest ning uskumustest: Itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega, alguses paremale ja seejärel vasakule; esmakohtumisel on tavaline käepigistus, mis on soe ja siiski sõbralikult tervitav; Itaalias pole kombeks külla minnes jalanõusid ära võtta, korteris ei tohi avada vihmavarju-arvatakse, et see toob halba õnne; söögilauas vesteldakse elavalt ja seepärast kestavad toidukorrad tunde; Itaallased on väga emotsionaalsed , seega ei tohiks kiidusõnadega kitsi olla. Itaalias kutsutakse sõpru ja tuttavaid sageli lõuna-või õhtusöögile. Kindlasti peab olema kaasas kingitus, milleks sobivad lilled, kommikarp või mõni traditsiooniline ese. Parem on hilineda 5-10 min. kui minna varem. Ema on perekonnas väga tähtsal kohal. Perekond on elu kese ning laps selle keskpunkt.
Hommikusöök ei ole Itaalias eriti külluslik. Tavaliselt juuakse tass cappuccinot või espressot- seda juuakse tihti ka baaris . Lõuna koosneb tavaliselt kahest toidust: pastaroog ning liha või kala aedviljadega. Enne õhtusööki kohtutakse tihti sõpradega baaris, et juua aperitiivi. Õhtusöögiks on tavaliselt esimeseks toiduks soe toit, näiteks supp , minestrone või makaronitooted puljongis. Teiseks roakäiguks näiteks juust ja sink ning pärast õhtusööki juuakse kohvi.
Iga päeva aastas seostatakse vähemalt ühe kaitsepühakuga. Lapsele pannakse nimi pühaku järgi ja pühaku päeva tähistatakse justkui oma sünnipäeva. Igal elukutsel on oma kaitsepühak.
Rahvuspühad ( ametlikud ):
1. jaanuar – uusaasta
6. jaanuar – Epifaania (Issanda ilmumise püha)
Ülestõusmispühade esmaspäev – muutuv
25. aprill – fašismist vabastamise püha (1945. aastal)
1. mai – tööpüha
2. juuni – Vabariigi väljakuulutamise aastapäev (1946. aasta referendum, mis muutis Itaalia monarhiast vabariigiks)
15. august – Ferragosto ehk rukkimaarjapäev
1. november – pühakute päev (Ognissanti)
8. detsember – Püha Neitsi Maarja päev
25. detsember – jõulupüha
26. detsember – Püha Stefanose päev
Riigi majanduslik olukord
Itaalias on peamisteks majandusharudeks tööstus, põllumajandus ning teenindus. Põllumajanduse algharudeks taime- ning loomakasvatus . Taimekasvatus: viinamarjad , õlipuud, teraviljad , puuviljad, korgitamm . Loomakasvatus: lambad , kitsed. Toiduainetööstuses tegeletakse veinide, oliivõli, kuivatatud ning konserveeritud aed- ja köögiviljade valmistamisega. Teenindus: puhkemajanduse ja turismi arendamine. Selle eeldused: soe kliima, päikesepaisteline suvi ja soe merevesi , liiva- ja kruusarannad, ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, palju on rajatud hotelle ning kuurorte. Suur osa rahvastikust töötab puhkemajanduses.
Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige. Euro, mis vahetas välja Itaalia liiri, võeti kasutusele 2002. aastal.
Itaalia suurimad ekspordiartiklid on:

• ehituskaubad
  
• tekstiil ja riided
  
• tootmismasinad
  
• mootorsõidukid
  
• veoseadmed
  
• kemikaalid
  

Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika Ühendriigid 5,92%, Hispaania 5,69%, Suurbritannia 5,13%, Šveits 4,69%.
taalia suurimad impordiartiklid on:

• ehituskaubad
  
• kemikaalid
  
• veoseadmed
  
• energiatooted
  
• mineraalid ja mittevärvilised metallid
  
• tekstiil ja riided
  

Itaalia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 16,68%, Prantsusmaa 8,82%, Hiina 6,53%, Holland 5,63%, Hispaania 4,3%, Venemaa 4,12%, Belgia 4,08%.
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
  
• http://www.eestiloodus.ee/artikkel154_135.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma#Vaata_ka
  
• http://trip.ee/node/31694
  
• http://www.ulverooma.ee/2012/03/28/kortermajutus-roomas/
  
• http://trip.ee/node/39000
  
• http://www.citybreak.ee/citybreak_sihtkohad/rooma/mida_ette_votta/kohalik_transport
  
• http://www.slideshare.net/gretemay/lhistroopiline-kliimavde
  
• http://www.estravel.ee/uudised/2011/09/24-tundi-roomas/
  
• http://miksike.ee/docs/referaadid/itaalia_liina.ht m
  
• https://docs.google.com/presentation/d/1-Uxw7QHw4aiyLa4zPaCOgx4zyM0Bsx6TwJKKWPTzFN8/edit?pli=1#slide=id.i117
  
• http://www.slideshare.net/merikekk/kombed-itaalias
  
• http://www.estemb.it/est/itaalia