Itaalia ühendamine Rahvuslus hakkas Euroopas peale 1848-49 revolutsiooni levima ja seda ei saanud enam mitte kuskil eirata. Itaalias oli nt kaheksa väiksemat riiki, mida püüti ühendada rahvusriikideks. Osa neist olid Austria võimu all, ainuke iseseisev kuningriik oli Sardiinia (kuningas Vittorio Emanuele). Pooldas Itaalia ühendamist, aga liikumise juhiks sai peaminister Camillo Cavour (1852). 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit, 59 puhkes sõda Lombardia pärast. Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4
Venemaa sajandil Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon 19. saj algul, Venemaa suur riik, mille valdused Ida-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 19. saj teisel poolel suurenes riik 16mln km2 18mln km2-ni (Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvelt). 20 saj alguses 22,2 km2. Seal 182,5 mln elanikku. Impeeriumi keskseks Suur-Vene. Kokku oli 29 kubermandu Venemaa Euroopa osas. Läänes lisaks 15. Idas lisaks 10 ja lõunas 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine Impeeriumi koloniaalpoliitika polnud rahvuste vahel ühtne (sõjaväeline juhtimine autonoomiani). Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid.
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
majanduslikult ühtseks, Itaalia mitte. 10. Milliseid probleeme tõi Ameerika Ühendriikidele kaasa territooriumi laienemine? Vanade põliskultuuride hävitamine, Indiaanlaste kodanikuõigustest ilma jätmine. Osariikidevahelised suured vastuolud. 11. Erinevused Põhja ja Lõuna vahel Ameerikas. PÕHJAS: arenenud tööstus, inimeste kõrge haridustase, põllumajandus põhines väike- ja keskmistel farmeritel, linnastunud, arenenud raudtee. LÕUNAS: majandus põhineb suuristandustel, kus kastavatai puuvilla, maisi, suhkruroogu; konservatiivne ühiskond, hajusalt asustatud. 12. Miks võitsid põhjaosariigid kodusõja? Tänu tööstusele parem relvastus. Tihe asustus suurem sõjavägi. Parem raudteedevõrgustik. Jaosmaaseadus motiveeris rohkem võitlema. 13. Millised tegurid soodustasid Ühendriikide kiire majandusliku arengu? Arvukalt tööjõudu. Rohkelt maavarasid. Suur siseturg
Väga aktiivne oli seejuures Venemaa, kes lootis laiendada oma mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti Krimmi sõja. See sai alguse Vene-Türgi sõjast, mis kasvas peagi üle suurriikide vaheliseks konfliktiks. Ühel pool Venemaa ning vastasleeris Türgi ja tema liitlastena sõtta astunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia. · Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid
Vestfaali rahu on üks võimalikke uusaja alguspunkte ning territooriumil põhineva riigikontseptsiooni algus. Saksamaa edasise arengu jaoks tähistas Vestfaali rahu olulist ajaloolist pöördepunkti. Suur Põhjasõda. Venemaa astub plaanile Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. 7. aastane sõda 1756-1763 Seitsmeaastane sõda oli Euroopa suurjõudude vaheline võitlus ülevõimu pärast Euroopas ning meretagustes kolooniates. 18. sajandi jooksul tahtsid Euroopas ülevõimu saavutada nii Austria, Preisimaa, Venemaa kui Prantsusmaa.
Raudteeliiklus Raudteede tekke põhjuseks oli vajadus vedada toorainet ja turustada valmistoodangut, ehk see oli vajalik maailmaturu arenemiseks. Nii sai 1814. aastal alguse esimene auruvedur, mis on leiutatud G.Stephensoni poolt. Esimene raudteeliin rajati 11 aastat hiljem, samuti Inglismaal. Juba viie aasta pärast algas tormiline raudtee-ehitus, esimesena sadamalinna Liverpooli ja tööstuslinna Manchesteri vahel, peagi ka teistes Euroopa riikides. Balti raudtee Eestis avasti 1870. Raudtee-ehitus stimuleeris metallurgiat ja masinaehitust ja mis tähtis, andis tuhandetele inimestele tööd. Ka sõjandusele oli see tähtis. Pikkade reiside auriku leiutajaks on R.Fulton, kelle ehitatud aurulaev tegi esimese sõidu 1807. aastal. 1880ndatel aurikute arv kahekordistus ja tõrjuti välja puust purjekad. Sõjatehnika Sõjatehnika arengut võimaldas tööstuslik tootmine. Tänu uuendatud relvavarudele
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
leivahinna kõrgenemise, töötus kasvas hüppeliselt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, finantskriis. Täisvärk ikka. Kõige esimesena puhkesid revolutsioonid Sitsiilias jaanuaris 1848. Sitsiilia kuulus Mõlema(Kahe) Sitsiilia kuningriigi koosseisu, mis oli langenud Viini kongressiga Hispaania liini Bourbonidele ja selgelt oli Metternichi pol. Suuna tardumuses. Rahva ülestõuse oli seal puhkenud varem, kuid nüüd oli uue jõuga, ei suudetud võimude poolt maha suruda. Revolutsioon, millel olid tugevad liberaalsed nõudmised, jõudis kiiresti ka Napolisse ja sealt edasi üle Itaalia(eriti Lombardias, Veneetsias(Austria alad ju?)). Rahvas oligi väga edukas: üle Itaalia väga kiiresti kevade jooksul kuulutati välja konstitutsioonid, mis võeti vastu nii Kahe Sitsiilia kuningriigis, Roomas(kuulutati välja vabariik), Toskaanas, Veneetsias kuulutati välja vabariik. Kiire edu oli alguses väga suureks sokiks, kuid kogusid kiiresti
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul märksa rohkem, sõltumatut poliitilist kogukonda (riiki) on omavahel piisavalt tihedas läbikäimises (sõjad, kaubavahetus, kultuur, isiklikud kontaktid), käsitlemaks neid ühtse tervikuna, mis koosneb autonoomsetest komponentidest.
