veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Veini ,,korgiviga" tähendabki lühidalt öeldes ebameeldivat lõhna ja maitset. Seepärast ongi looduslikku korki hakanud asendama klaasist, plastist ja keermega korgid. Klaasist ja keermega korkide pooldajad kinnitavad, et need mitte ainult ei väldi trikloroanisooli, vaid ka võimaldavad pudelis oleval veinil puhtamalt areneda. Noorte veinide puhul, mis kiiresti ära juuakse on nimetatud korgid kindlasti paremad, kui looduslikud korgid. Laagerduvate veinide puhul võib selles (alati ei pruugi) tekkida reduktsioon, aroom sulgub ja vein muutub ilmetuks. Dekanteerimisel ärkab vein aga enamasti ellu. Väga pikaajalise keeratava korgi all säilitamise osas pole aga kellelegi maailmas veel kogemusi. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, et veinil midagi viga oleks.
Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel. Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil pole nii hõrk ja intensiivne maitse. Otsustav tähtsus võib olla ka muil tegureil. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6 ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase
aastal kirjutas raamatu, milles räägitakse esimest korda vereringest, südame kambrikeste tööst ja hingamisest. Farmaatsiakunsti tunti Araabia lähistel juba 9. sajandist. Kirjutati mitmeid kasulikke teoseid(Ibn al-Wafidi kirjutised, kirurgiaentsüklopeediad), mis leidsid tee ka Euroopasse ja millest lähtuvad ka tänapäeva arstid. Araablaste eeskujul võeti kasutusele hambahari ja lähtudes islami põhimõttest, hoolitseti haigete eest. Araabia keemik al-Kindi uuris välja, miks on veinil joovastav mõju. Ta kuumutas seda jooki spetsiaalsetes pudelites. Alkohol aurustub madalama temperatuuri juures kui vesi ja oma primitiivse destileerijaga oli ta esimene, kes puhta alkoholi eraldas. Sellega tegi ta edusamme nii mitmeski valdkonnas meditsiinis, kosmeetika- ja parfüümitootmises. Juba 13. sajandil kasutasid moslemid mehhaanilisi abivahendeid. 1206. aastal valminud raamat kirjeldab al-Jazari 50 erinevat mehaanilist seadet, mille hulgas oli inimesesarnane robot, mis
Ent kuigi seda pole suudetud tostada, ei saa ka välistada, et pinnase keemilised komponendid mõjutavad maitsenüansse. 2.4 Asupaik ja topograafia Istandiku asupaik on ühenduslüliks valdava mullastiku ja piirkonna üldise kliima vahel. Asendi tõttu võib kliima olla lõunapoolsem kui ümbruskonnas, pinnast võib mõjutada erosioon. Looklevas Moseli orus on palju istandikukohti. Parimad neist asuvad lõunapoolsetel nõlvadel. Piirkonna lauskjamatest osadest saadud veinil on nii hõrk ja intensiivne maitse. Otsustav tähtsus võib olla ka muil teguritel. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda
väiksete kuludega valmistada eriti kvaliteetset veini. 20. sajandi lõpus alanud veinitootmise traditsioonide ümberkujundamine muutis tunduvalt Sitsiilia veinitööstust – eesmärgiks ei ole enam kvantiteet, vaid kvaliteet. Kerkisid esile sordiveini valmistavad veinimajad. Sitsiilia saare toodangu eripära on veel see, et peaaegu kogu vein on valmistatud ainult sellel saarel kasvatatavatest viinamarjasortidest. Kõige sagedamini on veinil märgistud Sicilia IGT ning etiketile märgitakse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjasordi nimi. 8 3. KVALITEEDINÕUDED 3.1. Vino da Tavola (VDT) Vino da Tavola on lihtne Itaalia lauavein. Siin kasutatakse viinamarju ning tehnoloogiat, mis ei ole kvaliteedireeglite järgi lubatud ja seetõttu ei kvalifitseeru need kõrgema kvaliteediklassi alla. Näiteks kasutatakse erinevate aastakäikude või kasvupiirkondade viinamarju
Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: vaadis, ankrus või pudelis. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Aastakäikude segamine Peaaegu kõik veinid, kaasa arvatud maailma kalleimad aastakäigud, on mingil määral segatud
otsas talludes. Fermenteerimine ehk kääritamine Fermenteerumise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. Küpsemine Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. Pudeldamine Tänapäeval on pudeldamine mehhaniseeritud ja suurfirmadel on oma villimisliinid, mida kasutatakse pidevalt. Pudelite sulgemisviisi üle käib palju vaidlusi. Laageramine Veini laagerdumisel on oluline roll happelisusel, mis aeglustab
Valge veini kääritamistemperatuur jääb vahemikku 18-20°C. Punase veini puhul on temperatuur kõrgem kerkides kuni 29°C. Fermenteerumine toimub kas suurtes roostevabast terasest tsisternides, avatud puidust vaadis, veinitünnis või -pudelis. 1.4 Küpsemine Kõik veinid peavad pärast fermenteerimist mõni aeg seisma ja sel ajal võib nende töötlemine jätkuda. Kergete värskete veinide puhul kestab küpsemine vaid mõni nädal, aga mõnel veinil kulub selleks enne pudelisse villimist kuni kolm aastat. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis. Vaadid on harilikult valmistatud tamme või kastanipuust. Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega. Mida väiksem vaat, seda tammisem maitse-efekt. Standardne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente
Toit. Traditsiooniderikkas 3000 aasta vanuses kreeka köögis on oluline roll oliividel, feta juustul, veinil, aedviljadel, mereandidel ja lihal. Tänu oma heale geograafilisele asukohale on kreeka köögis segunenud nii ida kui lääneriikide traditsioonid. Kreeka rahvustoidud on rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Kreeklased söövad hommikusööki suhteliselt hilja. Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja vasikaliha. Praadimiseks kasutatakse peaaegu alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka salat, naturaalsest jogurtist, küüslaugust,
Varred ja raod harilikult kääritamiseks eemaldatakse, kuna nendes sisalduvad parkained on liiga vänged. Marju muljutakse veidi, et mahl paremini välja pääseks ning käärimine algaks nii kiiresti kui võimalik. Mahl koos kestadega (mõnikord koguni terved kobarad) pannakse kääritamistõrde, milles toimuvat jälgitakse. Marjade tahked osad annavad mahlale värvi ja parkained. Käärimine kestab 10 kuni 30 päeva. Punase veini kääritamistemperatuur on harilikult kõrgem kui valgel veinil. See aitab kestadest värvi ja parkaeineid eraldada, aga osa aroomielemente läheb kuumuse tõttu kaduma ja punastes veinides neid selletõttu ei ole. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu. Virde teistkordsel kääritamisel, mis toimub väiksemates mahutites, muudetakse selles sisalduv õunhape piimhappeks, mis mahendab veini maitseomadusi. Kuid siingi on erandeid, näiteks beaujolais de
kuivab kork üle, selle tulemusena aga satub pudelisse õhk muutes veini hapumaks, mille tõttu saab vein juurdeebameeldiva niiskuse lõhna. Mitmeaastase laagerdusega veinid tuleks vahetult enne tarbimist panna vertikaalasendisse, et sete jõuaks ladestuda pudeli põhja ja vein muutuks selgeks ja läbipaistvaks. Kõik veinid ei saa vananeda. Üldjuhul ei tasu lasta vananeda kuival valgel veinil. See ei tohiks jääda pudelisse üle kahe aasta. Veinid, mis võivad pikema perioodi vältel areneda on näiteks, magusad valged veinid, mille alkoholisisaldus on üle 16 kraadi. Sama kehtib magusate punaste veinide kohta. Kuivad punased veinid säilivad pikka aega. Kuid ainult mõned erisordid, mis on valmistatud teatud aastakäigu saagist, võivad jääda pudelisse kümneks, kahekümneks või enamaks aastaks.
