Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid 5 bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkanil valitsevaid vastuolusid need sõjad aga ei liikvideerinud, otse vastupidi. BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20.sajandisse 20.saj alguseks oli Venemaa teinud läbi suure majandusliku tõusu, kuid võrreldes teiste suurriikidega endiselt mahajäänud ja vastuoluline impeerium. 1894. aastast alates oli Venemaa keisriks heatahtlik, kuid tahtejõuetu Nikolai II, kelle alamaid demokraatlike vabaduste puudumine järjest enam häirima hakkas. Oma positsiooni säilitamiseks ja tugevdamiseks üritas Venemaa jätkata agresiivselt välispoliitikat
Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid Valimisõiguste laienemine Uued partnerid 1930. aastad Mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus Diktatuurid Seotud majanduskriisiga Levinud ideoloogiad Demokraatlikud Liberalism Konservatism Sotsialism Sotsiaaldemokraatia Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism natsionaalsotsialism
Eluolu I maailmasõja ajal * 1916. aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mln mehe (mõnel maal üldine töökohustus) * elatustaseme langus * toidupuudus * epideemiad * naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, palka said tunduvalt vähem * muutus traditsiooniline peremudel * väikettevõtete laostumine 10. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed, aeg. Aeg: 23.veb 1917 Põhjused: * Petrogradi vilets varustamine toiduainetega * majanduslik kaos * keisrivõimu autoriteedi langus * rahutused sõjaväes Tulemused: * Nikolai II kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee aktile (loobus troonist) * 27.veb õhtuks oli pealinn ülestõusnud tööliste ja sõdurite käes 11. Oktoobrirevolutsioon Aeg: oktoober 1917 (vkj) Põhjused: *Sõjaväelise diktatuuri kehtestamine Venemaal. *Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi. *Bolševikute toetajaskonna kasv. Tagajärjed: *Vägivald ja terror. *Teisitimõtlemise eiramine. *Maailmarevolutsiooni õhutamine teistes riikides
Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nense senised väärtushinnangud olid purustatud, paljud tõmbusid elust tagasi , suhtudes enda ümber toimuvasse passiivselt. Rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust, mis tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu, aidates kaasa totalitarismi levikule. IV 1. I MS mõju Vene impeeriumile: Sõjas osalemine käis Venemaale üle jõu. Tekkisid rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv ( rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, 1916. a lõpul küpses haritlaste, kodanlaste ja aadlike seas plaan teostada paleepööre ja seada sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia) Puhkes veebruarirevolutsioon, mille ajendiks oli petrogradi vilets varustamine toiduga. Nikolai II mõistis, et on kaotanud rahva ja sõjaväe toetuse ningi 1917 a märtsis loobus
riike USA, seega muutis see Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma eesmärki. 11) I Maailmasõja tagajärjed Hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa ja Saksamaa, varemetele kerkis hulk väiksemaid rahvusriike. Muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma oma kodanike ellu, see tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi. 12)Soome ja Baltimaad kuni aastani 1918 Soome-Soome oli Venemaa kõige arenenum osa. Kui Venemaa hakkas Soome autonoomiat lõhestama, üritasid vana-soomlased Venemaad rahustada, kuid noor- soomlased hakkasid organiseerima vastupanu. Soome saadeti kindralkuberner Nikolai Bobrikov, kes tapeti Eugen Schaumani poolt. Noorema põlvkonna seas levis arvamus et Soome vabadus on võimalik vaid Vene Impeeriumist lahku lüües. Balti 20 saj algul- Baltimaad arenesid kiiresti
kuningapere mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Konflikt Serbiaga tähendas nüüdsest konflikti Venemaaga. 1908. a liitis A-U endaga ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina. See viis vastaseisuni Serbia ja Venemaaga. Saksamaa sekkus A-U poolel ja see sundis Venemaad taanduma. 1912. a kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Viimane sai lüüa ning kaotas kõik oma Euroopa valdused peale Konstantinoopoli. 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata agressiivset välispoliitikat. Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 sai Venemaa raskelt lüüa, mis soodustas 1905. aasta revolutsiooni puhkemist. See algas Verise pühapäevaga 9. jaanuaril, järgnesid rahutused. Sama aasta oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda. 17. okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-,
