kohustuslik nii Euroopa siseturul kui ka rahvuslikel turgudel Euroopas. Sirje Mets 5 Pesumasinate märgistus I. Tarnija nimi või kaubamärk II. Tarnija mudelitähis III. Pesumasina energiatõhususe klass IV. Euroopa Liidu ökomärgis V. Energiatarve kWh, 60° C juures VI. Pesemistulemuse klass VII. Tsentrifuugimistõhususe klass VIII. Maksimaalne tsentrifuugimiskiirus (p/min) IX. Täitekogus kilogrammides X. Veetarve liitrites XI. Pesemis- ja tsentrifuugimisprogrammide müratase Sirje Mets 6 Pesumasin-kuivatite I Tarnija nimi või kaubamärk. II Tarnija mudelitähis. III Pesumasin-kuivati energiatõhususe klass. IV Kui mudelile on antud Euroopa Liidu V Ökomärgis VI Pesumasin- kuivati energiatarve kWh täielikus töötsüklis VII pesumasin- kuivati pesemistulemuse klass. VIII pesumasin- kuivati maksimaalne tsentrifuugimiskiirus (p/min)
tasakaalustamata. Taime normaalseks elutegevuseks peab olema piisavalt mullas vett, mis on talle kättesaadav. Põhiliseks mullavee allikakas on sademed. Sademetest osa aurub, osa osa moodustab pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Vihma ajal aurub taimedele jäänud vesi õhku tagasi paari tunniga, seepärast nõrk vihm taimi praktiliselt ei kasta. Effekt võib esineda ainult transpiratsiooni vähendamises. Taimedele on oluline mulda infiltreeritud vesi. 14. Kultuuride veetarve (potentsiaalne evapotranspiratsioon) ja niisutamise vajadus Eestis, nende arvutamise ja mõõtmise võimalused. Vesi on taimede elutegevuses asendamatu element. Taimeorganites on vesi peamine koostisosa, mis asub kudedes ja rakkudes. Kasvavate taimede veevajadus ulatub 85..90 %ni. Vesi on lahusti, mille abil mineraalsed taimetoitained pääsevad taimerakkudesse.Vee osavõtul toimuvad taimedes keemilised reaktsioonid, millest tähtsaim on fotosüntees. Kulutatud veest kasutatakse taimekudede
· Kõrgematel temperatuuridel kasvavad varred aga mugulate moodustumine on pärsitud. Mugulate moodustumiseks on optimaalne temperatuur15-18 0C. · Temperatuuril -6 0C hukkuvad mugulad juba 8 tunniga. Temperatuuri järk-järgulisel langetamisel muutub mugulates olev tärklis suhkruteks, tõstes sellega mugulate külmakindlust ning seega võivad sellised mugulad säilida -7 0C juures mullas tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800-2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga
Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kcal/ml. Maksimaalne higieritus võib olla kuni 12 liitrit ööpäevas. pH regulatsioon Rakuväliste vedelike pH piirid pH piirid Sülg 5,5-8,0 Maomahl 1,2-2,7 (täiskasvanu) ( rinnalaps) 4,9-5,3 Uriin 4,8-8,0 Peensoole nõre 7,6-8,4 Veri 7,36-7,44 Rinnapiim 7,3-7,4 Sapp 7,4-8,5 6.4.2.Veetarve Mida noorem on organism, seda suurem on tema veetarve. Täiskasvanud inimene vajab vett keskmiselt ööpäevas 40ml/kg. Seega 70 kg kehakaalu korral vajab täiskasvanu 2,8 liitrit, 50 kg korral 2 liiteit. Imikute veetarve on 160-180 ml/kg ja 4-6 a. lastel 100 ml/kg kehakaalu kohta. Ilma veeta võib inimene elada 3-7 päeva. 6-8 % veekaotus põhjustab vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu südame töö kiireneb hingamine kiireneb
koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48] n möp = z i mi1 , (5.13) i =1 kus n loomarühmade arv; zi loomade arv rühmas; mi1 veetarbimisnorm. Veiste veetarbimisnormid on esitatud tabelis 5.7. 14 Tabel 5.7. Veiste ööpäevased veetarbimisnormid [3, lk 6]
erinevaid toite. · Sööge vähemalt kahel toidukorral nädalas kala ( miks?) · Süüa iga päev 10 puu- või juurvilja, juua 2-7 tassi teed (miks?) · Toit peab sisaldama piisavalt kiudaineid · Eelistage saiale rukkileiba · Juua päevas vähemalt 2 klaasi jogurtit, keefiri või atsidofiilpiima · Tarbida palju vedelikku (päevane veetarve on ~1,5-2,5 l) Kui te ei leia kõigi toiduainete koostist tabelist, siis hinnake seda ligikaudselt teiste sarnaste toiduainete järgi ja märkige see ära ka analüüsi osas. Hinnake, millised võiksid olla vead toitainete hulkade arvutamisel.
Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 462 kg piima siis mahutid peaks mahutama 1000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas D, joonistel D.1. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48] n möp z i mi1 i 1 , (5.18) kus n – loomarühmade arv; zi – loomade arv rühmas; mi1 – veetarbimisnorm. 16 Veiste veetarbimisnormid on esitatud tabelis 5.7. 17
Juurdevool lisajõgedest. Läbivool järvest. Paisu ehitamine. Vee tarbimine tööstustes, põllumajandus. Põhjavesi-maa sees olev vesi,mis võib sõlt kivimite läbilaskvusest mood kihte. Reostus: Töösjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. Põllumajandus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest ,transport- teedele kantav sool, õnnetused-bensiini sattumine pinda. Olmereostus. Põhjav alan-Allik äravool. Taimede veetarve, Auramine maapinnalt ,Väljapumpamine. Vee temperatuur-Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid. Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal. Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur
SOOJUS, ELEKTRI PEAMISELT ELEKTRI, ENERGIA, KASUTUSALAD VÄHEM SOOJUSE MOOTORIKÜTUSED, TOOTMISEL KEEMIATÖÖSTUS TAASTUMATUD TAASTUVAD SUUR REOSTUS: LOODUSSÕBRALIK, KAEVANDAMINE, ROHELINE ENERGIA, PÕLETAMINE, MÕJU KESKKONNALE EI REOSTA ÕHKU, VETT. SUUR VEETARVE, VOOLUREZIIMI RIKKU AHERAINE MINE. TEHISMAASTIKUD VÕIMALIK VEDU SUURTE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST KAUGUSTE TAHA: TRANSPORDITAVUS TORU, RAUDTEE, ENERGIA VEOL LAEVATRANSPORT LIINIKAOD KEERULINE JA KALLIS
organismisiseselt vesikeskkonnas. Inimese vedeliku bilanss : · Tuleb : a) joogist ja söögist )j g j g · b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 0,4 l ööpäevas) · Väljub : a) uriin b) higi (0,5 l ööpäevas ) ) ( rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 mlvett. · Mida noorem on organism, seda suurem on Mid i d tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus! Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil : · 1. vesi on kliimat kujundav faktor. nt sademed veeringe sademed, veeringe · 2. vesi kui elukeskkond. · 3. vesi kui arengukeskkond. · 4. vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, p , ,
htm Vesi · On üks kõige olulisem komponent söötmisel. · Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla roiskunud · Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa vähendab see haigusi, nt sõramädanik · Söötes rohelist karjamaa rohtu, on veetarbimine väiksem, kui kuiva heina söötes. [http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.html#h2o] Vee osatähtsus söötmisel · Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui tavaliselt · 60% väiksem vee tarve põhjustab kasvupeetust, tekivad käitumishäired · Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda söötmisel tuleb suurendada vee kogust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y Süsivesik · Suhkur, tärklis ja kiudained(tselluloos) on süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt.