Hellenite koolis olid põhilisteks aineteks muusika ja matemaatika, neid tunde oli kõige rohkem ja seal õpiti selgeks pillimäng ja noodid. Õppida ei saanud kooli ei orjad ega ka naised. Olümpiamängudel võisteldi ka pillimängus ja lugude loomises ning muusikat mängiti spordivõistluste taustaks. Hellenite teater oli nagu tänapäeval meil muusikal, milles suurem osa tekstist lauldi orkestri saatel. Hellenite pidustused olid pöörased, kõige tähtsam osa oli seal veinil. Tähtsaimad pidustused oli need, mis olid pühendatud veinijumal Dionysosele. Need olid üsna lärmakad ning seal toimusid orgiad. Olid ka rahulikult pidustusel, mis olid pühendatud Apollanile. Tänapäeval on samuti muusika paljudele tähtis kunsti liik. Meil on olemas uus ja ehk parem noodikiri, pole kasutusel selline noodikiri, nagu kasutasid Hellenid. Hetkel on meil samuti üheks põhiaineks matemaatika,
Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn. Samamoodi lõhnab ka kork. Tihti on veinipudeli kork pealpoolt hallitanud, aga see ei tähenda, veinil midagi viga oleks. Pudelikael tuleb sel juhul lihtsalt hoolikalt puhastada. Samas võib korgi viga olla veinil, mille kork näeb väljastpoolt täiesti korrektne. Veaga veini peab kliendile välja vahetama. 8 Veinimõisad ja aristokraatia Saksamaal pole haruldus lugeda veinimõisate kohta ajalooürikutest veinivalmistamise kohta on ülestähendused 13
aegapidi muutun kaugeks-kaugeks." Luuletaja jaoks on armastus midagi väga ülevat ja kõrget, mille nimel võib ennast ohverdada, et see võimas tunne võimalikult kauaks jääks kestma. ,,Minu armastus oli nii kõrge:/ mina matsin enda maha taevas!" Tsvetajeva on kirjutanud oma loomingus ka luule mitte mõistmistest ja oma loome tähtsusest. Ta võrdleb oma luuletusi veiniga, mis aja jooksul läheb aina paremaks ja mis õigel ajal ka tunnustust leiab. "Mu luuletustel nagu veinil kallil/ veel ees on oma aeg." Luuletaja rääägib ka sellest, et alati ei saada aru poeetide vajadustest ja nende töö raskusest. Tähtsad pole mitte pärjad vaid ainult teadmine, et inimene saab teha seda, mida tema süda vajab . "Oo, maailm , tea, et unes laulikule/ on antud lille valem, leping tähega!" Samuti arvab autor, et luuletaja jaoks on maailm ja inimesed müür kust loomeinimesed peavad kirvega läbi murdma ning sellegipoolest ei taheta neid väärtustada
Kas vein peab hingama? Noore parkainerohke täidlase punase veini õhutamine enne joomist võib arendada selle aroomi ja leevendada maitset, kuid enamik teisi veine ei võida õhutamisest midagi. Avage pudel umbes pool tundi enne joomist, see laseb pudelis veini ja korgi vahele surutud läppunud õhul hajuda. Kuidas otsustada, kas vein on riknenud? Kui ebameeldiv lõhn püsib või kui see läheb pärast pudeli avamist halvemaks, võib vein olla halvaks läinud. Kui veinil on äädika maitse või on tal pinnapealne serrit meenutav lõhn, on vein ilmselt defektne. Kork võib olla nakatunud ja rikkuda kinnikorgitud veini. See annab veinile kopitanud puise maitse (see ongi "korgimaitseline"). Selline vein ei sobi juua. Veini ümbervalamine - DEKANTEERIMINE Vanuse kasvades tekib mitmetes, eriti punastes veinides parkaine ja värvipigmendi rohke sade, Et seda eemaldada, tuleb vein ümber valada, nii et sade jääb pudeli põhja. Pudelit peab
