VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini
kauplemiskohaks. Pompeji varemetest on leitud ligikaudu 200. hästivarustatud veinibaari säilmed, millest ühe seinal oli alles isegi hinnakiri. Rooma riigi langemisega vähenesid ka veini pikemaajalise säilitamise oskused. Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega. Vaate ei täidetud aga korralikult, see muutus sageli veiniäädikaks ja seda oldi sunnitud kiiresti ära tarbima. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad tegid märkmeid, kirjutasid üles ja süstematiseerisid veinisorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Nüüdses Burgundias panid nad kirja nn "asukoha klassifikatsiooni", mis on siiani osaliselt kasutatav. Tänu munkade kirjaoskusele laienes veinivalmistamise kunst kloostrite kaudu kogu Euroopasse. Kirikute suhtumine veini oli lõhestunud - ühelt poolt ei oldud rahul veini mõjuga
ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. · Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. · Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, milles kasutatakse erinevat liha ja mereande. · Riigi põhjaosa on mägine (Serra de Estrela maemassiiv). · Taimestik on vahemereline, makja, tamme ja männimetsad, mägedes niidud ja põõsastikud. · Kuulus on Portugali viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Koostasid: Raido ja Ott
Villeneuve destillatsiooniprotsessi käiku esmakordselt kirjeldas. Konjak on mõnesaja aasta võrra noorem, selle sünnidaatumiks peetakse 16. sajandit, mil kõiki taolisi ühekordse lihtmenetluse teel valmivaid robustse maitsega jooke veel brouillis deks kutsuti. Näiteks: Napoleon Tootja Gracia Hnos Tootja Gracia Hnos on üks tuntumaid brändi ja veini valmistajaid Montillas. Montilla oli Andaluusia üks vanimaid veinivalmistamise piirkondi. Viinamarju kasvatati juba 8. saj. e.m.a. Peamised kasvatatavad viinamarjasordid Pedro Ximenez, Moscatel. Kasutatakse ka Lairen'i, Balad`i ja Torrontes'i. Napoleon VSOP Reserve Pehme Montilla brändi, mis valmistatut Pedro Ximenez ja Moscatel viinamarjadest. Aroomis on rosinad, röstitud pähklid, toffee, suitsusus, röstmandlit. Maitses võib leida magusat piimasokolaadi, viigimarjakeedist, magusat röstmandelit. Järelmaitse mõnusalt tuline. Kangus: 38% vol Maht:
KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid välja kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik- Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Teater sai alguse jumala Dionysose austamisega, keda rahvas kujutas soku või härjana. Hiljem sai Dionysosest veinivalmistamise ja teatri jumal. Paar korda aastas peeti Dionysose püha, kus sokunahkades pidulised laulsid rõõmsaid ja kurbe laule. Nendest samadest kurbadest ja rõõmsatest lauludest kujunesid välja komöödia ja tragöödia. Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene Juba tollel ajal kasutati seadeldisi, mis vajaduse korral näitlejad õhku tõstis.
KOKKUVÕTE Kuna mulle endale meeldivad samuti Sauvignion Blanc marjsordist veinid siis ei tulnud väga üllatuseks, et Uus-meremaad tuntakse just peamiselt sellepoolest, et paljude kriitikute meelest on sealsed Sauvignion Blanc viinamarja sordist valmistatud veinid ühed parimad maailmas ning põhiliselt kasvatatakse seda Marlboroughs. Uus-meremaal kasvatatakse rohkem valgeid marju kui punaseid ning kokku on veinikeldreid seal 698. Sealset veinipiirkonda Alexandra- Clyde peetakse veinivalmistamise sünnipaigaks, kus veinikelder Monte Cristo on töötanud juba aastast 1864. 3
Platoni riigiõpetuses on veinil tähtis koht. Ta uskus, et vein aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks. 10 170 aastate paiku e.m.a. võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida janust roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad süstematiseerisid viinamarjasorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Tänu munkade kirjaoskusele laienes kloostrite kaudu veinivalmistamise kunst kogu Euroopasse. Ammustest aegadest saadik on kolonisaatorid endaga kaasa toonud viinamarjaistanduste rajamise. Viinamarjakasvatust kohtab nüüd kõikidel kontinentidel, v.a. Antarktikas.
