Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5. Tulemused Vee sisehõõrdetegur (usaldatavusega 0,95) Tegelik vee sisehõõrdetegur (20° juures) (25° juures), seega minu tulemus erines tegelikust.
kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri π r4 t 3. η= p . 8lV Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: 4. p=ρgh kus ρ on vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Kapillaartoru raadius r on märgitud katseseadmele. Töö käik 1. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1…2 cm allapoole anuma ülemisest äärest (joonis 1). 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid
Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata anumasse D. Jälgige, et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2. 5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määrake mensuuriga. Tulemused kandke tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist, siis tuleb mõõta ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema viga.
, (2) kus V on torust pikkusega l ja raadiusega r aja t jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, p - rõhkude vahe kapillaari otstel ja η - sisehõõrdetegur. Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri r 4 t p 8lV . (3) Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: p = ρ g h (4) kus ρ on vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Kapillaartoru raadius r on märgitud katseseadmele. Tabel 1. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine. Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul 116,80cm 0,71mm
Tabel 14.1 Vee sisehõõrdeteguri määramine Mõõdetav suurus Mõõtarv ja- ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul h + h2 Keskmine kõrgus 1 2 Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 OT: Poiseuille' meetod Töö ülesanne: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R Veesamba kõrgus katse lõpul R Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus Väljavoolanud vee ruumala Kapillaari raadius r Voolamise kestus Vee temperatuur
Katseandmete tabel Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused ja veaarvutused Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg.edu/chem/senese/javascript/water-density.html) Vastused ja järeldused Vee sisehõõrdetegur temperatuuril 22ºC on = , usaldatavusega 0,95. Allika andmetel peaks 22ºC juures =0.000955, seega on katse tulemusel saadud vastus tegelikust peaaegu 2 korda suurem, samas mahub tegelik vastus saadud tulemusse sisse, kui arvestada viga. Suur viga võis tuleneda sellest, et torus või...
toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille' valemiga 4 = 8 , kus on torust pikkusega ja raadiusega aja jooksul läbivoolanud vedeliku ruumala, rõhkude vahe kapillaari otstel ja sisehõõrdetegur. 4 Valemist (2) saab määrata sisehõõrdeteguri = 8 Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: = , kus on vedeliku tihedus ja raskuskiirendus. 2 Tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus katse algul R 113,7 cm ± 0,1 cm Veesamba kõrgus katse lõpul
purskub. EL Tatio http://www.youtube.com/watch?v=Nu4VMdItqnE Yellowstone'i rahvuspark o Yellowstone'i rahvuspark on koduks umbes 10 000 terminitele ja funktsioone on üle 500 100 ja need on pursked. o Pursked on kuumad vedrud, mis purskavad perioodiliselt. o Vulkaanipursked on tingitud ülekuumenenud maaalusest veest. o Pindala: 9000km o Geisri ,,Old Faithful" veesamba kõrgus: kuni 60 m o Geisrite vanus: 600 000 aastat o ,,Old Faithful" on Yellowstone'i kuulsaim geiser, ta purskab iga 90 min järel võimsa 60 m vee ja auru joa. o Veelgi vägevamani purskab maailma kõrgeima joaga geiser ,,Steamboat". Yellowstone http://www.youtube.com/watch?v=so5pix18jM0 Geisrid EL Tatio Yellowstone Yellowstone Kasutatud kirjandus Google pildid ,,1001 Looduse imet" Wikipedia.org Vikipeedia.ee
h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha. *leslkkejud mjub gaasis vi vedelikus asuvatele kehadele. *leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus. *Archimedese seadus: vedelikku vi gaasi asetatud kehale mjuv leslkkejud