Vanasti kuivatati valgeid viinamarju selleks, et neist tehtud vein rohkem alkoholi sisaldaks ja oleks seega stabiilsem ning kauem säilitatav. Valgeid viinamarju kuivatatakse raamidel või ülesriputatult kaks kuni neli nädalat. 2.3. Valge veini valmistamine Valget veini tehakse heledatest viinamarjadest, aga saab ka tumedaid viinamarju kasutada, kui neid ilma purustamata kohe pressitakse. Kui mahlal on lastud settida, järgneb fermentatsioon. See protsess on pikem kui punasel veinil, kuid täpne temperatuur ja kestus varieeruvad sõltuvalt veini laadist. Et tagada viinamarjade kvaliteet, tuleb need ettevaatlikult võimalikult ruttu pärast koristamist viinamäelt veinitehasesse transportida. Enne kui marjad mahla vallandamiseks ja kestas sisalduvate fermentidega kokku puutumiseks purustatakse, eemaldatakse varred ja seemned. Purustatud marjad võib pumbata mahutisse, mida kutsutakse Vinimatic's. Seal neid
KAS VEIN PEAB HINGAMA? Noore parkainerohke täidlase punase veini õhutamine enne joomist võib arendada selle aroomi ja leevendada maitset, kuid enamik teisi veine ei võida õhutamisest midagi. Avage pudel umbes pool tundi enne joomist, see laseb pudelis veini ja korgi vahele surutud läppunud õhul hajuda. KUIDAS OTSUSTADA, KAS VEIN ON RIKNENUD? Kui ebameeldiv lõhn püsib või kui see läheb pärast pudeli avamist halvemaks, võib vein olla halvaks läinud. Kui veinil on äädika maitse või on tal pinnapealne serrit meenutav lõhn, on vein ilmselt defektne. Kork võib olla nakatunud ja rikkuda kinnikorgitud veini. See annab veinile kopitanud puise maitse (see ongi "korgimaitseline"). Selline vein ei sobi juua. VEINI ÜMBERVALAMINE - dekanteerimine Vanuse kasvades tekib mitmetes, eriti punastes veinides parkaine ja värvipigmendi rohke sade, Et seda eemaldada, tuleb vein ümber valada, nii et sade jääb pudeli põhja. Hoidke pudel paar tundi
Söögisoovitus: aperitiiv, kala- ja kanaroad, salatid ja seltskonnajoogina. Willm Gewürztraminer Piirkond: AC Alsace Viinamarjasort: Gewürztraminer (100 %) Lõhn: intensiivne, rikkalik, lilleline ja vürtsikas troopilisi puuvilju. Maitse: poolkuiv, puuviljane, võimas ja vürtsikas. Toidusoovitus: aperatiiviks, idamaise köögi vürtsikad road. Lise de Bordeaux Clairet Päritolumaa: Prantsusmaa Viinamarja sort: Merlot &Cabernet Sauvignon Värv: roosal veinil on atraktiivne punane värv Lõhn ja maitse: värske,aromaatne,tunda vaarika ja metsamarja lõhna ja maitset. Toidusoovitus: sobib linnulihaga, värskete salatitega ja juustuga. Nauditav vein piknikule ja koduaia grillipeole. Creme Brulee Valmistusained 6 munakollast 40 g suhkrut 500 ml rõõska koort 2 vanilje kauna Valmistusviis 1. Esmalt pane ahi sooja 170 °C juurde. Sega omavahel munakollased ja suhkur seni kuni suhkru kristallid on sulanud. 2
Õhtusöögil on lubatud veidi rohkem kui üks klaas ja ka kangemat alkoholi. Toidud: Püüda jätta mulje kallitest roogadest Pakkuda väiksemaid portsjoneid Väiksemates nõudes paistavad portsjonid suuremad Suure osavõtjate arvu puhul kasutada rootsi laua stiilis toitlustamist Iseteenindamine on odavam, kui kelnerite kasutamine Joogid: Vastuvõtul pakkuda vahuveine see täidab kõhtu, tavalisel veinil vastupidine mõju Serveerida jää-, mitte pudelivett Konverentsidel kasutatakse klaaspudeleid mitte plastpudeleid