Kaart: Campania on maakond lõuna-Itaalias Pindala 13,595 km² populatsioon 5,8m Pealinn - Napoli Lipp on neil sinisel taustal asuv valge vapp, millel on diagonaalne punane joon. Põhitekst: Campania maakond on tuntud oma muusika, arhidektuuri, toidu ja ka veini poolest. Maakonna nimi Campania tuleb ladinakeelsest sõnast Campania Felix, mis tähendab viljakat maad ja seda Campania ka on! Campanias asub palju viinamarja istandusi Ajalugu: Kvaliteetse veinivalmistamise oskuse olevat Campaniasse toonud vanad kreeklased. Umbes 4000 aastat tagasi kasvatasid kohalikud elanikud viinamarju ja valmistasid veini oma tarbeks, oma maitse järgi, nii nagu välja kukkus. Sajand enne Kristust oli Campania maakond esimeseks Vana Rooma piirkonnaks, kus olid dokumenteeritud nn.Grand Cru ehk äramääratletud alade ja marjasortidega, kõrg-klassi veiniaiad: Amalfi rannikul, Pompei ja Napoli ümbruses, Capri saarel; lisaks üksikud põllualad kuni Rooma linnani välja
oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. Veaga veini peab kliendile välja vahetama. 8 Veinimõisad ja aristokraatia Saksamaal pole haruldus lugeda veinimõisate kohta ajalooürikutest veinivalmistamise kohta on ülestähendused 13. sajandist, 14. sajandist jne. Prinz zu Salm Salmi veinimõis valmistas oma esimesed veinid, kui asutati Reval. Leiab märkeid, et veini on müüdud teiste linnade kõrval ka meie omaaegsetele Revali kaupmeestele. Rheinvein oli keskaegses Revalis levinud jook Itaalia ja Hispaania veinide kõrval. Viinamarjade kasvatus Saksamaal sai alguse Rooma leegionäridest, kes veinivalmistamiseks ka viinapuud kaasa võtsid ja seda juba 1. sajandil peale Kristust
Brändi Ajalugu Brändit on valmistatud tõenäoliselt juba alates 12. sajandist. Ilmselt olid need foiniiklased ja roomlased, tänu kellele veinivalmistamise kunst levis üle kogu Lõuna-Euroopa. 17. sajandi alguses oli brändi üks olulisimaid tooteid Prantsusmaal, mis aitas kaasa majanduse kasvule. See levis läbi Hollandi Inglismaale, Kaug-Idasse ja Ameerikasse. Brändi on alkohol, mis on destilleeritud puuviljadest. Sõna brändi tuleneb inglise sõnast brandy, mis on lühend sõnast brandywine, mis oma korda tähendab ,,põletatud vein’’. Brändit võib valmistada kõikvõimalike
Hispaania üheks iseloomulikuks jooneks on ameerika tammest valmistatud vaatide eelistamine. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 5 3.3. REGIOONID Rioja Rioja on Hispaania kõige tuntum veiniregioon, eriti punaste veinide osas, kuigi valmistatakse ka valgeid ja rose veine. Rioja paikneb Põhja-Hispaania keskosas. Rioja piirkond jaguneb kolmeks alampiirkonnaks: Rioja Alta; Rioja Alavesa ja Rioja Baja Rioja veinivalmistamise traditsioon ulatub 2000 aasta taha. Modernseid veine hakati valmistama aga 19. saj. keskel. Paljud veinikeldrid võtsid kasutusele uudsed veinivalmistamise tehnoloogiad. Riojale sai omaseks veini kääritamine suurtes tammest püttidest ja selle harimine väikestes 225 l tammevaatides (barricas). Kui Phylloxera veinihaigus laastas Põhja-Euroopat alustasid veinikaupmehed uute veinide otsingut. Nad avastasid Rioja veinid ja olid vaimustuses sellisest