• Mõnede materjalide adsorptsioonikõverad: KUUMSIN 5 VEEKINDLUS • Materjali veekindluseks või veetiheduseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitingimist • Vastandmõiste on veeläbilaskvus, mis sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) • Veekindluse nõue võib olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. ▪ Kvalitatiivne: (vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) katusekattematerjali katsetamine toimub 50mm veesamba rõhu juures, kusjuures materjal ei tohi 4-7 päeva jooksul vett läbi lasta. ▪ Kvantitatiivne (kui palju vett materjal ajaühikus läbi laseb): 15 cm paksune hüdrotehniline betoonkiht peab olema 8 h jooksul veekindel, kui veesamba rõhk temale on 0,2; 0,4; 0,6; 0,8 või 1,0 kuni 2,0 MPa
1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesiduvusele Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi Üle 3 meetri veesamba survevesi [2] Joonis 3. Survevesi koormusega [7] Joonis 4. Survevesi seisva põhjaveega [7] 6 2. HÜDROISOLATSIOONI JAOTUS Hüdroisolatsiooni puhul võib jagada ta 2 suurde gruppi: Välishüdroisolatsioon Sisehüdroisolatsioon Siit edasi saab omakorda saab liigitada järgmiselt: Niiskust tõkestav Rõhuvaba vett tõkestav
2 olema pumba jõudlus, kui soovitakse, et vesi purskub 20m kõrgusele? Kui suur peab olema selles ülesandes töötava pumba poolt avaldatav rõhk? Veejoa algkiiruse arvutame pöördtehtest, kui suur oleks lõppkiirus kui vesi kukuks 20 m kõrguselt: v =2as=(29.8 20)=19.8 m/s. Et 1cm düüsist väljuks vesi kiirusega 19.8m/s=1980cm/s peab pumba jõudlus 2 olema 1980cm3/s=1.98 l/s. Rõhu arvutame kui veesamba kaalu aluse pinnaühiku kohta, mis on 19.8m*1000*9.8=194040Pa. Tehnilistes atmosfäärides oleks rõhk 1.98at. 6. Tsentrifugaalpumba rootori diameeter on 20cm. Missugune peab olema pöörlemiskiirus, et vesi purskuks 20m kõrgusele? Et vesi tõuseks 20m kõrgusele, peab juga väljuma düüsist algkiirusega 19.8m/s. Ringliikumise joonkiirus v=2r u, kus u on pöörlemissagedus. Siit u=v/2r=19.8/2*0.1=31.5pööret s-1=(2*19.8)/(2*0.1)=198 radiaani s-1=31.5*60=1890 pööret min-1
vedelik anuma seinte suhtes ei liigu. Jäiga keha kiirendusega liikumisel toimib massijõududest vedelikus peale raskusjõu ka näiteks inertsijõud, ning rõhk vedelikus ei ole üldjuhul hüdrostaatiline. Erijuhul, kui jäiga keha kiirendusvektor on risti raskuskiirenduse vektoriga, võib rõhu määrata valemist. Joonkiirendusega liikuva keha jaoks tuleb arvestada inertsijõuga 20. Kuidas määratakse vedeliku süsteemi rõhukõrgus, survekõrgus ja imikõrgus? Rõhku võib esitada veesamba kõrguse meetrites (10 m.vs. = 1 at = 735 mm.Hg = 98.1kPa. (Pumpamisel kasutakse ülerõhuga määratud veesamba kõrguse jaoks mõistet survekõrgus ja vaakumiga määratud veesamba kõrguse jaoks mõistet imikõrgus.) 25. Kuidas kasutada Pascali seadust erinevate tihedustega vedelikega täidetud ühendatud anumate samarõhupinna arvutamiseks? Pascali seadus väidab, et vedeliku pinnale mõjuv rõhk kandub muutumatuna edasi vedeliku igasse punkti.
savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole. Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone alaosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või
V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V:Sest selle veemass kujuneb peamiselt jõede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel, ning on vähese soolsusega. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V:Riimveega on kohanenud vähesed liigid ja st on kujunenud välja omanäoline elustik. 7. Kirjelda Läänemera veesamba kihitumist. V:Veesammas on vertikaalselt kihistunud. U 40-60 m sügavuseni ulatub väiksema soolsusega veekiht, mille ülaosa päikesekiirguse tõttu kergelt soojeneb. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini (sh Eesti rannikumeres)? V:Põhja-Euroopa osad. 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V:Kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10
1)gaasi molekulidel olemas ruumala 2)gaasi molekulide vaheline vastastikmõju Pindpinevus vedelik üritab omandada võimalikult väikese Fp=*l Fp-pindpinevusjõud, sigma-pi- pindala. pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m) Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti pinnaga. Kui ved ja tahke keha molek omavahelised kõlgetõmbejõud on Kapillaarsus, veesamba kõrguse valem: suuremad kui ved.sisesed, siis ved märgab tahket pinda. Athesioon> Kui ved molek omavahelised külgetõmbejõud on suuremad kui h-kõrgus, roo, r-raadius(m), ved ja tahke keha, siis ei märga. Kohesioon> pipi.t. Abs.õhuniiskus, grammi kuupmeetri kohta. Suhteline õhuniiskus = /0*100% Küllastusolekule vastavat temperatuuri nimetatakse kastepunktiks.
