Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogude Liidu Kommunistlik Par
korda, Stalini isikut. Stalinismiaja kunst (eriti arhitektuur!) oli suurejooneline, toretsev, pompöösne. · vohas Stalini isiku kultus Selle tipp oli 1949 Stalini 70. sünnipäev. Peale Stalini surma 1953 (5. märts) algas NSV Liidu ladvikus võimuvõitlus. "Stalini kohale" pretendeerisid: 1) siseminister Lavrenti Beria 2) Georgi Malenkov (sai peale Stalinit Ministrite Nõukogu esimeheks, 1953-55) 3) Nikita Hrustsov (sai NLKP juhiks) Esialgu tegutses väga jõuliselt Beria hakkas parandama suhteid Läänega, vabastas vange vangilaagritest, edutas rahvuskaadrit liiduvabariikides. Tema enesekindlus teatud ringkonnale ei meeldinud, organiseeriti vandenõu, Beria arreteeriti ja lasti 1953. aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hrustsov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 9. B klass LEONID ILJITS BREZNEV (1964-1982) Referaat Koostaja: Erkki Vohlbrück Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................................4 Ametikohad ................................................................................................................................
Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika. Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust (Stalin). Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi ladvikule ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Stalini lähikondlased polnud aga mitte ainult kuulekad käsutäitajad vaid tegu oli omavahel rivaalitsevate erinevate põlvkondade esindajatega: nn vana kaardivägi (Molotov, Vorosilov, Mikojan) poliitikasse tulnud juba Lenini eluajal ja kelle abil Stalin oli end võimul kindlustanud; keskmine põlvkond (Zdanov, Beria, Malenkov edutati Stalini poolt 1930. aastatel;
b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP b) 1969 1982 sots.-lib. koalitsioon (SDP+VDP): · 1969-74 kantsler Willy Brandt- sõja ajal osales põrandaaluses vastupanus Hitlerile, hiljem L- Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika
................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hrustsovi elulugu..................................................................................................................... 4 Majandus................................................................................................................................ 5 Hrustsovi kampaania uudismaade ülesharimisest Kasahstanis ja Lääne-Siberis................5 Sisepoliitika............................................................................................................................. 7 Välispoliitika............................................................................................................................ 9 Rakettide paigutamine Kuubale........................................................................................... 9
Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 LEONID BREZNEV.................................................................................................................3 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................5 SADDAM HUSSEIN.................................................................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................8
Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) · põllumajandus oli alafinantseeritud · ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947) · Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tsetseenid) · sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks eestlaste massiküüditamine 1949.a.) · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises · jne.
ega hariduse tõttu. 80- ndate algul kujunes KGB nii info andjaks kui ka analüüsijaks. Ainult KGB teadis seetõttu, kuivõrd mäda kõik on. Nad mõistsid, et jõud võidurelvastumiseks hakkavad hääbuma. NSV Liidu tippjuhtidele oli rängaka löögiks 1983. aasta märtsis USA presidendi Roland Reagani kõne, kus ta kuulutas välja tähesõdade programmi. See programm oleks teinud kahjutuks 90 % kõigist tuumajõududest. Kui Breznev suri nov 1982, oli end intriigidega etteotsa võidelnud Juri Andropov. Oli 69-aastane, 15 aastat töötanud KGB ülemana. Andropov püüdis 1983. a alustada reforme, et silmapaistvat mahajäämust vähendada/ pidurdada. 1983. a suvest juhtis Andropov riiki Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine). 1984 1985 Tsernenko. Tühi aeg. 1985 märts Tsernenko suri. Kandidaadid võimule: 1