Ma otsin siis oma lilli mujalt.Ma siis tõttan.(läheb uksest välja) Praktikant : Imelik.Mis see nupp teeb?(vajutab kollasele nupule.Sisse tuleb ajaloolane) Vahur Made : Neptuunus oli merede valitseja...(jääb mõtlema)Aa...ja tooga tähendas roomlaste pidulikku rõivast.(vaatab jahmunult praktikanti)Teie küll roomlanna pole. Praktikant : Mina pole jah.Kus te siia satusite? Vahur Made : Ma jalutasin ja mõtisklesin Rooma ajaloost.Ma olen ju ajaloolane.Kas te teate,kes on veinivalmistamise kaitsja? Praktikant(jääb mõtlema) : Ei tule meelde küll , aga õhtu on juba hilja peale läinud. Vahur Made : Vabandust!Ma olen ju teie majas.Palun väga vabandust.(lahkub) Praktikant : Oi jummel küll.(vajutab jälle rohelist nuppu.Sisse tulevad DoodleJumpi fännajad) Fännaja 3 : Kas sul on telefonis Doodle Jump?Sul peab see kindlasti olema? Fännaja 1 : Ilma Doodle Jumpita oleks elu kole. Praktikant : Ma ei teagi ,mis see Doodle...mis asi see oli? Fännaja 2 : Doodle Jump
Ligikaudu 60% maast vajab niisutamist. Niisutavatelt aladelt saadakse riisi kuni 60 ts/ha. Külvipinnal kasvatatakse teravilja (otra, nisu, kaera, maisi) ning viinamarju ja oliive. Tsitruste kasvatamise poolest on Hispaania maailma üks esiriike. Istandustes kasvatatakse mandleid, viinamarju, aprikoose, virsikuid, õunu, kirsse ja muud. Lõuna-Hispaania on Euroopa ainus piirkond, kus kasvavad datlid. Hispaanlased on suurimad oliiviõlitootjad maailmas, ka veinivalmistamise poolest on nad maailmas esirinnas. Loomakasvatust viljeldakse Hispaanias mõnevõrra vähem, osa lihast veetakse sisse. Põhja-Hispaanias kasvatatakse veiseid, kiltmaadel ja mäenõlvadel lambaid. Hispaania on maailmas korgikoore tootmise poolest teisel kohal. Euroopas hinnatakse kõrgelt Hispaania tekstiilitooteid, trikotaaži, iseäranis aga jalanõusid. Väga oluline ja tulutoov majandusharu on turism – igal aastal külastab Hispaaniat 60 miljonit turisti, kes jätavad
2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali
tomati, pipra ja brõnsaga), musakat (hakkliha kartuli, muna ja baklazaaniga), sarmit (liha- ja riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes), taratori (külm hapupiimasupp kurgi, või ja maitseainetega), garasi (sokolaaditort). Väga paljude roogade, nagu kaskavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsa ja lihaga), imambajaldy (baklazaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat. Alkohoolsed joogid. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis
4. Veinid Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad, tuntud aastakäigud ja gastronoomiline kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein
9 o veini minimaalne happesus kokku 4-5g liitri kohta. 3.2. Indicazione Geografica Tipica (IGT) Indicazione Geografica Tipica ehk Vina da Tavola con Indicazione Geografica Tipica, ehk lihtne maakonnavein. Alates 1. august 2009 on IGP - Indicazione Geografica Protetta. See kategooria kuulub neile veinidele, mis on toodetud kindlates piirkondades Itaalias ja milliste valmistamisel on järgitud juba kindlaid reegleid ning veinivalmistamise tavasid, kuid siiski ei vasta vein veel DOC nõuetele. IGT loodi 1992. aastal, et tõsta esile ca 40% itaalia lauaveinide kategoorias olevaid veine. Sarnane "Vin da Pays" ja "Landwein" süsteemiga. Itaalias on hetkel umbes 120 IGT veinipiirkonda. o Etiketil peab olema märgitud piirkond, provints või muu piiritletud ala. Täiendavalt nt klooster (Abbazia), loss (Castello) märgitakse vaid siis, kuid 100% veinist tuleb sellest valdusest.