3. Valan pipetti 1 vett ja avan ettevaatlikult kraan nii, et vee tilgad eralduksid pipeti otsalt umbes 5…10 sekundi tagant. Kraani asendit järgnevate katsete tegemisel jääb muutumata. 4. Asetan anum pipeti alla ja kogun sinna juhendaja poolt etteantud arv N tilka. Määran anuma mass koos veega 0 m m1 . Arvutage ühe tilga mass m. 5. Mõõdan tilga kaela läbimõõtu . Selleks teravustan pipeti otsa kujutis mõõtemikroskoobis. Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6. Suuruste m ja d kaudu leian pindpinevustegur ja tema määramatus. Tabel 1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine.
käivitus-, teise pumba käivitus-, madal, kõrge, ületäitumine). Võimalik on seada pumpade käivitus- ja väljalülitusaega, automaatse tühjendamise intervalli muda settimise vältimiseks, arvutada pumpade rööptöö aega, arvestada energiakulu, juhtida siibreid jne. Sisuliselt on see programmeeritav kontroller, millest saab ettekujutuse jooniselt 3.3.5 [3]. Nivooanduriks on piesoelement tundlikkusega veesamba kõrgusele 0 ... 5 m. Võimalik on kasutada 6 analoog- ja 8 digitaalsisendit ning 8 relee- ja 1 analoogväljundit. Kasutajaliidesel on 6 valgusdioodi pumba seisundi ja alarmi näitamiseks, 2x16-märgiline vedelkristallnäidik, 16 klahviga klaviatuur, kasutajasõbralik menüükäskudega tarkvara, paroolkaitse, MODBUS-protokolliga RS232 jadaport. Töötab reaalajas, mida mõõdab kell. Puhvermälu salvestab 7 päeva sündmused.
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise sur...
Treenimata, aklimatiseerimata inimene kujuneb nõnda nn mägitõbi (võib kujuneda juba ca 3 km kõrgusel) peavalu, mõtteaeglus, nõrkus, iiveldus. Raskematel juhtudel võib see lõppeda surmaga. Nn Alpi majakesed sportlaste ettevalmistusel on aklimatiseerumiseks organism kohaneb nn kõrgmäestikutingimustega (vere punaliblede ja hemoglobiinisisaldus suureneb, jms) Kõrgema õhurõhuga on tegemist näiteks sukeldumisel. Keskeltläbi suureneb veesamba rõhk iga 10 sügavusmeetri kohta 1 atm. Suurenenud rõhu tõttu hakkab kudedes lahustuma ka gaasiline lämmastik (mis muidu hingamises ei osale). Nt pikemaajalisel ca 40 m sügavusel viibimisel võib lämmastiku tõttu tekkida imelik heaolutunne, tähelepanulangus, mõtlemisvõime kadumine, unisus; veel sügavamal narkoositaoline seisund. Ka amatöörsukeldujale on ohtlik liiga kiire pinnaletõus: rõhk langeb liiga kiiresti ja kudedes
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve
ajalugu. Looduskeskkonnad koosnevad osadest, mis meenutavad mosaiigitükikesi, mitte ühesugustest keskmistest org kogumikest. Mis org ainest edasi saab? Org aine teeb läbi palju muundusi. Esiteks söövad neid fütofaagid(=söövad elusaid vetikaid jms). Detrivoorid ja mikroobid söövad seda org-i siis, kui peremees on surnud. Vee liikumisega kantakse org aine alla sügavamatele aladele, oma tekkekohast kantakse kaugele. Klassikalised vaated veesamba kooslustele Pikka aega arvati, et veesamba toiduvõrgu madalaim aste on fütoplankton (ränivetikad ja vaguviburvetikad). Magevees klorofüüdid ja desmideed ja sinivetikad – need seovad C-d. Nad loovad eelduse teisele astmele, kuhu jäävad zooplankterid, näiteks aerjalalised, vesikirbulised. Neid tarbivad putukavastsed, kalad, kuni vaalani, hülgeni, inimeseni. Toiduvõrgus ei saa olla rohkem lülisid kui 5 (see on naiivne, 20 a tagasi oli nii, sest on ju ka teisi org-e, näiteks detriidisööjad
hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum). Mitmete teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Elutegevuse lõpetanud veekogus hõljuv plankton on enne põhja langemist vees lahustunud hapniku hapendava mõju all. Veekogu põhja hapnikuvaesesse keskkonda sattudes toimuvad ainese keerukad keemilised muutused. Mineraalainega segunenud orgaaniline aine tiheneb veesamba survel ja hakkab omandama kindlat kuju. Geoloogide arvates on põhiosa lubjakivist (CaCO3) tekkinud lubjabakterite tegevuse tulemusena. Lubjakivi sadestumine on võimalik peamiselt mere kaldalähedastes piirkondades soojas vees. Vee temperatuuri langemisel alla + 20oC lubjabakterite elutegevus nõrgeneb, vetikad seevastu arenevad hästi ka jahedamas vees. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid
10 l/s km2 ja veevaestel 5 l/s km2. Seega voolab veevaestel aastatel järvedesse 2 korda vähem vett kui keskmistel. Järvede veetase kõigub aastas harilikult 12 m piires. Järvevee kõige märkimisväärsemad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Madalates (alla 5 m sügavustes) ja suuremates (üle 100 ha) tuultele 6 avatud järvedes on veesamba temperatuur jäävabal perioodil suhteliselt ühtlane: pinna ja põhjalähedase vee temperatuur on ainult mõni kraad.Hoopis tugevam temperatuuri kihistus (stratifikatsioon) esineb sügavamates ja väiksemates järvedes, eriti metsajärvedes ning vähese läbipaistvusega järvedes. Neis võib pinna- ja põhjalähedase vee temperatuuride vahe suvel olla üle 20°. Eriti järsk (üle 5°) on see nn hüppekihis, mis tavaliselt asub vee läbipaistvuse piirist pisut sügavamal.
atmosfääris sisalduv veeaur. Et veeauru mõju vähendada, arvutatakse temperatuur vee pinnakihis kahe spektrikanali suhtena. Saadud tulemusi saab edukalt rakendada mereuuringutes, näiteks selgitades hoovuste liikumist, aga ka kalade arengut ja toitumistingimusi määratledes. Samuti annab vee pinnakihi temperatuur teavet nii merel oleva ilma kui ka atmosfääri dünaamika ning ilmastiku kohta laiemalt. Ookeanides ulatub temperatuuri märgatavate muutustega kiht mitmesaja meetri sügavusele. Veesamba soojushulga muutused sõltuvad muu hugas El Nino, Atlandi termohaiinse ümberpöörava tsirkuatsiooni ning teiste nähtuste faasist ja tugevusest, mille tagajärjeks on muutused El Nino lõunaostsillatsiooni, Põhja-Atandi ostsillatsiooni ja teistes klimaatilistes indeksites. Veepinna temperatuuri kaugseire andmeid selliste hinnangute tegemiseks kasutatakse, kuid suure ettevaatusega, sest ülakihi temperatuur ei tarvitse olla heas korrelatiivses seoses kogu veesamba omaga
batüpelagiaal (1000-4000m) abüssopelagiaal (4000-6000m) hadopelagiaal (6000m-põhi) 90% ainevaetusest leiab aset epipelagiaalis. Ülevalt alla pudenevast energiast jõuab hadopelagiaali 1-2%. 01.04 Plankton ehk ujuv hõljum Nii mere avaosades, kui ka järvedes on suur sortiment taimi ja loomi, kes on hõljuvas olekus, nad on kas passivsed või ujuvad, kuid ei suuda aktiivselt vastuvoolu ujuda. Zooplankton: Paljud planktoni hulka kuuluvad loomad liiguvad läbi veesamba üles-alla. Kindlat põhjust ei teata, kui arvatakse, et ehk on see seotud instinktiga mitte saada sööduks. Seega laskuvad nad päevaks madalamatesse veekihtidesse ja öösel tulevad ülemistesse veekihtidesse toituma. Keegi ei tea. Fütoplankton: Neil peab olema mahu suhtes suur pind, et anorgaanilisi aineid veest difusiooni teel kätte saada. Kogu elu käib läbi rakumembraani. Fütoplanktoni koostises on tavaliselt väikesed organismid, kelle diameeter on alla 1mm
määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi kapillaari ava ühe vedeliku sisse teise vedeliku tilk või gaasimullike. 6. Millel põhineb pindpinevuse määramine kapillaartõusu meetodil? Tänu adhesiooni ja kohesiooni koosmõjule liigub vesi üles peentes torudes vastu gravitatsioonijõudu. Vesi adheerub kapillaari seinaga veesamba külgedel, tulemusena tekib U- kujuline menisk, pindpinevus aga püüab tasandada veepinda, tõmmates vett kapillaaris üles. Tänu kohesioonile veesammas ei katke. Langetavaks jõuks on raskusjõud, mis ühel hetkel kompenseerib tõstvat jõudu ja vee liikumine lakkab. Kapillaarsed nähtused on väga tähtsad bioloogias: kapillaarjõud aitab kaasa ksüleemimahla liikumisele taimede juhtsoontes. (Vt pilt) 7
mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg). Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). 1.2. EHITUSMATERJALIDE TERMILISED OMADUSED Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava
Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 1-100 kJ mool-1 Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 100-1000 kJ mool-1 Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ja langetav jõud. Tõstvaks jõuks kapillaaris on veemolekulide adhesioon kapillaartoru seinaga ja pindpinevus. TÕSTEV jõud = ümbermõõt x pindpinevustegur = 2 π rS Langetavaks jõuks on veesamba kaal. LANGETAV jõud = kõrgus x pindala x vee tihedus x gravitatsiooni jõud = h π r2rg Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem kui vedela vee koefitsient. Kui palju suurem või väiksem? Veeauru difusioonikoefitsient on suurem 10 000x. Nimetada tegurid, mis mõjutavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis r 4 P 8 X V= r - toru raadius P - rõhu erinevus distantsil X (toru pikkus) - vee viskoossus (10-3 Pa s)
ärakasutamist ühes tiigis, et saavutada maksimum kalatoodang ühelt ruumiühikult. Erinevad kokkusobivad liigid erinevate toitumis- ja elupaiga harjumustega kasvavad koos ühes tiigis, et ära kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu. Erinevate liikide kasutamine parendab ka tiigi üldist keskkonda. Näiteks on
saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vähesed liigid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline elustik, mis on küll liigivaene, ent isendirikas. 7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega veekiht, sügavamale jääb püsiva temperatuuriga soolasema vee kiht. 8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 10
lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Temperatuurireziim ja stratifikatsioon. Kliimavöötmele vastavalt on Eesti järved dimiktilised st. täielik segunemine toimub kaks korda aastas. Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. Püsiv jääkate tekib enamasti novembris ning laguneb aprillis. Jääkatte paksus võib olla märtsis 30-50 cm, väga karmidel talvedel külmuvad madalamad veekogud vahel põhjani. Suvel võib veesamba temperatuur kihiti olla vägagi erinev. Gaasireziim. Meie järved on suhteliselt kehvade hapnikutingimustega. Ideaalset olukorda, kus hapnikusisaldus kogu veesambas on lähedane küllastumusele, enam ei esine. Peaaegu kõigis kihistunud väikejärvedes puudub
kinnikasvanud arengustaadium; (x) järvede sügavam veekiht mis asetseb allpool termokliini 9 Stokes'i valem: () kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () viburi töö ja raku ujumiskiiruse sõltuvus keskkonna pH-st; (x) kera settimiskiirus vedelikus; () vee viskoossuse mõju rakkude ujumiskiirusele () agragaatide lagunemise kiirus vajumisel läbi veesamba 10
suureks saab taimede biomass kasvada. Toiteelementide vähesus Võrtsjärves kasvukiirust enamasti ei takista, sest neid vabaneb pidevalt setete segunemisel, pudeme bakteriaalsel lagunemisel ning zooplanktoni ja teiste loomade toitumisel. Sagedamini vähendab esmastootjate kasvu hoopis valgus. Taimetoitainete kontsentratsiooni kõikumise üks peamisi põhjusi Võrtsjärves on muutlik veetase. Madala vee ajal kiireneb toiteelementide ringe ja paraneb veesamba keskmine valgustatus, see kõik omakorda soodustab fütoplanktoni ja suurtaimede kasvu. Sügavas vees on valgusolud kehvemad ja juurdekasv väiksem. Ka lainetuse mõju ei ulatu põhjani ja setteis seotud toiteelemendid ei ole fütoplanktonile kättesaadavad. -6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST.......................................
Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allosas vee hüdrostaatiline surve ning tegemist on juba survelise veega. [5] Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamendi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Vee surve sõltub veesamba kõrgusest. [5] 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid 2.1.1 Tihenduskrohv Isolatsiooni- ehk tihenduskrohvid on tsemendi baasil valmistatud veetihedad krohvid. Neid kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise veekoormuse puhul nii sees kui väljas. Tihenduskrohv 22 saavutatakse kindla tera koosseisule ja lisanditele, kuid peeneteralisuse tõttu on tihenduskrohv kerge pealispinnal pragunema. Kasutatakse tihti tihedamate hüdroisolatsioonide aluskihina. [5]
põhjusta, pigem vaid ebameeldivusi. Tativetika vohangud seostatakse nende vetikate võimega varuda rakkudesse toitesoolasid, peamiselt fosforit. Tegemist on üsna suurte rakkudega (kuni 100 m) ning väga kiirete vees liikujatega, võrreldes teiste vetikatega. Seetõttu saavad nad ujuda järve sügavamatesse, toiteelementide rikastesse kihtidesse ning seal oma varusid täiendada. Meie järvedes leidubki neid sageli veesamba kitsas kihis; päris veepinnale tõusevad nad suve teisel poolel. Nad ei pea kartma ka konkurentsi, sest seda tüüpi järvedes leidub teisi vetikaid lihtsalt väga vähe. Nende viimastel aastakümnetel laienenud vohamist seletatakse ka võimega põgeneda sügavamatesse, hapnikuvaesematesse kihtidesse. Õitsengud on silmaga nähtavad vaid heledaveelistes järvedes. Üldjuhul ei kaasne teiste vetikarühmade vohamisega vee värvuse muutusi, sest rakkude hulk ei
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
·Ilmastikukindlus materjali vastupidavus väliskeskkonna igasugusele mõjule. Külmakindlus: omadus taluda veega täisimbunult paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma lagunemata. Kahjustusi hinnatakse elastsusmooduli muutusega. Kinnised poorid suurendavad külmakindlust, samuti pooride väike täitumusaste. ·Veekindlus omadus takistada vee läbitungimist. Kvantitatiivne: kui palju vett ajaühikus läbi laseb. Kvalitatiivne: vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures. ·Niiskuskahanemine ja -paisumine niiskuse sisaldusega kaasas käiv mahu muutus. ·Gaasikindlus võime taksitada gaasi (õhu) läbi tungimist materjalist, see sõltub gaasiläbivusest (läbinud gaasi hulk = gaasiläbivustegur x rõhkude vahe x pind x aeg / materjali paksus). Gaasiläbivuse tegur gaasi hulk liitrites (m3), mis läbib vaadeldavast materjalist 1m paksusega seina 1m2 pinna 1h (s) jooksul, kui rõhkude vahe on 1mmHg (Pa=N/m2).
