Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
................................................................................. 3.3 Viinamarjade kasvatamine................................................................................................ 3.4 Viinamarjasordid............................................................................................................... 4 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID.................................................................................... 4.1 Rohelised viinamarjad valged veinid............................................................................. 4.2 Punased viinamarjad punased/roosad veinid.................................................................. 5 VEINI VALMISTAMINE........................................................................................................ 5.1 Valge veini valmistamine.................................................................................................. 5
..................................................................................................... .........6 2.8. Lisandite kasutamine..............................................................................................6 2.9. Loodussõbraliku tehnoloogiaga veinid..................................................................6 3. Enimlevinud valged viinamarjasordid.............................................................7-12 4. Valge veini ja toidu kokkusobivus.......................................................................13 4.1. Veini maitsed.............................................................
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE
Veinide ajalugu Veinide ajalugu Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Ajaliselt tõenäoliselt 8000 aastat tagasi. Oletuste järgi pandi peotäis metsikuid viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Unustatud viinamarjad hakkasid käärima ja nii valmiski esimene vein. Kui kiviaja ühiskond edasi arenes ja osati juba paremini põldu harida tekkisid esimesed saaduste ülejäägid, mis omakorda panid aluse kaubandusele. Esimene veinikaupmees võis elada mõnes Sumeri linnades, tänases Lõuna -Iraagis. Vein levis kiiresti kõigis Vahemereäärsetes maades. Seda valmistasid nii egiptlased, kes tegid seda rikkamatele. Samuti kreeklased, kes valmistasid veini kõigile ühiskonnakihtidele
Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT).................................
Austraalia 478 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Uus-Meremaa 498 Kasutatud kirjandus 508 Foto ja maitsekirjeldusega esitatud veinide nimed 509 © Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega.
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari....................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse
Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla-kesta vahekord, seda enam võimendab see sordi omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkaineid. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja maitsete spekter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida-Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu
VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud religiooniga konserveerimise viisid, Esimestena hakkasid kasutades selleks puuvaiku
Sõna ,,kohv" teatakse olevat tulnud Etioopiast, Kaffa- nimelisest külast, kus legendi järgi valmis ka esimene tass kohvi. Kohvipuu liike on mõnekümne ringis, mis võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks, kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade koristamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju. Kohvipuu marjad on valged jasmiinilõhnalised. Marjad meenutavad kirsse, kuid veidi väiksemad. Esialgu on marjad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks. Kohvipuu mari on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Kristhi Sassiad Saksamaa veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...............................................
Veini serveerimise 5 põhireeglit! Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid
Lauaetikett Veinid Helena Hiiesalu SRs1 õpilane Valisin piirkonnaks Tsiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu
Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et ungari vein peab olema
Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on samamoodi, tingimusel, et leiate pudelile õige ja sobiva korgi mis gaase kindlalt kinni hoiab.