KUIV Suhkrusisaldus 5. VEINI SERVEERIMISEST Temperatuur Kõige enimesinev eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur (isegi restoranides). Liiga külma veini puhul ei tunne me veini lõhna, kuna aroomiained ei aurustu piisava intensiivsusega. Ka ei ole veinil õiget maitset, kuna külm vein pigem tuimestab meie keelt kui annab meeldiva aistingu. Liiga soe vein kaotab värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Valged kuivad ja kerged veinid, sampanja: 6- 8 °C Valged täidlased ja tammised veinid, rosé: 10-12 °C Punased kerged veinid: 14-15 °C Täidlased ja tugevad punased veinid: 16-18 °C Mida lihtsam(odavam) on vein seda külmemalt tuleks teda tarvitada. Valget tetrapakendis veini
Kokkuvõte Prantsusmaa on kindlasti üks riik kuhu ma sooviksin minna, juba nende toitude pärast mida pakutakse, sest need tunduvad vägagi omapärased ning arvatavasti tehtud ka armastusest. Prantsuse köök on natukene erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Mulle meeldib see, et Prantsusmaal on kaks tähtsat söögikorda, mis sisaldavad palju erinevaid roogasi ning ka veinil on suur tähtsus söögi kõrval. Seda referaati tehes sain ma palju uusi teadmisi, sest ma pole Prantsusmaal käinud ega uurinud ka selle köögi kohta kui alles nüüd seda referaati koostades. Olen üllatunud, et prantsuse toitude valmistamisel toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säilivad maksimaalselt. Prantsuse köök on üks paremaid kööke Euroopas ning seega peaks kindlasti igaüks, kellel vähegi võimalust on mõningaid roogasi ka proovima.
petersellist. Järelroaks valmistan tiramisu, mis koosneb biskviitküpsistest, mille immutan mandlilikööri-kohviseguga ning toorjuustu kreemist. Serveerimisel kaunistan tiramisu riivitud sokolaadiga. Veini nimi: Michel Leon Gewurztraminer,12,5% ( Prantsusmaa). Vein on üsna viskoosne ja intensiivse aroomibuketiga. Veini karakteris märkame ohtralt parfüümsust ( lilled, troopilised puuviljad) ning Gewurzile iseloomulikku pehmust ja magusust. Veinil on kaunis kuldne toon kergelt roosaka helgiga. Järelmaitses tõusevad esile mõõduka intensiivsusega vürtsid. Sobib suurepäraselt julgemalt vürtsitatud roogade juurde, võikastmes. Klassikaliselt sobib Gewurztraminer ideaalselt hanelihast ja kanalihast valmistatud roogade kaaslaseks. Serveerimistemperatuur 10-12 kraadi. Gurmaanid teavad, et hanemaksapasteediga ( Foie Gras ) ei maska maiustada ilma Gewurzita.
6000 aastat e.m.a. Esimesed veinikultuurikandjad olid Vahemere idarannikul elanud foiniiklased, kes varustasid veiniga Egiptuse impeeriumi ning viisid veini tõenäoliselt ka Kreeta saarele, kust see levis Kreekasse. Kreeklased tõid veini ka kirjasõnasse ja filosoofiasse Homerose aegadest alates. Kreeka kõrgkultuur lõi ka veinipidude kombestiku ja püüdis määrata veini kohta ühiskonnas. Platoni riigiõpetuses on veinil tähtis koht. Ta uskus, et vein aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks. 10 170 aastate paiku e.m.a. võtsid roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida janust roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende sõjaretkedel Euroopas.