lagunemist ja laguproduktide teket. (Silo söömust mõjutavad tegurid) 9 2.5 Vesi Puhas ja värske joogivesi on lehma toodanguvõime seisukohast sama oluline kui tema geneetiline potentsiaal, tervis või sööda kvaliteet. Efektiivse söötmise seisukohast ei ole määrav mitte ainult ratsioon, vaid ka kuidas seda loomadele antakse. Sööt ja vesi peavad teineteist täiendama. Mida kuivem on ratsioon, seda suurem on loomade veetarve ja joogikordade sagedus. Sõltuvalt looma vanusest ja toodangutasemest võib lehma veetarve olla kuni 150 l päevas. Loomade vee- ja söödatarve on omavahel seotud. Pärast toitumist veetase looma maos langeb ja instinkt sunnib jooma. Pärast janu kustutamist on loom võimeline uuesti toituma. Kui ratsiooni kuivainesisaldus on üle 50%, tuleks jälgida, et kõikidel loomadel on pidevalt tagatud juurdepääs jooturitele. Joogivee temperatuur ei tohiks olla liiga madal
Suurel pinnal kasvatamisel planeerida kurgipõllule iga 10…15 meetri tagant tuulekaitseribad. Kulisstaimede varjus tõuseb õhutemperatuur 1..2º C ja mullatemperatuur 2..4º C võrra, kõrgem mulla- ja õhuniiskus, väheneb tugeva tuule kahjulik mõju. Kasvuaegne hooldamine seisneb umbrohutõrjes, kastmises, pealtväetamises, vajadusel kahjurite ja haiguste tõrjes. Reavahesid haritakse suve jooksul 3…4 korda, kuni need ei ole veel täiskasvanud. Suurim veetarve on kurgil viljade kasvu ja saagikoristuse perioodil. Vajadusel tuleb taimi kasta ja seda tehakse hommiku poolikul, et taimed õhtuks ära kuivaks. Kui kasutatakse tilkkastmist, siis on otstarbekas koos kastmisveega anda ka väetisi. Pealtväetamine võib toimuda ka lehtede kaudu, 1-2%väetiselahus pritsitakse taimepritsiga taime lehtedele. Leheväetisi võib kasutada koos taimekaitsevahenditega. Pealtväetatakse taimi kaks korda kasvuperioodi jooksul, esimene kord siis kui taimed on
Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid. Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või keskkonnana. Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni temperatuuril 102-105 kraadi Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3.6-4.3 & rasva. Sõltuvalt tõust ja söötmisest võib rasvasisaldus kõikuda 2-8%. piimarasvast moodustavad triglütseriidid 96-98%, diglütseriide on kuni 1,6%. Neid peetakse ka
Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutab Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem Taimkate – mets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kalle- mida suurem, seda vähem vett imbub Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub rohkem
Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta! PÕHJAVESI Infiltratsiooni mõjutavad Saju kestusesimestel päevadel suureneb kuid siis
Ovulatsiooni põhjustab LH luteiniseeriv hormoon. Muna valmimiseks on on vaja kanal 25h. Realiseerimisaeg kanamunadel 4 nädalat. 7. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatus- saaduste tootmise soodustegurid: · suur sigivus, · lühike tootmistsükkel, · hea söödaväärindus, · head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad, · noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna
2.Tootmine Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 1020 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,51 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,52 m, et
austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. 45 Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 46 Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 10–20 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,5–1 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks.
on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine? Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine põhjavesi auramine, väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve. Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette: Saju kestus mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta. Saju intensiivsus kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem. Kivimite poorsus mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi. Taimkatte esinemine kui on taimkate siis see imab vee endasse ja ei jõua nii palju.