täiustatakse põlvest põlve. Sageli ulatub ainuüksi maitsekomponentide arv üle saja, rääkimata muudest spetsiifilistest tootmistehnoloogilistest likööri-nippidest. Tunnuslikke põhikomponente on kolm: - destilleeritud baasalkohol, milleks võib olla viski, brändi, rumm, teravilja- või puuviljaviin, tekiila jms - magustaja, milleks võib olla suhkur, siirup, karamell või mesi - maitsestajad, milleks võivad olla ürdid, vürtsid, oad, marjad, puuviljad, pähklid, luuviljaliste seemnetuumad, taimede seemned ja -kojad, juured, koored või õied jne. Tootmine jaguneb viieks tehnoloogiliseks faasiks: · maitsestamine naturaalsete likööride puhul toimub see kas leotamise või tõmmistamise teel, odavamate likööride puhul asendavad naturaalseid komponente mitmesugused tehistooted essentsid ning kontsentraadid · segamine baasalkoholile lisatakse magustajad, täiendavad maitse- ja värviandjad
puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitmeks päevaks. Kui perenaisel savipotti toimetuste
Vein-alkohoolne jook mida on kääritatud viinamarja mahlast. Vein avastati 8000 aastat tagasi. Tuntumad viinamarja sordid : valged sordid(chardonnay, souvingon blanc, riesling) ja punased sordid(cabernet sauvigon, merlot, pinot noir). Veine liigitakse: Värvi järgi: · punased- valmistatakse tumedatest viinamarjadest. · roosad · valged- saab valmistada nii heledatest kui tumedatest viinamarjadest Suhkru sisalduse järgi: · kuivad veinid · poolkuivad veinid · poolmagusad veinid · magusad Konsistentsi järgi: · kerged veinid · keskmiselt täidlased · täidlasemad veinid. Kanguse järgi: · naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus: portvein serri madeira muskaat vein · aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse:
viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad. Olenevalt täidlusastmelt liigitatakse veinid: vähetäidlased (kergem õhukesedm vähese parkainesisaldusega), keksmise täidlusega ( mõõduka parkainesisaldusega) ja täidlased8tugevad, rasked, suure parkainesisaldusega). Rose veinid saamiseks mitu võimalust Esiteks kääritatakse purustatud viinamarjamassi lõhikest aega, filtreeritakse.teiseks segatakse punane ja valge vein sobivas vahekorras kokku(odav ja mitte eriti populaarne). Kolmandaks on nn
pudelisse. Veini ei riku niivõrd õhk kui niisugune, vaid hapnik, mis õhus sisaldub. Veini aroom muutub hapnikuga kokkupuute tagajärjel madeirat meenutava lõhna taoliseks, mistõttu mõnikord nimetatakse seda veini viga madeirastumiseks. Veini värv muutub hallikaspruuniks ja maitse kibedaks. Edasisel hapniku juurdepääsul veinile on lõpptulemuseks veiniäädikas. Korgi viga Nn. korgi viga on tingitud sellest, et kork on enamasti juba enne villimist nakatatud seenorganismidega. Korke tehakse korgipuu koorest, mis on taastuv ja lagunev tooraine, ent korgil on siiski üks suur viga-2-8 % kõigist korkidest on saastatud trikloroanisooliga. See lamestab või rikub veini, muutes selle lõhna ja maitse hallitanud papi sarnaseks või millekski veel hullemaks. Harva juhtub seda, et korgis oleva mikroprao kaudu väljastpoolt nakkus veinini jõuaks. Veini lõhnas on sel juhul kibekas kopituse ja seenelõhn
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon.....................................................................................................
Alkoholi (olenevalt likööri sordiks võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeloetisi, vürtse. Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal. Näited: Vana Tallinn Liköör, Pisang Ambon, Jägermeister, Dooleys Toffee Veinid Punane vein Punased veinid sobivad peamiselt punase liha juurde. Punased veinid on valmistatud tumedatest viinamarjadest ning võib suurtes piirides jagada noorteks ja laagerdatud veinideks. Kui noor vein on enamjaolt mõeldud tarbimiseks maksimaalselt 3-4 aasta jooksul, siis tammevaatides haritud vein elab kauem. Näited: Torres Sangre De Toro, Carmen Merlot Valge vein Valge vein on valmistatud reeglina heledatest viinamarjadest ning kääritamisest sõltuvalt kuivem või magusam