Stalini ajal oli NSVL majanduses põhirõhk (raske)tööstuses (eeskätt relvad). Inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks. Massirepressioonid ja ideoloogiline surutis. Rõhutati, et maailm jaguneb kaheks: ühele poole jäävad sotsialistlikud riigid (head, eesrindlikud, helge tulevikuga) ja teisele poole kapitalistlik maailm (vaenulik, võõras, roiskuv, manduv). Juurutati isikukultust. Stalin suri 5. märtsil 1953.aastal, tema järglaseks sai Nikita Hrustsov. Lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas ,,sula". Hrustsov lubas, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis. 1964. oktoobris kutsusid vandenõudlased Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi, mille tulemusena astus Hrustsov tagasi. Hrustsovi pärijaks sai Breznev, tema valitsusaega iseloomustab stagnatsioon. Majanduslik stabiilsus säilitati, kuid NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Stagnatsioon ehk
Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich,
· Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine
metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas · kõrgemat juhtkonda iseloomustas sõjalt rahule üleminekul teatud ebalevus ning võimetus leida rahuaja elukorralduse sõlmpunkte või eristada olulist ebaolulisest · ametlikel andmetel kandis NSV liidus 1950.aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest · vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · hakati võitlema ,,läänestumise", st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus
oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria
BREZNEV JA STAGNATSIOON (1964-1982) NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks sai L. Breznev, kes püsis oma ametipostil 18 aastat. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- LEONID ILJITS BREZNEV (1906-1982). Rahvuselt venelane, sündinud samuti Ukrainas. Lõpetas metallurgiainstituudi ja siirdus peagi parteitööle. Sõja ajal oli poliittöötaja, tõustes sõja lõpuks kindralmajori auastmesse. 1960-1964 oli Breznev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, seejärel Keskkomitee teine sekretär Hrustsovi järel. Kui viimane tagandati, tõusis Breznev peasekretäriks. Võimuka ja enesekindla Hrustsovi järel näis ta paljudele sobiva kandidaadina sellele ametikohale
Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade
kirja Moskva ja Eesti ajalehtedele „Rahvahääl“ ning „Sovetskaja Estonija“. Kirjaga juhiti tähelepanu o Eesti kultuuri ja keele ahistamisele o venestamise negatiivsele tagajärjele o lahendamata sotsiaalmajanduslikele probleemidele Autoreid aga tabas tagasikiusamine. Isikud: Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei juht (1935-1976) Josip Broz Tito – Jugoslaavia Diktaator (vt. ülevalt) Jossif Stalin – NSVL-i valitseja 1922-1953. Lavrenti Beria - Siseministri- ning julgeolekuorganite juht Nikita Hruštšov - NLKP KK I sekretär 1953-1964 Aleksandr Solženitsõn - 1970. a. Nobeli Kirjanduspreemia laureaat. Kuulus dissident Andrei Sahharov - Akadeemik ning tuumateadlane. Teine kuulus dissident Juri Andropov - KGB ülem. 1982-1984 NSVL-i juht. Konstantin Tšernenko – NSVL-i juht 1984-85. Nikolai Karotamm – EKP KK peasekretär 1944-1950
Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970.
Bulganin. Hruštšov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu Švernikul arreteeriti ainukese tütre mees Vorošilovil arreteeriti pojanaine
Nõukoguliku süsteemi järgi ülikoolide funktsioonideks õpetamine ja min määral teaduse tegemine. Tõsine teadus oli koondunud TA süsteemi. See mudel Venemaal juurdus juba 18. saj alguses Peeter I valitsemisajal. Seda teaduse tegemist ülikoolides ära ei suudetud siiski päriselt kaotada. Ants Kruus ei olnud mitte ainult uue süsteemi paberile panija, vaid ka selle Eesti NSV TA esimene president. See sõjajärgne aeg oli NSV Liidus teaduse mõttes väga oluline aeg. Stalin tõepoolest väga palju panustas teatdusesse. See tõi kaasa selle, et sõjajärgsel ajal teadlaste palgad tõusid mitmekordseteks. Teadlastest sai väga kõrgesti tasustatud ühiskonna kiht. Teadlaste jaoks hakati ehitama eraldi maju. Stalinil oli eraldi ordenitesüsteem teadlastele. Kruusi puhul oluline see, et ta oli kõige olulisem figuur, kes hakkas uut ajaloo kirjutamist ja uurimisorganisatsiooni paika panema. Tema keskne toimimine kestis kuni 1950.
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele
(kommunistide ja juutide vastane poliitika). Eisenhower USA president, vähendas maksusid, sotsiaalne turumajandus. Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast
parteiorganisatsioonile, mille juhtival kohal tegutsenud kommunistide hulgast arreteeriti ja mõisteti fabritseeritud riiklike kuritegude eest surma mitusada inimest 7. Iseloomusta võimuvõitlust Nõukogude Liidus enne (kolm põlvkonda) ja pärast Stalini surma (Beria, Malenkov ja Hrustsov). 7. KOLM PÕLVKONDA. Toimus Leningradi süüasi. 1) Nn vana kaardivägi, kes olid võimu juurde tulnud juba 1920ndatel (nt Molotov) 2) Keskmine põlvkond, tõusis võimule 1930ndatel (nt Beria, Hrustsov, Malenkov) 3) Noorem põlvkond, kelle tähelend algas 2. Maailmasõja ajal Pärast Stalini surma Võimuvõitlus peamiselt Beria, Malenkovi ja Hrustsovi vahel. 1953 lasti Beria hukata ning edasi oli suur võim Hrustsovil. Tema ajal tagandati nii Malenkov kui ka Bulganin 8. Millised reforme viis ellu ja kavandas Beria pärast Stalini surma? Selgita. 8. Saksamaa ülesehitamine ehk ta oli valmis loobuma kommunismi juurutamisest Saksamaal 4
Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida- W. Brandt Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia. Kuues Lääne-Saksamaa liidukantsler (1982-1998) ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht(1973-1998). Tema H. Kohl valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa. Tagas NSVLi toetuse saksamaa ühinemisel. A. Merkel Saksamaa riigikantsler aastast 2005 ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht aastast 2000. D. Cameron Preagune Suurbritannia peaminister, konservatiiv Suurbritannia konservatiivse partei esimees 1975-1990, peaminister 1979-1990
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
- Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. NT. NSVL Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid. Likvideeriti teadusharusid (geneetika). Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. VÕIMUVÕITLUS PÄRAST STALINI SURMA Stalin sai surma 5. Märts 1953. Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte
aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva suutis aga need maha suruda ning Ungaris ja Tsehhoslovakkias tähendas see sõjalist sekkumist. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja NSVL ja Hiina vahel, mis kujunes üle
loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a. Nõukogude Liit · Lenin 1917-1924 · Stalin 1924-1953 (2pilt) · Beria 1953 märts - juuni · Hrustsov 1953-1964 · Breznev 1964- 1982 · Tsernenko 1982- 1984 · Andropov 1984- 1985 · Gorbatsov 1985-1991 1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani · Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3 miljonit, peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt);
kehtestati ungaris uus konstitutsioon, millega kinnitatakse üheparteivõim, ning 1949 luuakse URV Ungari Rahva Vabariik. Suurimaks kommunisltikusk vastaseks oli katolik kirik, sealne kardinal mõistetakse eluks ajaks vangi ja katolik kirik allutatakse seal kommunistlikule parteile. Alustatase Industrialiseerimist, tuhanded hukatakse, viiakse maalt välja, kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Ungarile mõjuvad veel kehvasti reparatsioonid mida Venemaa neilt pidevalt nõuab. Kui Stalin sureb, siis 1953 peab Rakosi lahkuma. Ning uueks valitsusjuhiks saab Imre Nagy (Nadi). Nagy on võimul kuni 1955, ta on kommunist aga liberaalsem kui Rakosi. Ei tunnista kollektiviseerimist ja natsionaliseermist. Kui 1955 ärkavad Kommunistid üles, et mis toimub. Siis tagantatakse Nagy ja pukki pannakse tagasi Rakosi. See vallandab 1956 üliõpilaste ülestõusu, mis kasvab üle kogu maa. Lammutatakse Stalini kujusi ning nõutakse Demokraatia taastamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