terra sigillata Rooma keisririigi aegne punase läikiva pealispinnaga savinõud tessera ehk abaciscus, abaculus mosaiigi üks kivitükike, tavaliselt kuubiku kujuline tetrapüloon kuubikukujuline nelja väravaavaga ehitis, võis olla pealt kaetud kupliga, tavaliselt ristteedel vm thermopolium kiirsöögikoht Rooma linnas, iseloomulik on pikk lett, mille sees augud, kuhu paigutati erinevate kuumade toitude keraamilised anumad (doli) torcularium veinivalmistamise ruum Toskaana order lihtsustatud dooria orderi erivorm rooma arhitektuuris, kujunes etruskite ehituskunsti mõjul. Toskaana sammas oli kannelüürideta; tema baas moodustus plindist (plintus), mõikast (torus) ja õhukesest vaheplaadist; tüvese ülaosas on rõngaga (astragaal) eraldatud kael; kapiteel ja talastik on dooriapärased, kuid lihtsustatud (reljeefdekoorita, ka friis on sile). Levis hiljem renessansis (eriti palladionismis) triaad e
veinivalmistajal enam vaja otsida turgu üksnes naaberlinnakestes. 19. sajandi tähtis pärand on ka Louis Pasteuri teaduslik tegevus. Tänu temale hakati paremini juhtima veini valmimise lugu- ja valmistama paremaid veine. Pasteur tõestas, et veini panevad käärima mikroorganismid. Kui Prantsuse valitsus tegi talle ülesandeks uurida veini riknemise põhjusi, avastas ta mitmed selles süüdi olevad bakterid ja pakkus välja meetmed nende tõestamiseks. Pasteur aitas veinivalmistamise teaduslikule alusele viimiseks kaasa rohkem kui keegi teine, tänu temale saab meie lemmikjooki valmistada nüüd nii usaldusväärselt ja odavalt. Aga kuldajastu lõppes 19. sajandi seitsmekümnendail aastail, kui Põhja- Ameerikast jõudis Euroopasse viinapuutäi. See laastas istandikke algul Prantsusmaal ja siis ülejäänud Euroopas, enne kui õpiti viinapuid pookima selle kahjuri suhtes kindlatele alustele. Samal
Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse tuntud Suhindoli regioonis. Lisaks veinidele võib
brõnsaga), musakat (hakkliha kartuli, muna ja baklazaaniga), sarmit (liha- ja riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes), taratori (külm hapupiimasupp kurgi, või ja maitseainetega), garasi (sokolaaditort). Väga paljude roogade, nagu kaskavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsa ja lihaga), imambajaldy (baklazaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat. Alkohoolsed joogid. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele
Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinipiirkonnad Maailma veinipiirkonnad jäävad reeglina 35. ja 50. paralleeli vahele ning see on ka üsna ainuke tõsine iseloomustaja mis neid ühendab. Kliima, pinnase struktuur ja koostis, piirkonnas valitsev majandusolukord ning vanad, kohalikud veinivalmistamise traditsioonid muudavad iga ala üksteisest täiesti erinevaks. Kümmekond aastat tagasi jagati veininduse maailm, lihtsa liigitusena, kõigepealt kaheks Vana Maailm ja Uus Maailm. Uue Maailma veinielule panid aluse Euroopast väljarännanud kolonistid: Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Argentiinas, Tsiilis, Kalifornias ja mujal. Vana Maailma tuntud veiniriigid nagu Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa on juurde saamas värskeltvabanenud