d, suur palvekiri,- arenes põllumajanduslik ühisstegevus, üritati läbi talud hõlmati üha tihedamalt rääkida turusuhetesse, Jaan Tõnisson(ajaleht ,venestamine, postimees), ajaleht teataja(Päts). Eesti vastupanuliikumise ühiskond jagunes majandusmeesteks ja d, aaremeesteks, sotsiaaldemokraatia Piiratud Mingi revolutsiooniga kaasa autonoomia olemas Autonoomiat polnud Rüüstamised- Eestis mõisate põletamised jne põletamised suudeti Eestis puudus valimisõigus ära hoida Naistel valimisõigus Sarnasused Sotsiaalsed pinged Rahvuslik surutis
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purus
* väikerahvaste iseseisvus * näljahädad * Rahvasteliidu loomine * laastavad haigused * naiste õiguste suurenemine * majanduskriis * Suurriikide lagunemine * rikutud maa, kadunud põlvkond TAGAJÄRJED: * Lagunesid Impeeriumid: Türgi Impeerium(Osmanite), Austria-Ungari Impeerium, Venemaa Impeerium, Saksamaa Impeerium. * Tekkisid uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. * Inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused 2) Kadunud põlvkonna kujunemina- sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse 3) Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi 4) Vene revolutsioon ja selle mõjud
Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmikliidu riikidele. Balkani ja Balkani ümber valitsevaid vastuolusid need sõjad ei likvideerinud. Pigem vastupidi. Soome ja baltimaad Vene impeeriumi koossseisus Venemaa jõuab 20. Sajandisse 20. sajandi alguseks oli Venemaa teinud läbi kiire majandusliku arengu, kuid oli ikka veel teistest suurriikidest maas. 1894.a oli sealseks keisriks loomult heatahtlik, kuid tahtejõuetu Nikolai II. Venemaa jätkas agressiivse välispoliitikaga mis viis kokkupõrkeni Kagu-Aasias, algas Vene-Jaapani sõda(1904-1905) mille Venemaa kaotas. Kaotus Jaapanile soodustas 1905.a revolutsooni puhkemist, mis algas Verise pühapäevaga 9
* Sõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 5. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Peterburgi vilets varustamine toiduainetega * Majanduslik kaos (tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, näljamässud) * Venemaa suured kaotused sõjas * Talupojad tahavad oma maad * Venemaa on arengus vähemalt 50a maas * Keisrivõimu autoriteedi üldine langus * Rahutused sõjaväes (vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees pahameelt) KÄIK: * Rahutused Peterburis (tänavatel rahvas ja sõjavägi), tsaaril polnud poolehoidjaid ja ta pidi troonist loobuma * Parlamentaarne monarhia läks üle vabariigiks * Rahutused kasvasid suureks ja rahva vastu kasutati relvi * Autoritarismist suund demokraatia poole TAGAJÄRJED: * Politsei asemel võttis korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits * Keiser loobus troonist * Venemaast sai vabariik
*Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest Sõtta 1905. aasta revolutsiooni tulemused: *Riigiduuma oli esimene samm parlamentarismi poole. *Kaotati maa väljaostu maks talupoegadel. *Töölistele anti õigus koonduda ametiühingutesse *Nõrgendati rahvuslikku rõhumist *1906. aastal Stolõpini agraarreform (lahutas külakogukonnad, soodustas üksiktalude teket). See ei meeldinud talupoegadele. Reform suurendas pingeid, 1911. Stolõpin lasti maha, külakogukonnad jäid püsima. Keisri 17. oktoobri manifest: *Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. *Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. *Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. !!!16. Arengud Soomes ja Baltikumis (vt ka kordamisküsimused ,,Soome ja Baltikum Vene impeeriumi koosseisus") 17. Tähtsamad parteid Inglismaal (loetelu ja selgitused)
jaotamiseks viisid 20.sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Serbia agressiivne poliitika andis oma osa suhete teravnemiseks. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati, sellest ajast peale tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. 1912.aastal kuulutasid Serbia,Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus 20.sajandi alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt mahajäänud. Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevndamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 1904-1905. Aastatel toimunud Vene-Jaapani sõjas sai Venemaa raskelt lüüa. Tänu sellele, et toimus sõjas kaotus Jaapanile puhkes 1905.aastal revolutsioon.