Vee füüsikalised ja keemilised omadused, mis on olulised taimedes toimuvate füsioloogiliste protsesside seisukohalt: (aluseks veemolekuli polaarsus) Termilised omadused. · Vesi säilitab vedela oleku temperatuuridel, mille juures toimub enamus bioloogilisi protsesse. · Vee suur soojusmahtuvus (4.18 J g-1 oC-1 ) · Vee kõrge aurustumissoojus (44 kJ mol-1 25 oC juures) · Kohesioon on vesniksidemete poolt tingitud tugev molekulidevaheline tõmbumine, mis tagab veesamba suure tõmbetugevuse ja vee pindpinevuse. · Adhesioon on veemolekulide ja tahke pinna vaheline tõmbumine, mis tagab vedelikusamba kapillaarse tõusu juhtkudedes. · Vee läbilaskvus nähtava valguse suhtes lubab valgusel tungida rakkude veekeskonda ja käivitada fotosünteesi või mõjutada kasvu ja arengut. Keemilised omadused · Hüdratatsioonikiht, mis moodustub mineraalsete ioonide ümber, soodustab nende reaktiivsust. Hüdratatsioonikiht suurte orgaaniliste molekulide (näit
km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. *Meromiktsed järved ei segune täielikult kunagi. Põhjalähedase kihi vesi ei tõuse hüppekihist kõrgemale. Need on väikese pindalaga ja sügavad. Millest sõltub vee värvus ja läbipaistvus - Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 *Osal järvedest on läbipaistvuse miinimum kevadel, kui suurveega kandub sisse huumusaineid*Vee värvus on
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln =. Asendades ln =. , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal
Veehulga suurenemisel mulla poorid täituvad veega ning kapillaarvee liikuvus suureneb. Põhjaveega ühenduses olevat kapillaarvett nimetatakse toetuvaks kapillaarveeks. Tavaliselt tekib rippvesi sademeteveest ja toetuv kapillaarvesi põhjaveest. Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi kõrguseni, kus kapillaarjõud on tasakaalustatud veesamba raskusega. Mullakihti, mille poorid on täidetud kapillaarveega, nimetatakse kapillaarvöötmeks. Gravitatsioonivesi on raskusjõule alluv vesi mullas. Kapillaarjõud seda vett mullaosakestega enam siduda ei jõua, mistõttu gravitatsioonivesi liigub mullas oma raskuse tõttu allapoole. Gravitatsioonivesi liigub suuremates, nn. mittekapillaarsetes poorides. Kui gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini, jääb ta sellele peatuma ja täidab kõik mullapoorid
liikumine. Membraananduri (joonis 0.2.25b) tajuriks on membraan 5, mis jaotab anduri korpuse kaheks osaks. Jäiga tsentriga membraani külge on kinnitatud lisaraskus 6. Membraani alumine pool on läbi drosselklapi ühendatud kondensatsiooni mahutiga 2, milles kondensaadi tase on const tänu ülevoolutorule. Membraani alumisele poolele mõjub veesammas ho. Membraani ülemine pool on ühendatud katla trumli 1 vee osaga ja mõjub veesamba h1. Rõhulangust h = ho – h1 tekitatud jõud, mis mõjub membraanile tasakaalustatakse raskuse 6 ja häälestusvedru 3 mõjuvate jõudude summaga. hρgfa = FM + a1czo (2.2.14.) kus: ρ – vee tihedus; g – vabalangemise kiirendus; fa – membraani aktiivne pind; FM – raskuse massi poolt tekitatud jõud; a1 – ülekandetegur; zo – seadevedru 3 eelpingestatus;
Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta Materjalide veekindlus- materjalide võime vett mitte läbi endast lasta. Veekindlsu peab olema nii kvalitataiivne(vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) kui ka kvantitatiivne(ki palju vett materjal ajaühikus läbi laseb). Külmakindlus- on võime külmudes ja sulades hoida oma materjal koos ja mitte mureneda või lõhkeda, kuna külmudes suureneb vee maht asjades 10% võrra. Külmutustsükliga kontrollitakse külmakindlust, ehk üks tsükkel on siis kui materjal külmutatakse ja siis omakorda sulatatakse ülesse. Nt. Harilikul tellisel 15 tsüklit vähemalt aga kõnniteepaneelilt 100 tsükklit.
Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Et veesammas tõuseks survetorus vajaliku kõrgusele peab pumba tekitatav täissurve (H) staatilisest tõstekõrgusest (Hst) olema suurem survetorus esinevate survekadude ht võrra.
(mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel) • nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine) • gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab tõmbumist. Kui kõrgele saab vesi kaevus tõusta ilma pumbata. Teoreetiliselt on seega imeva pumbaga võimalik veesammast tõsta kuni rõhuni 1013-23 = 990 mb = umbes 10 m. Kaevus olevale vabale veepinnale suruv atmosfäärirõhk sunnib veesamba torus tõusma, kuid ainult kuni kõrguseni, mil veesamba rõhk võrdub atmosfäärirõhuga. Kui kolb kerkib edasi, siis rõhk torus langeb küllastuva veeauru rõhuni antud t*l (23 mb toat*l), vesi hakkab kiiresti aurama (keema) ja toru kõrgem osa täitub veeauruga, mitte vedela veega. Töö ja soojuse erinevus ja sarnasus. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. Mehaanikas ka ainuke viis, seepärast defineeritakse mehaanikas energiat kui töötegemise võimet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