õhtusöömaaja juurde pruukinud juba ligemale tuhat aastat, ja ma pole küll tähele pannud, et see neile kuidagi halvasti oleks mõjunud. Vahest on aad- saab ainult kuskilt külapoest leti alt, nagu see mul kord Itaalias õnnestus. limeeste sinine veri sellest pisut punasemaks läinud. Euroopa Liit tagab korraliku veini kõigile. Veiniharrastuse demokraatia on piiratud mõistagi veini kättesaada- Näen veinil Eestis olulist ülesannet. Nimelt kurdetakse meil nii sa- vuse füüsiliste ja majanduslike võimalustega. Mõnedes riikides on poo- geli ühiskonnas levinud joomarluse üle ning hakatakse silmakirjalikult dides müüdava veini valik väga kitsas, mõnel pool on vein väga kallis. manama kogu alkoholi, unustades, kui läbi imbunud on kogu euroopa- Arusaadavalt on Eestis vein suhteliselt kallim kui “vanades” jõukates lik kultuur alkoholikultuurist
vürtside lisamist. Vürtsiveine peeti niihästi mõnusaks joogiks kui ka arstimiks. Vürtsid ja maitseaine annavad veinile erilise kanguse ning muudavad ja muudavad maitse paremaks. 4 Põltsam, 2002, lk 47. 5 Reini jõe piirkonnast pärit veinid. 6 Pärineb Napoli de Romaniast. 7 Kreekast pärinevate viinamarjade järgi nimetatud veinisort. 8 Mänd, Anu. (2004). Pidustused keskaegse Liivimaa linnades 1350 1550. Tallinn: AS Pakett, lk. 328 Ühtlasi takistab vürtside mõju veinil rikneda, annab meeldiva lõhna ja tõstab söögiisu.9 Keskaja alkohoolsetest jookides jääb veel mainida viina, mille valmistamine sai alguse 12. saj. Viin oli kallis ning alguses kasutati ainult meditsiiniliseks otstarbeks; viina valmistati kloostrites ja apteekides. Veel 15. saj oli viin saksamaal luksuskaup, ent juba järgmisel sajandil viina tarbimine kasvas järsult, eriti Põhja-ja Kesk Euroopas.10
väärishallituski. Vanasti kuivatati viinamarju selleks, et nendest tehtud vein rohkem alkoholi sisaldaks ja oleks seega stabiilsem ning kauem säiliv. Viinamarja kuivatatakse raamidel või üles riputatult 2- 4 nädalat. Valget veini tehakse heledatest viinamarjadest ( aga ka tumedaid viinamarju saab kasutada, kui neid ilma purustamata kohe pressitult). Kui mahlal on lastud settida järgneb fermetatsioon. See protsess on pikem kui punasel veinil, kuid täpne temperatuur ja kestus varieeruvad sõltuvalt veini laadist. Viinamarjadelt eemaldatakse varred ja seemned ning nad purustatakse. Purustatud marjad võib pumbata mahutisse, mida kutsutakse Vinimatic. Seal leotatakse (pehmendatakse) koos kestadega 12. 48 h, et kestad oma aroomi ja maitse kätte annaksid. Fermentatsioon toimub kas roosevabast terases tõrtes ehk lammevaatides. Enamus valgetest veinidest filtreeritakse ja pannakse pudelitesse, et säilitada nende värskus.
Pressimine ja purustamine eemaldatakse varred ja Frementeerimine ehk kääritamine varred ja raod seemned, kasutatakse ainult esimese pressimise mahla, eemaldadakse, marju muljutakse käärimise kiireks pressitakse nõrga surve all pressimismasinas alustamiseks, mahl koos kestadega pannakse käärimistõrde 10-30 päevaks, temperatuur kõrgem kui valgel veinil, mahl eraldatakse kestadest peale esimese käärimise lõppu, virre läheb teistkordsele käärimisele. Nõrutamine mahl pannakse 12-48 tunniks seisma, Pressimine kestad pressitakse, saadud vein on paplju väiksemad kivikesed ja heljumid settivad robustsem Fermenteerimine ehk kääritamine roostevabast Laagerdamine kulmineerub täisküpsuse