Üldiselt võib öelda, et just Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. 3. Vana-Kreeka teatri põhijooni Antiikteatri algusajaks võib lugeda 5.-6. sajandit eKr ning sellele andis tõuke see, kui kreeka kultuuris muutus juhtivaks kirjandusliigiks draama, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega. Teater sai alguse põllutööjumalanna Demeteri ja eriti viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise ning viljakusjumala Dinonysose auks korraldatud pidustustest. Dionysose auks korraldas rahvas pidulikke rongkäike ning tema saabumist tähistati lauludega. Dionysose auks lauldi ditürambe (kiidulaule) selle eest, et ta tõi kaasa kevade ja kutsus esile looduse ärkamise. Lauludes Dionysose elust naeruvääristasid rongkäigust osavõtjad ka linnaelanike puudusi. Neid laule nimetati tragöödiateks. Kui rongkäik jõudis mõne künka jalamile ja seal peatus, kogunes
hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. VIINAPUU Viinapuu Viinapuud olid ühed esimestest taimedest, kelle inimesed ära "kodustasid". Nende kasutamist on täheldatud juba kiviajal
Tihtipeale peetakse seda valge veini sünonüümiks ning ilmselt on tegemist ka kõige edukama veinisordiga. Chardonnay´d müüakse ilmselt igas toidupoes. Chardonnay kasutusala on väga lai nt Prantsuse valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks. Chardonnay on pärit Burgundiast, kuid levinud edasi kõikjale ning kasvab nüüdseks edukalt lausa viiel kontinendil ning temast saadakse suurepärast veini. Sõltuvalt veinivalmistamise tehnoloogiast võib vein olla kas väga kerge või siis ülimalt täidlane see sort võimaldab pea kõike. Ja kes veel ei tea, siis Chardonnay on üks kolmest peamisest viinamarjasordist, millest valmistatakse shampanjat. · Välimus: kahvatukollasest tumekollaseni (vana kuld). · Lõhn: tsitruselised, melon, vanill. · Maitse: väga vahelduv ja sõltub piirkonnast. Võib olla terav ja mineraalne, samuti pehme ja täidlane aga ka nn õline.
kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. Vahuveini ajalugu Vahuveini valmistamise kunst on pärit Kirde-Prantsusmaalt. Champagne' kui Prantsusmaa
Kolumbuse merereisile Ameerikasse. Just nimelt siis pandi alus viinamarjaistandustele Uues Maailmas. 17. ja 18. sajandi tööstusrevolutsioon andis tõuke üleilmsele veinikaubandusele. Kui Itaalia ja Prantsusmaa veine sai 24 tunniga Berliini. Londonisse ja Pariisi ei olnud vaja otsida turgu naaberlinnakestes. 19. sajandi tähtis pärand on ka Louis Pasteuri tegevus, tänu kellele hakati paremini juhtima veini valmistamise kulgu. Sellesse sajandisse jääb ka suurim krahh veinivalmistamise ajaloos, nimelt jõudis selle sajandi seitsmekümnendatel Põhja- Ameerikast viinapuutäi. Tekkinud probleemist saadi üle oskusliku pookimistegevuse läbi. 19. sajandil töötati välja ka Prantsusmaa apellatsioonide süsteem, mis pani Euroopas aluse tavale märkida pudelile kas tegu on tava- või kvaliteetveiniga. Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu
kobarate kasvu. Tänapäeval saab seda kergesti tõrjuda väävlitolmu abil, kui märgatakse varakult. Ebajahukaste on sulgjas hallitus, mille kõrvaldab mõne vaseühendiga pritsimine. Kõige ohtlikum bakteriaalne haigus on Pierce'i haigus, mis tapab viinapuud ja on ravimatu. Eriti suur probleem on see Ühendriikides. Seda levitavad väikesed putukad, keda nimetatakse tirtideks, ja see esineb enamasti jõekaldail asuvais istandikes. SAAGIKORISTUS JA PURUSTAMINE Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Mehaaniline koristus sobib harilikult tasasel või veidi lainjal maal. Marjade kvaliteet on peaaegu sama hea kui käsitsi koristamisel. Ent käsitsi noppimisel on võimalik paremini valida ja korjata terveid kobataid, ilma et mahl hakkaks jooksma, mis on jõuliste koristusmasinate puhul peaaegu paratamatu, Suurem osa istandusi asub veinitöökodade