FAR:Sinakas valgus on tähtis lehtede kasvuks, punakas spektriosa soodustab taimede õitsemist. Soojus Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Vesi Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 2001000 või veelgi enam korda rohkem. Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil Muld
Süsihappe kondensatsioon peab õhus olema piisavalt kõrged (0,1-0,3 % õhus) Liiga kõrged on taimed kahjulik Taimedele kahjulikud gaasid on ammoniaak ja väävelgaasid. Vesi Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa Vee abil toimudad taimes mitmesugused protsessid: Vee abil tungivad toitained mullast vette Toimub fotosüntees Taimekudede temp reguleerimine Transpiratsioon Taimede veetarve: iseloomustab niiskust, mis on vajalik taime kasvuks ja saagi moodustamiseks Veenõudlikkus: iseloomustatakse mulla optimaalselt niiskusega, mis enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest. Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on: Kapsas Kurk Salat Redis Kaalikas Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju. Niiskuse suhtes vähenõudlikud: Söögipeet Porgand
Kaalium neelatakse mullas kolloidide poolt ja arvestatav väljauhtumine esineb vaid kergema lõimisega muldadel. Lämmastikväetised antakse kevadel või suve esimesel poolel. Fosfor- ja kaaliumväetised kevadel või sügisel. Hooldamine Noore istandiku hooldamine Vajalik kastmine on suve esimesel poolel, et taimed omastaksid toiteelemente õigeaegselt ja kasvaksid intensiivselt. Hiljem kasvu vaibumise ajal ei ole veetarve enam nii suur. Intensiivne kasv suve lõpus pärsib võrsete puitumist ja seega väheneb nende külmakindlust talvel. Noore istanduse väetamise eesmärgiks on kasvu ergutamine. Selleks kasutatakse lämmastikurikast väetist, mis soodustab tugevate okste moodustumist. Kasvule mõjub hästi ka esimestel aastatel õite eemaldumine. Noort istandust võib olla vajalik rohida 1-2 korda ja seda ka kilega kasvatamisel. Kilepeenra vahelise maa-ala võib multšida saepuruga
haljasrohtu, milles on 80% vett (20X0,20=4,00kg). Veesisaldus mõjutab ka söötade säilivust. Mida veerikkamad söödad, seda kiiremini nad riknevad. Meie oludes on vesi seni olnud loomadele kergesti kättesaadav, suhteliselt odav, mistõttu ta pole kriitiline faktor. Tavaliselt loomad ei joo vett vajadusest rohkem. Kui nad aga saavad liigselt keedusoola või liiga kuivainerikkaid söötasid, siis janu suureneb, samuti on veetarve suurem kõrge välistemperatuuri korral. 1kg sööda kuivaine kohta vajavad: sead 7...8l vett lehmad 4...6l vett hobused 3...5l vett lambad 1,5...2l vett Seega vajavad sead suhteliselt vesisemat sööta (või kuivsöödale lisaks rohkem vett) kui veised ja hobused, kõige kuivem sööt peab olema lammastel.
On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA cm/sek, m/ööpäevas Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest Põhjaveevaru suureneb · Sademevee infiltratsioon · Soodest imbub · Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb · Allikate äravool · Taimede veetarve · Auramine maapinnalt · Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutavad · Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) · Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike · Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem · Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi · Nõlva kalle-mida suurem seda vähem vett imbub · Pinnase niiskus-kuiva pinnase korral imbub rohkem
[nt suurvesi ja madalvesi jne].) 70. (Mis on TULV e tulavavesi?) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS? (metsade istutamise, hoolduse ja kaitsega.) 74. Millega tegeleb METSATÖÖSTUS? (metsaraie ja puidutööstusega.) 75. Kus on kõige suuremad metsad? (Venemaa; Brasiilia; Kanada; USA; Hiina; Austraalia [--- euroopas Rootsi; Soome; Prantsusmaa].) 76. * maismaast on 30% metsade all 77. Milles seisneb metsade tähtsus?