. Minimaalset säilimisaega ei pea märkima: 1) värskel puuviljal, kaasa arvatud marjadel, ja köögiviljal, kaasa arvatud kartulil, kui need ei ole kooritud, lõigatud või muul sarnasel viisil töödeldud, välja arvatud idanevad seemned ja muud sarnased tooted; 2) viinamarjadest või viinamarjavirdest valmistatud jookidel, mis kuuluvad Eesti kaupade nomenklatuuri koodide 2206 00 39, 2206 00 59 ja 2206 00 89 alla, ning muudest puuviljadest, kaasa arvatud marjadest, valmistatud veinil, liköörveinil, vahuveinil, aromatiseeritud veinil ja muudel sarnastel toodetel; 3) joogil, mille etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti; 4) toitlustusettevõtjale üleandmiseks mõeldud üle viieliitrises mahutis karastusjoogil, mahlal, nektaril ja alkohoolsel joogil; 5) liht- ja valikpagaritootel, mille koostise järgi võib eeldada, et need tarvitatakse ära 24 tunni jooksul pärast valmistamist; 6) äädikal; 7) soolal; 8) tahkel suhkrul;
pudelatud veini hoiustamine jne). NB! Euroopas on lubatud kvalteetveinidele lisada vaid kontsentreeritud viinamarjamahla (teatud regioonides virde suhkrusisalduse tõstmiseks), suhkruroosiirupit (vaid sampanja, cremant´i, cava jt. vahuveinide puhul), väävlit (fermentatsiooni peatamiseks), bentoniiti, zelatiini ja munavalget (venide selitamiseks), viinhapet (teatud piirkondades valge veini happesuse tõstmiseks), viinamarjadestillaati (kangestatud dessertveinide puhul). 11. Valmis veinil peab olema kindel minimaalne alkoholisisaldus. 12. Iga vein peab olema valmistatud vaid sama aastanumbri sees korjatud marjadest. Erisused kehtivad vahuveinide puhul, kus on lubatud segada veini sisse kuni 25% vanemate aastakäikude veini, samuti hiliskorjeveinide ja eisweini puhul, kus jaanuaris korjatud marjadest tehtud vein saab eelmise aastakäigu. Palju erisusi on ka kangestatud veinide puhul, kus arendamismeetodist johtuvalt pole võimalik konkreetset aastakäiku kindlaks määrata.
Hape, suhkur või lisatud magusained sõna otsese mõttes söövad ära hambaemaili ning hammastele tekib kaaries. Gaseeritud joogid viivad organismist välja kaltsiumi, tekitades vanemas eas luuhõrenemist. Arstidepoolne soovitus on gaseeritud jooke üldse mitte tarbida, eriti just lastel, kes küll kirevavärvilistest ja magusatest jookidest eriti vaimustuses on. Alkohol Üldiselt alkohol ei kuulu tervisliku toitumise juurde. Siiski on teadlased leidnud punasel veinil väikestes kogustes tarbides tervistavaid omadusi - nt hoiab punane vein ära südame ja veresoonkonna haigusi ning vähendab infarkti kordumise tõenäosust. NORMAALSE PÄEVASE SÖÖMISE ÜLDSKEEM Inimorganismi seisukohalt pole oluline üksnes mida süüa, vaid ka millal süüa. Teada-tuntud tõde on, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord, mistõttu ei tohiks seda kindlasti vahele jätta. Kuna peagi on algamas uus kooliaasta, siis
karedam ,taniinisem vein on, seda rohkem õhustamist ta struktuur talub; 4) mida küpsem vein on seda vähem õhutamist ta vajab, sest aeg on veini juba pikki aastaid silunud; 5) õhutamisega võidavad kõige rohkem parkaineterohked veinid, sest hapnik muudab taniinide karedust pehmemaks; 6) õhutamine lihvib kõiki veini omadusi, avab veini aroomi ja maitset, häälestades küpsusstaadiumis veini tippvormi; 7) punasel 20 aasta vanusel veinil võib põhjas olla sade. Harva võib sadet leiduda noore punase veini põhjas, näiteks Rhone`i tootja Jaboulet Aines ei filtreeri oma veine. Sademega veine pead dekanteerima. 177 Reeglistik veini serveerimisel: säilitatakse veini valguse eest varjul ja pikali asendis. Viimane johtub asjaolust, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi; vanade veinide puhul tuleb pudelitega ettevaatlikult ümber käia, põhjuseks võimalik sade;
annaabi.ee 