mõrkjaid noote annab sidrunikoor. Vein on münus ja kergelt joodav. Soovitatav soolastemate suupistete kõrvale. Suurepärane hinna-kvaliteedi suhe. Hea klassikaline Sauternese näide. 2005 PINOT GRIGIO COLLI ORIENTALI DEL FRIULI DOC LIVIO FELLUGA Pinot Grigio on vaieldamatult Itaalia üks populaarsemaid ja ülemaailmselt tuntumaid valgeid viinamarjasorte, mis eelistab jahedat kliimat ja Friuli järsud nõlvakud on talle ideaalne kasvuala. Kaasaegsed veinivalmistamise meetodid toovad veinis välja tema isikupära ja elegantsi, samas säilitavad kahvatud vasksed varjundid, mis on Pinot Grigio kaubamärk. Livo Felluga Pinot Grigio on korjatud perekonna Venco viinamarjaaiast Rosazzos. Viinamarjad koristatakse käsitsi septembri esimese kümne päeva jooksul. Ettevaatlikule pressimisele järgneb veinivirde käärimine roostevaba terasest mahutitest 17- 19 kraadi juures. Pärast käärimisprotsessi täielikku lõppemist suunatakse vein roostevabast
Hapukurk? on valitud pärmitüvesid ka- Mõne veini nuusutamisel tunneme selget hapukurgitünni lõhna, vahel hõn- sutades käärimisprotsessi gub veinist juustu või värsket võid. Kuidas saab see võimalik olla? Veinis tulemusena võimalikud ise- ei ole ju kuigipalju valke. Valgud tõesti praktiliselt puuduvad, kuid piim- gi kuni 16% alkoholi sisal- happeline kääritamine on veinivalmistamise iidne võte. Nimelt on piim- davad naturaalsed veinid. happebakter kõigesööja ja kui valgud puuduvad, võtab ta maiustada mõne Laagerdumise ajal püütakse vältida õhu ligipääsu valmivale veinile, teise orgaanilise molekuliga. Eriti maitseb talle õunhape, millest värskes sest õhus hõljuvad lisaks pärmiseentele ka muud mikroorganismid, kellele viinamarjamahlas ja ka valmis veinis kunagi puudust pole
Kangeid veine nimetatakse ka piiritusveinideks. Aromaatsed veinid jagunevad vermutiks ja bitteriks .Sampanja on Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas valmistatud vahuvein. Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus, see määrab värvi, alkoholisisalduse ja stiili. Sort määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Viinapuu, on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas. Veinide liigitus on punane vein, roosa vein ja valge vein. Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Siis toimub pressimine korvpressidega või lõõtspressidega. Ja seejärel nõrutamine, kääritamine, valamine pärast esimest käärimist, ümbervalamine, selitamine, küpsemine ja säilitamine. Küpsemine toimub vaadis, ankrus või pudelis. Säilitatakse puidust mahutites võimalikult ühtlase, seejuures
Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus. Suurepäraseid ülimagusaid veine valmistatakse väärishallitusega nakatunud Rieslingi marjadest. GAMAY Camay viinamarjadest valmistatav Beaujolais on Burgundias erilise kaubandusliku tähtsusega, sest see annab enam kui poole kogu piirkonna veinitoodangust. Enamasti on need lihtsad, kerged puuviljamaitselised punased veinid, mis on mõeldud värskelt joomiseks. Veinil on omapärane pirnilõhn, mis on veinivalmistamise protsessi tulemus ja vaarikamaitse. Paremaid Beaujolais´sid on võimalik ka laagerdada. Mõne nädalaga valmiv Beaujalais nouveau on harilikult pigem reklaamimull kui hea vein. Veinid jagunevad suures plaanis: · Valge · Roosa · Punane Edasine jagunemine ja iseloomustus: VALGE KERGE VEIN (KUIV/POOLKUIV) Kerge puhta maitsega, tihti puuviljalised ja õitsvad, ning happelised. Võivad olla kuivad ja kergelt tuntava magususega
kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse klaaspudelitesse villitud joogikraam, mida tehti kuskil väga kaugel, käis isegi siinsele saksarahvale ülejõu, lihtsurelikest rääkimata. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine
annaabi.ee 