ÜRO kliimamuutuste konventsioon- eesti ratifitseeris leppe 1994.a. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerimine sellisel tasemel, et hoida ära kliima soojenemine. Keskkonnakaitse üldeesmärgid: · vähendada saastaheidet tasemeni, mis ei ohusta keskkonda ega elanikkonda; · vähendada veetarbimist; · luua planeerimisel head tingimused reo- ja sademevee puhastamiseks. Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus
kavandatavad tegevused. ÜRO kliimamuutuste konventsioon- eesti ratifitseeris leppe 1994.a. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside konsentratsiooni stabiliseerimine sellisel tasemel, et hoida ära kliima soojenemine. Keskkonnakaitse üldeesmärgid: · vähendada saastaheidet tasemeni, mis ei ohusta keskkonda ega elanikkonda; · vähendada veetarbimist; · luua planeerimisel head tingimused reo- ja sademevee puhastamiseks. Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus
Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad taimed, kui päevane temperatuur on öisest 5-8°C kõrgem. Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja mulla ning taime temperatuuri ühtlustamiseks. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust. Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200 1000 või veelgi enam korda rohkem. Vee üleküllus ega puudus mullas ei soosi taime arengut. Suurim veetarve on taimedel õitsemisefaasis ja vahetult enne seda ning viljade moodustumisel ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Õhk on taimedele niisama vajalik kui vesi ja mineraaltoitained. Ilma õhuta on võimatu hingamine, kõrgemate taimede kasv ja samuti ka mullas olevate mikroorganismide elutegevus.
Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei jätku! Materjalide ja energia tarbimine kasvab elanikkonna kasv! Loodusvarasid üha raskem kätte saada. · Tarbeasjad üha materjalimahukamad: hambahari `kaalub' ligikaudu 1,5 kg mobiiltelefon 75 kg kohvimasin 298 kg arvuti 1 500 kg · Veetarve kasvab: - 1 tass kohvi = 14 ämbrit vett http://www.ejkl.ee/content/files/Kriipsalu30112011.pdf 13.10.2014 3 13.10.2014 4 Olulisimad keskkonnaprobleemid Ühine pingutus elurikkuse nimel
piima võltsimist veega. Laktatsioonijärk ja kasutatud söödad muudavad külmumistäppi vähe. VESI · Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümreaktsioonides reagendina või keskkonnana. · Vees on lahustunud piima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. · Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. · Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. KUIVAINE · Piima kuivaineks nimetatakse jääki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temperatuuril 102...105 0C. · Piima kuivainesisaldus iseloomustab piima toiteväärtust ja mõjutab piima töötlemisel piimatoodete väljatulekut. PIIMARASV · Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust ja söötmisest võib rasvasisaldus kõikuda 2-8%
eraldamine purustamise teel eesmärgiga lihtsustada nende edasist käitlemist. Eesti: Põlevkivi kaevandamine: 15 mlj. Tonni aastas · lahtine kaevandamine karjäärides · maa-alused põlevkivikaevandused · tahkete jäätmete ladestamine(aheraine) · kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42-) põlevkivi 43% orgaanline ja 57% mineraalosa. Põlevkivi kasutusalad: enregeetika (80 %) , keemiatööstus 16 %, muud Põlevkivi kaevandamisega seotud probleemid: 1. Õhusaaste 2. Veetarve ja veeresotus- ligi 70 % kogu Eesti veetarbes 3. Maapinna kahjustamine- 11% piirkonna territooriumist Põlevkivikeemia ettevõtted: 1. Viru Keemia Grupp (AS Viru Õlitööstus) _ põlevkiviõli _ tööstuslikud liimid, vaigud jm. 2. Kiviõli Keemiatööstus OÜ _ põlevkiviõli _ bituumen ja muud õlisaadused _ turbabrikett 3. Narva Elektrijaama Õlitehas _ põlevkiviõli Ecometal ( tallinnas) : Asutamisaasta: 1999 _ Tegevuse alustamine: 2003 _ Töötajate arv: ca 60