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Turismiosakond Katriin Mats Annaliisa Orro Grete Jakobson VEINITURISM Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Veiniturism on maailmas üks kiiremini arenevaid turismiliike. Turismireise, mis on seotud veinide degusteerimise ja veinimõisate ning veiniistanduste külastamisega, tehakse eelkõige riikidesse, kus veinitoodang on suurim. Ajalooliselt on tuntud veiniriigid Prantsusmaa ja Hispaania, kuid ka väikeriigid nagu Eesti suurendavad järk- järgult oma tootmist. Antud töö eesmärk on analüüsida veiniturismi ja selle tähtsust maailmas. Töö eesmärgi saavutamiseks on seotud järgnevad ülesanded: - selgitada veiniturismi mõistet ja veinituristide olemust - kirjeldada veini ajalugu
Alkoholivaba õlu valmistatakse õlle valmistamis meetodil ja alkohol eraldatakse joogist valmistoodangust. Bitterid On , rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Lagrits, ingver, kaneeli, angeelikad, sidrunikoort, pomerants, muskaatpähkel, tammekoort, naistepuna. Tuntumad bitterid on saksa underberg, itaalia fermet branca, taani gammel dansk, campari ( joogibitter ). Soolaste toitude juurde sobivad vürtsikamad täidlasemad veinid. Cabernet Sauvignon. Happeliste toitude veini soovitus on sauvignon blanc ja pinot noir. Magusate roogade veini soovitus magusad veinid. Raske toidu kõrvale sobib täidlane vein. Vürtsikate toitudega sobivad pool kuivad ning puuviljased veinid. Külmade suupistete juurde sobivad jahutatud veinid. Millega veini kokku panna ei sobi : puuviljad, artisok, muna, sokolaadi magustoidud. Värske mozzarella salat tahab valget kerget veini, Santa carolina chardonnay, chile/rapel valley 2005.
Suur osa veinisõpradest juhindub oma valiku tegemisel kolmest aspektist- viinamarjasordist, tootjast või siis teatud riikide tuntud veinipiirkondadest. Meie referaat annab ülevaate Rioja piirkonnast, mis asub Hispaanias ja selle veinidest. Rioja on juba ligi saja aasta jooksul olnud Hispaania kvaliteetveini sümboliks, olgugi et veini on nendel aladel valmistatud juba mitmeid sajandeid. Kogu selle pika aja vältel on Rioja vein olnud üks Hispaania hinnatumaid ja eelistatumaid. Suurema tõuke veinide valmistamiseks ning veinimõisate ehitamiseks Rioja linnades andsid mitme Rioja'le positiivse asjaolu kokkulangemine. Ühe õnnetus on teise õnn see kõnekäänd toimib igal alal. Kui viinapuu juuretäi hävitas suurema osa Bordeaux viinapuu aedadest, siis levik üle Pürenee mäeaheliku võttis mõned aastakümned aega. Hulk Bordeaux veinimeistreid suundus Rioja ja Navarra linnakestesse veini valmistama ning seda sealt ka Prantsusmaale müügiks kokku ostma.
Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton. (Ibid) Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie. (Ibid) 2.1 Erinevad juustusordid 2.1.1 Brie Ideaalne kergeks eineks või nautimiseks pärast õhtusööki. Samuti sobib juustu kasutada puuvilja-või marjatortide ja pirukate küpsetamiseks, suupistete valmistamiseks või salatites. Veinidest sobib serveerida eelkõige kergemat tüüpi punaseid veine nagu Pinot Noir või Beaujolais. Tasub meeles pidada, et võimaluse korral võiks juustu kuni üks tund enne serveerimist külmikust toasooja tõsta-nii tulevad aroomid ja maitse paremini esile. (Tuntud prantsuse juustusordid) 2.1.2 Bleu d´Auvergne Enamasti serveeritakse seda juustu osana juustuvalikust, kuid kahtlemata annab erilise maitse ka salatitele ning kastmetele. Veinidest sobib pakkuda juurde tugevat punast veini Bourgogne või Bordeaux piirkonnast Prantsusmaalt
· Munatoite omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. · Kalatoit väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm. · Soe või külm lihatoit vastava kastmega. · Aedviljatoit soojad herned, aedoad, lillkapsas. · Salat enamasti lehtsalat. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga. · Juust · Magustoit tort, kook, puding või vorm. · Puuvili kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott. · Kohv Lõunasöögil on välja kujunend järgmine toidusedel: · Puljong või püreesupp lisanditega. · Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. · Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. · Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. · Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. · Juust · Magustoit · Puuvili
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