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 SISSEJUHATU
Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882)
................................................................. 39 Baasid ja ajajärk.........................................................................................................................39 Salajased lisaprotokollid............................................................................................................39 II maailmasõja sündmused Eestis..............................................................................................39 Revolutsioon ja reform.............................................................................................................. 40 Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel......................................................................... 43 Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda ............................................................43 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33...............................................................................45
Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad. Ühiskondlikud liikumised: nt anarhism (Euroopas levinud liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19) 4. VENE IMPEERIUM: Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda. Vene impeerium: Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline. Rahvast häiris demokraatlikke vabaduste puudumine, rahvusvahelistes suhetes agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905) Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik, mis kohe sõja algul langes jaapanlaste rünnaku alla. (21) Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni (sise ja välispinged viisid Venemaa
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Vers
Kiiresti arenes keemiatööstus - täiustati pea kõiki relvaliike (keemiarelvad) Mereväes allveelaevastiku areng Kiiresti arenes lennuvägi - sõja algul luurelennud, hiljem juba lahingud - kerkisid esile vastase hävitamisega silma paistnud õhuässad Uue relvana tank - sakslased võtsid kasutusele tankitõrjerelvad - arvasid, et tegu mõttetute relvadega - seetõttu sakslastel tanke polnud 4. Venemaa kokkuvarisemine. Kriisi küpsemine Rahutused sõjaväes: vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärmist Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpodi- ja kütusekriis, sõja raskused, näljamässud suuremates linnades Keisrivõimu autoriteedi langus: moraalne laostumine (sümboliks Rasputin) Rahulolematuse üldine kasv: Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad
liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim koloniaal impeerium Saksamaa Monarhia Üritas pookakaid Tahtis Arenes kiiresti saksastada kolooniaid edestas Põhi vastased suurbritanniat ja prantsusmaa ja prantsusmaad suurbritannia
likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele Populaarsemaks muutus sõja ülistamine väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustavas ning puhastavas võitluses Progressi vastaseks ühiskonnas kuulutati kirik, sõjavägi, valitsus, jõukamad kihid, progressi võiduks tuli nimetatud kihid kõrvaldada VENE IMPEERIUM 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele
Armeenias) * Venemaa majanduslik olukord oli keeruline, tekkis toidupuudus * USA majanduslik olukord oli kõikidest sõdivatest riikidest kõige parem * Saksamaa ja Austria-Ungari ei suutnud juba 1916. majanduslikult toime tulla Sõjatehnika areng: - allveelaevastiku areng - lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega Küsimused: - 1. Too välja põhjused, miks venemaal algas 1917. a riis. Selgita iga põhjus lahti. o rahutused sõjaväes – venemaa oli 1917. a veebruariks kaotanud juba üle 6 miljoni sõduri; varustamine oli vilets o majanduslik kaos – näljahädad, tööjõu- ja tooraine puudus o keisrivõimu autoriteedi langus – õukond laostus moraalselt o rahulolematuse üldine kasv – üldine rahulolematus tingitud sõjalisest, majanduslikust ja moraalsest allakäigust - 2. Tabel 3.15 – Oktoobrirevolutsioon (1917) & Veebruarurevolutsioon (1917)
