Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE' MEETOD (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool
Füüsikainstituut
Üliõpilane: 
Teostatud:
Õpperühm: 
Kaitstud:
Töö nr. 14
OT:
POISEUILLE ' MEETOD
Töö eesmärk:
Töövahendid:
vee sisehõõrdeteguri määramine 
katseseade,  mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, 
Poiseuille' meetodil
termomeeter , anum
Skeem
Töö käik
1.  Seadke  kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1…
2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 
2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu  olemasolul  tõusevad õhumullid reservuaari A, kui
pigistada ühendatavat kummivoolikut.
3. Mõõtke   katse   algul   veesamba   kõrgus   h1.   Avage    kummitoru    sulgev    näpits   ja    laske    vett
voolata anumasse D. Jälgige, et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A.
4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2.
5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määrake mensuuriga. Tulemused kandke tabelisse.
6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist, siis tuleb mõõta ka väljavoolanud vee
temperatuur.
7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema viga.
Mõõdetav suurus
Mõõtarv ja ühik
Absoluutne viga
Veesamba kõrgus h1  katse algul
Veesamba kõrgus h2  katse lõpul
Keskmine kõrgus
Kapillaari pikkus l 
Väljavoolanud vee ruumala V
Kapillaari raadius r
Voolamise kestus t
Vee temperatuur
Vee sisehõõrdetegur η
Arvutused
Vee sisehõõrdeteguri arvutamine
Vee tihedus 23ºC (296 K) juures on 997.5 kg/m3
π r 4tp
π rtρgh 3.14
ɳ
∗0.000454∗450∗997.5∗9.818∗1.154
pρgh → ɳ=
=8.23∗10−4 Pa
lV
lV
8∗0.809∗1.23∗10−4
s
Sisehõõrdeteguri vea arvutamine
(∂ɳΔt)2=(π rρgh∗2)2=1.338∗10−11
t
lV
(∂ɳΔr)2=(4πr3tρgh∗5.0∗10−6)2=1.338∗10−9
∂ r
8lV
(∂ɳ ΔV)2=(−πr4tρgh∗2.5∗10−6)2=2.798∗10−10
V
lV 2
(∂ɳΔh)2=(πr4tρg∗0.002)2=2.035∗10−12
∂ h
8lV
(∂ɳΔρ)2=(πr4tgh∗1)2=6.808∗10−13
∂ ρ
lV
(∂ɳΔl)2=(−πr4tρgh∗0.001)2=1.035∗10−12
l
l2V
Δɳ=√1.338∗10−11+1.338∗10−9+2.798∗10−10+2.035∗10−12+6.808∗10−13+1.035∗10−12=4.04∗10−5
Järeldused
Katseliselt määratud vee sisehõõrdetegur 23ºC juures on  8.23±0.40∗10−4 Pa , usaldatavusega  0.95
s
Kuigi tabelis ei ole märgitud vee sisehõõrdetegurit antud temperatuuri juures, on 20ºC ja 25ºC
juures need vastavalt   1.004∗10−3  ja 0.805∗10−3 Pa , mistõttu saab väita, et leitud väärtus peab
s
jääma õigesse vahemikku. Kindlust lisab tõsiasi, et mõõtmisel oli võimalik teha vähe vigu ning see
kajastub  ka veaarvutuses.
Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE-MEETOD #1 Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE-MEETOD #2 Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE-MEETOD #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 332 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ndrez Õppematerjali autor
TTÜ aine Füüsika I praktikumitöö; kasutada malli või eeskujuna. Tabelis katseandmeid ei ole märgitud, kuid need võivad olla välja loetavad arvutustest.

Sarnased õppematerjalid

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14
8
docx

Poiseuille meetod Füüsika 1 Praktikum 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi:

Füüsika praktikum
Füüsika I praktikum nr14-POISEUILLE’ MEETOD
18
docx

Füüsika I praktikum nr14: POISEUILLE’ MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv

Füüsika
Poiseuille meetod
3
docx

Poiseuille meetod

Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V

Füüsika
Füüsika praktikum nr-14
5
pdf

Füüsika praktikum nr. 14

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 13.11.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, Poiseuille' meetodil. mõõtejoonlaud, termomeeter, anum. SKEEM Teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi:

Füüsika
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli

Pinnasemehaanika, geotehnika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Suuremale muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas olevas juhtmes muutuva elektrivoolu. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele. Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja. 3 Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana 6 Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt

Füüsikaline maailmapilt
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun