Pronksiöö sümbolid (0)

Pronksiöö sümbolid

Analüüs:
Milliseks sümboliks oli pronkssõdur eestlastele, milliseks venelastele?
Pronkssõdur oli eestlastele nagu meenutus Nõukogude võimust . Eestlastele ei meeldinud see pidev meeldetuletus vene võimust. Pronkssõdur jättis mulje, et austame Venemaad. Paljud eestlased olid õppinud sellega elama, ehk isegi leppisid sellega, et venelased seal austust avaldamas käivad, kuid kõik ei saanud sellest aru. Osad eestlased võibolla ootasidki hetke, et väljendada oma enda viha venelaste vastu.
Venelastele oli see aga eelkõige meenutus toimunust ja kadunukeste mälestamispaik. Nad ei mõistnud, et nende käitumine võib ehk eestlastele pahameelt valmistada. Samas võibolla mõistsid ning venepoolsed provokaatorid soovisidki eestlasi ärritada, tekitada konflikti, et Venemaal oleks põhjust taas Eestit rünnata.
2005. pronkssõdur visati punase värviga üle, miks?
Eestlaste seisukohalt: Kui seda tegi mõni eestlane, siis arvatavasti oma vaenu pärast venelaste vastu või vana viha tõttu kunagi juhtunu üle. Võibolla sooviti sellega venelastele näidata, et meile ei meeldi pronkssõdur ja kõik sellega seonduv (venelaste monumendi juures käimine, sinna lillede viimine , laulmine jne), oleme patriootlikud. Samas võis Aljošat rüüstata ka täiesti juhuslik huligaan , kes sooviski konflikti ja Venemaa reakstiooni näha. Punane on kommunistliku Venemaa värv. Võibolla mässasid eestlased kommunismi vastu või venelased kommunismi poolt...
Venelaste seisukohalt: Kui seda tegi mõni venelane , siis arvatavasti selleks, et tekitada konflikti, leida põhjust tülideks. Võibolla saatis Vene valitsus mõne provokaatori, kes pronkssõdurit rüüstaks, et probleeme tekitada. Venelased olid igatahes vihased.
2006. pronkssõdur värviti siniseks.
Järgmine vene lipu värv. Tundub nüüd, et venelased ise provotseerivad eestlasi. Vene riigil on midagi Eesti riigi vastu.
Pronkssõduri juurde toodi väikseid lapsi, lastel on väga patriootlik kasvatus, neile räägiti ainult head Nõukogude Venemaast ja nende valitsejatest ja sõduritest. Venelased tekitasid meelega stseeni. Laste lillede jagamine ja sealviibimine oli väga tähtis provokatsioon.
Samal aastal lehvisid Aljoša juures punalipud. See oli juba otsene rünnak Eesti rahva vastu. Võibolla oli tegu lihtsalt veidi liiale läinud pahameelega Aljoša rüüstamise suhtes või austus sõdurite vastu, kuid eestlastele jättis see mulje, et venelased on neist üle. Eestlased tõid kohale ka Eesti lipu, tekkis otsene kontakt naabrite vahel. Politsei käskis ära viia Eesti lipu ning see tekitas väga suurt pahameelt. Eestlastele jäi mulje, et politsei hoiab venelaste poole. Politseid üritas ehk tegelikult konflikti ära hoida, rahumeelselt lõpetada vastasseis. Keegi ei soovi Venemaaga probleeme. Võibolla loodeti, et kui viiakse minema Eesti lipp, viivad venelased minema ka punalipud ja olukord laheneb. Nii ei juhtunud ja eestlaste vaikne viha kasvas.
Lillede Aljoša juurde viimine võis olla samuti provokatsioon, kuigi venelased ise kinnitasid, et viisid lilli sinna ainult mälestamise eesmärgil. Kogu park oli lilli täis, inimesed pidid teadma, et need järgmisel päeval ära koristatakse, kuid ikka tekitati sellest draamat . Ehk nad ootasidki seda. Venelased soovisidki eestlastega tüli ning eestlased soovisidki põhjust, et vastu hakata.
2007. jalgpallifännid LIPUGA pronkssõduri juures.
Purjus vene fännid ja patriootlikud vihased eestlased on väga halb kooslus. Arvatavasti läksid vene fännid sinna ainult sellepärast, et Aljošast oli sel hetkel väga palju juttu ning purjus peaga tekkis idee sinna minna. Võibolla polnud nende kavatsus just halba teha, kuid eestlastele jäi selline mulje. Esimene reaktsioon on kindlasti kohe, et nad läksid sinna meelega, et aina rohkem probleeme tekitada, kuid see ei pruugi tõsi olla.
26. aprill 2007. organiseeritakse mässu.
Otsene rünnak Eesti rahva vastu. Paljudele (kaasa arvatud mulle) jäi mulje, et asi on tegelikult suurem, kui lihtsalt tüli pronkssõduri pärast. Pikalt peetud tülid ja mõlemapoolsed provokatsioonid viisid tõsise ja suure pronksiöö mässuni. Nii venelased kui ka eestlased kogunesid parki lippudega, mõlemad pooled käitusid väga isamaaliselt. Tegelikkuses polnud võibolla kumbki pool nii väga patriootlik, kui nad see päev näisid. Lihtsalt oli tarvis naabrist üle olla. Eestis viibis sel hetkel samas ka palju kodakondsuseta inimesi, juhtum oli lihtsast pronkssõduri tülist juba palju suurem.
Märtri kuju tekitamine – miks oli see vajalik?
Dmitri Ganin, üks mässu korraldajatest ja põhiline provokaator, suri haiglas pronksiöö sündmuste tagajärel .
Venemaa tegi Dmitrist märtri Eesti riigi mahategemiseks ja oma riigi maine ning toetajate tõstmiseks. Vajati tuge, Eesti ja Venemaa vahel olid tõsiselt pingelised suhted. Dmitri suri tegelikult omaenda kaaslaste süü läbi. Venemaa valitsus üritas Eestis viibivaid venemeelseid inimesi üles ärritada, tekitada rohkem kahju. Samas ka enda võimu kodumaal suurendada.
Miks politei ei takistanud rüüstamisi kesklinnas?
Eestlasi ajas see äärmiselt vihaseks. Venelastele meeldis see, kuid tekitas arvatavasti ka segadust. Tegemist võis olla valitsuse käsuga eemale hoida, et Vene riigil poleks põhjust Eestit rünnata. Samas võis see olla mõlema valitsuse mingisugune kokkulepe.
Pronksiöö sündmustes on süüdi mõlemad osapooled. Tegid vigu nii eestlased kui ka venelased. Pronksiöö korraldajad tunnistasid, et plaanisid juba ammu mässu ning neil oli Venemaa toetus, ka eestlastel oli juba ammune viha venelaste vastu ning täpselt ei tea keegi, millest sündmus alguse sai. Nii Eesti kui ka Vene riigi inimesed käitusid sel ajal hoopis teistmoodi, palju patriootlikumalt, kui muidu.
Loodan, et selliseid sündmusi rohkem ei juhtu, naaberriigid võiksid hästi läbi saada.