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud v
majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda
Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
südamesoovide järgi. Arkatsejev koondas enda kätte 1822 aastal kogu võimu, selles oli halastamatust kättemaksu ja julmust. Konstantin loobus troonist seetõttu jäi Venemaa ilma riigipeata kaheks nädalaks, millest tekkis dekabristide ülestõus. Läänlaste arvates vajas Venemaa reforme et kehtestada kodanlik monarhia ja slavofiilid olid slaavluse armastajad - isevalitsuse pooldajad. Nikolai I oli eesmärk muuta kogu impeerium ühetaoliseks ja asjaajamiskeeleks sai vene keel. 25. Teadus ja kultuur 1789-1849 19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu ning võeti kasutusel uusi masinaid. Tuli kasutusele ka uus kunstisuund klassitsism, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris. Varsti aga loobuti klassitsismile omastest vormipiirangutest ja tekkis romantism
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 va
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku
a.) KESKRIIGID= TELJERIIGID (st asusid Euroopa keskmes); Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (läks 1915. a. üle Antandi poolele) LIIDUVÄLINE: Jaapan Suurriigil peavad olema: 1) Suur territoorium= emamaa (metropol) + kolooniad Näiteks Suurbritannia kolooniate (Austraalia, India, Egiptus jne) territoorium kokku ületas Suurbritannia enda territooriumi 100 kordselt. Prantsuse kolooniad Alzeeria, Maroko jne 2) Suur rahvaarv 3) Arenenud majandus, omab kolooniaid NB! Hiina on suurriik tänapäeval, 20. Sajandi algul alles kolooniamaa KOLOONIA= territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Sõltub emamaast kolmel tasandil: 1) Poliitiliselt: · Koloonias kehtiva emamaa seadused · Koloonia kõrgem juht on emamaa parlament või riigipea (kuningas, president, peaminister jne.); kohapeal valitseb tema nimel asehaldur. NB
2.4. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: · Esimene Marako kriis (1905-1906.a.): · Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima ning alustas survet Maroko sultanile allutamaks riiki Prantsusmaale. · Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos. Kui Prantsusmaa ei nõustu, lubas Saksamaa kasutada sõjalist jõudu. · Samas tegelikult kumbki suurriik sõda ei soovi: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel. Saksamaa sõjalaevastik oli veel väike. Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri- Euroopasse. · Kriisi tulemused: 1906.a. toimus konverents Maroko küsimustes, kus otsustati: Säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus.
võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni riik on valduste jagamisele `hiljaks jäänud' Püüd mõjuala laiendada viib suurriike konfliktidesse Koloniaalimpeeriumid karikatuur Briti impeerium suurim ~30 miljonit ruutkilomeetrit (2x tänapäevane Venemaa) väärtuslikeim koht oli India Cecil Rhodes üks impeeriumi loomise initsiaatoritest 1899-1902 sõda buuridega Lõuna-Aafrikas orjapidajatest buurid võidavad avalikkuse poolehoiu buuridel ei olnud midagi orjapidamise vastu lõuna-aafrikas valged ja mustad ühiskonnas eraldatud 94. aastani Prantsusmaa hõivab ka viljatuid kõrbealasid ei olnud enam kohti mida vallutada
Saksamaale ei meeldinud väikesed riigid ja suur riigid ei tahtnud Eestit omaks võtta kuna Eesti on väike riik ja mõtlesid et kellel seda ikka siia vaja on. Vene Impeerium jäi väiksemaks. Tunnis sain tead et relvad arenesid, esmatähtsaks tekkis õhuvägi, see järel tuli suurtükivägi. Väike riikide iseseisvumine, ning naised olid esmakordselt poliitikas. Eesti iseseisvumine 21.11.12 I Ms- Venemaal veebruari revolutsioon- E. autonoomia- oktoobri pööre venemaal- Rahudekreet- Bresti rahukõnelused Kuidas on seotud veebruari revolutsioon Venemaal ja ja Eesti iseseisvumine? Veebruari revolutsioon andis võimaluse antonoomiaks mis andis eestlastele valida täidesaatev võim. Vabadussõda I 28.11.1918-5.06.1919 Eesti võitles vabaduse eest 28.11.18-5.01.1919 5.01.1919-5.06.1919 29.11.1919 ETK- Eesti töörahva komuun
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