Heitvesi võib olla reostunud või võib olla puhas. Sademevesi maapinda mööda äravoolav vihma- või sulavesi. Lekkevesi kanalisatsiooni võrgust välja imbunud/lekkinud vesi läbi lekkekohtade kas siis pinnasesse või ka maapinnale. Imbevesi kanalisatsioonitorustikku tunginud põhjavesi Reovee hulk Reovee üldhulga saamiseks korrutatakse tarbijate arv eriveeheitega inimese, looma, toodanguühiku vms kohta. NB! Veetarve alati veeheitega ei võrdu (kastmisvesi nt) Arvutusveekulu ühe elaniku kohta võib olla väga erinev (35-300 l/d, erinevus ~8x). Puhastusseadmesse jõudev veehulk moodustab hüdraulilise koormuse. Reoveepuhastisse jõudva reovee hulk sõltub: Olmereovee hulgast Tootmisreovee hulgast Sademevee hulgast Imbevee hulgast Lekkevee hulgast Veekulu olmes Veekulu olmes kasutuskohtade kaupa: WC loputamiseks 25-35% reovee hulgast
keskkonna probleemid Energeetika (80 %) Õhu saastamine Keemiatööstus (16 %) CO2 emissioonid 70 ÷ 75 % kogu Eesti Muud (4 %) emissioonist Veetarve ja veereostus ~ 70 % kogu Eesti veetarbest Maapinna kahjustamine ~ 11 % piirkonna territooriumist Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus TUHAMÄGEDE NÕRGVESI JA ELEKTRIJAAMADE
, 25 · sama (sagedus 0,5 s) 100 l/ööp., · nirisev veekraan 600 l/ööp., · lekkiv WC loputuskast 500 kuni 8 000 l/ööp. VEEKULU VÄHENDAMISE VÕIMALUSTEST Korteri või eramu veetarve võib erineda suuresti, sõltumata elanike arvust. Põhiliselt määrab selle inimeste tarbimisharjumus, mis on väljakujunenud varasema perioodi jooksul. Joogivee eriti madal väärtustamine Eestis eelmise sajandi teisel poolel on põhjustanud seetõttu ulatusliku kaose, õpetades meie
Lisaks joogiveele kasutatakse põhjavett palju tööstuses ja põllumajanduses. Kokku kasutatakse meil vett umbes miljon kuupmeetrit ööpäevas. Palju kasutatakse ööpäevas põhjavett Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal, kõige vähem Hiiumaal, Põlvamaal ja Raplamaal. Veevõtt linnades on märgatavalt suurem kui maapiirkondades. Viimasel paarikümnel aastal on põhjavee kasutamine tunduvalt vähenenud, põhjuseks on tööstuse vähenenud veetarve ja üldine vee maksustamine. Osa põhjavett on mineraalainete rikas, sisaldades naatriumi, kaaliumi, raua ja teiste ainete soolasid ning seda kastutatakse tervisliku või raviva joogiveena. Suuremad leiukohad on Värskas, Iklas, Kärdlas, Häädemeestel, Kuressaares. Mitmes piirkonnas on intensiivse kasutamise ja maade kuivendamise tõttu põhjavee ülemine kiht alanenud. Allapoole looduslikku taset on põhjavee tase alanenud näiteks Tallinnas. Kirde-
mõju. d) väldib kokkukasvamist lootekestaga. e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest. f) loode joob ja urineerib vesikeskkonda. Inimese vedeliku bilanss : Tuleb : a) joogist ja sõõgist b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 - 0,4 l ööpäevas) Väljub : a) Uriin b) higi (0,5 l ööpäevas rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. NB! Haigusliku seisundi puhul võib järjestus muutuda!! Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 ml vett. Vee ainevahetuse kaks seaduspärasust : 1. mida noorem on organism, seda suurem on tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus. 2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees)
annaabi.ee 