Ajaloo KT 1. Tööstusrevolutsioon on 18. sajandil aset leidnud muutused tehnoloogilises arengus. 2. Et tööstusrevolutsioon sai tekkida, pidid olema täidetud sellised tingimused: kivisöe kaevandamine kanalite süsteem kapital (raha) tööjõud 3. Tööstuslik pööre algas esimesena Inglismaal. Põhjused: 17. sajandil toimus revolutsioon suur rahvaarv maavarade rikkus riik asus saarel (polnud suuri sõjalisi konflikte) 5. Industriaalühiskonna plussid: uued energiaallikad rahvaarvu tõus uute leiutiste kasutuselevõtt elatumistaseme tõus põllumajanduse areng 6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus rasked töötingimused saastatud õhk halvad olmetingimused 7
rahvustunne, eristas neid Inglismaast/Euroopast, liiga kulukas Vastu argumendid kaaluvad poolt argumendid üle. Mille poolest erines Ameerika ühiskond tolle aja Euroopa ühiskonnast? Ameerikas oli rohkem ühtekuuluvust, polnud seisuslikku korda, absolutism puudus, inimesed olid võrdsemad (valged) 5 6 04.03.08 1776. kuulutasid iseseisvuse, 13 osariiki hoidis koos armee, mida juhtis G. Washington, ja Kontinentaalkongress. 1781. aastal loodi Konfederatsioon ehk riikide liit. Ei loodud kohe liitriiki, kuna alles saavutatud iseseisvust taheti säilitada ning ei tahetud ära anda otsustusvõimet. Tegelikkuses see ei toiminud, sest oli terve rida valdkondi, kus tuli teha koostööd. Loodi Federatsioon e liitriik, loodi 1789. aastal, kui põhiseadus hakkas kehtima. Selle loojaks oli James Madison.
kaotamine. · Saksamaa vastu liitlasi otsides hakkas Prantsusmaa parandama suhteid Venemaa ja Inglismaaga. Peep Reimer 8 3.3. Saksamaa (õpik lk.28-29): · 1871.a. loodi Saksa keisririik (Preisimaa viis Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870-1871 lõpule Saksamaa ühendamise). · Saksamaa oli liiduriik (koosnes 4 kuningriigist; 6 suurhertsogkonnast; 12 hertsogkonnast ja 3 vabalinnast), milles domineeris Preisimaa. · Keisril (Wilhelm II 1888-1918) olid laialdased volitused (näiteks määras ametisse valitsusjuhi- kantsleri); kahekojaline parlament oli suhteliselt nõrga võimuga. · Parlamendi alamkojas (Riigipäevas = Bundestagis) oli esindatud tavaliselt 10-12 parteid, seetõttu olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused. · Valitsused on tavaliselt paremtsentristlikud. · Järjest kasvas sotsiaaldemokraatide populaarsus, ent valitsustesse ei lähe (erandiks I
näiteid). Selgita: revisionism, enamlus, anarhism, antisemitism. - *Proletariaad palgatööliskond, mis hakkas oma õigusi suurendama. *Marksism kutsub palgatöölisi ühinema, eraomandi ära võtmine. *Revisionistid arvasid, et sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. *Enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Venesotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus teesotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. *Anarhism riigivõimu eitav poliitiline vool. *Antisemitism juudivastasus. 6. Millal ja millistel asjaoludel moodustus Saksa Keisririik? Milline oli Saksamaa välispoliitiline suund Wilhelm II ajal? - Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71.
Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja päeva ajal, Clancarty krahv. Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis välisminister krahv Karl Robert Nesselrode, oli tsaar Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsaks täievoliliseks esindajaks. Preisimaad esindasid kantsler vürst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja õpetlane Wilhelm von Humboldt. Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis, mängides oma rolli kulisside taga. Prantsusmaad, "viiendat" suurriiki, esindas välisminister CharlesMaurice de TalleyrandPérigord, samuti täievoliline minister Dalbergi hertsog. Elulood:
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki.
seisvatele probleemidele Restauratsioon ja revolutsioonid Euroopas Bourbonide teine restauratsioon · Vastavalt Viini Kongressi otsustele otsustati Prantsusmaal taastada Bourbonide dünastia. Võimule tulid Louis XVIII (1815-1824), Charles X (1824-1830), ta oli ultrarojalist, kes oli seisukohal, et hukata tuleb kõik need prantslased, kes olid seotud revolutsiooniga. 1830. Aastal toimus juuni revolutsioon, mille käigus kukutati Charles X ning troon anti olulisemalt liberaalsemale kuningale Louis Philippe'le (1830-1848). Rahvuslik tõus Saksamaal · Napoleoni sõdade järgselt võttis maad kokkuhoidu ja mugandumist väärtustav mentaliteet, mida hakati nimetama biidermeieri ajastuks. Selle niinimetatud idüllilise rahuaja taustal hakkab arenema rahvuslik liikumine. · Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Saksi-Weimari vürstiriigis asuv Jena ülikool.
Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus
lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni). Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad siiamaani 4, juulit iseseisvuspäevana). Kuid väljakuulutatud iseseisvuse eest tuli võidelda. Iseseisvussõda toimus Inglismaa ja ameeriklaste vahel 1776-1783. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Sõja võitsid ameeriklased, mille järel loodi Ameerika Ühendriigid. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87) Millal ja miks toimus Prantsuse revolutsioon, millised olid olulisemad sündmused ja muuda- tused revolutsiooni ajal (ümberkorraldused, "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", vabariigi väljakuulutamine), mida tõi Prantsusmaale jakobiinide valitsemisaeg, milline
Uusajal võimukad kuningad allutavad endale aadli (vabastati maksukohustusest ja peeti üleval, ainsaks tähtsamaks kohustuseks jäi sõjaväe kohustus, bürokraatiaga tegelesid alamaadlid) ja mõnel pool ka kohaliku kiriku (protestantlikud riigikirikud, Prantsusmaa kirik) 13 Talupoegade elu: 1) Lääne-Euroopas likvideerub hiliskeskajal ja varauusajal talupoegade pärisorjus (Prantsusmaal ja Inglismaal, ka läänepoolses Lõuna-Euroopas) 2) Ida-Euroopas (eelkõige Venemaal, seal oli pärisorjuse tipp 18saj) areneb alles uusajal ränk sunnismaisus, mis likvideeriti alles 19saj. 3) Kesk-Euroopas jätkub mõõdukas sunnismaisus (Saksa aladel). Likvideeritakse 18saj II poolel ja 19saj alguses. 4) Vaid põhjamaades on talupojad läbi aegade vabad! Keskajal oli Euroopas pangandus juutide käes, sest ristirahvas ei võinud sellise asjaga
1.ABSOLUTISM EUROOPAS Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust
VENEMAA PRANTSUSMAA Diplomaatilised 1)sõlmis rahulepingu 1)sõlmis Venemaavastase Türgiga lepingu Austria ja Preisiga 2)sõlmis liidulepingud Inglismaa ja Rootsiga Sõjalised 1)viis läbi armee 1)koondas Venemaa vastu ümberrelvastamise 650 000 meest, nii suure 2)koondas Prantsusmaa armee kokku saamine oli vastu 300 000 meest võimalik tänu a)Prantsusmaal kehtivale üldisele sõjakohustusele
riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis
-datel Suur näljahäda · 19. Saj II poolel Iirimaal tekib feenide liikumine · 1867. Ülestõus>pärast lüüasaamist uued meetodid nt: obstruktsioon iirlaste parlamendis (iirlased takistasid parlamendi tegevust ning nõudsid home rule · 1831-1901 Kuninganna Victoria>viktoriaanlus · 19. Saj II pool Inglismaa domineerimine 1) Tööstuses 2) Rahanduses 3) Kaubanduses Prantsusmaa · 1789.a algas Suur Prantsuse revolutsioon · 1793.a hukati kuningas Louis XVI> algasid revolutsiooni sõjad Preisi ja Austria vastu · Napoleon sündis 1769 1) 10-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli 2) Lemmikud ajalugu ja kirjandus 3) Rev. Ajal hakkas jakobiiniks(verejanuliseks) sai sõjaväes kindraliks 4) 1798.a Napoleon saadeti Egiptusesse>lahing türklaste ja inglaste vastu 5) 1799. Napoleoni riigipööre, saab konsuliks 6) 1802
vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele Tekivad uued klassid: Kodanlus = tootmisvahendid puuduvad poliitilised õigused hakkavad võitlema poliitilise võimu pärast, et juhtida ühiskond Belgia kujunes Madalmaade lõunaosast 19 saj esimesel poolel Hispaaniale jäänud aladest 4 okt 1830 *Inglismaa: Edward VI (1547-1553) Mary Tudor (1553-1558) Katoliikluse taastamine
Lähiajalugu Saksamaa keisririigi sünd 1871 Kuninganna Victoria (Inglismaa) surm 1901 I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
