ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudega mitme rea või veeru esiletõstmiseks tuleb eelnevalt esile tõsta lahtrid esiletõstetavates ridades või veergudes. Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke. Märgistusest vabastamiseks tuleb klõpsata väljaspool tabelit. Veergude ja ridade lisamine/kustutamine Veeru lisamiseks märgista veerg kuhu kõrvale tahad uut tulpa lisada ja seejärel vali menüü-
Tallinn 2018 1 Sisukord 1.Lõiguga opereerimine.............................................................................................. 4 1.1.Joondamine, rea vahe........................................................................................ 4 1.1Erinevad kirjastiilid............................................................................................. 4 1.2Tekst veergudes 1............................................................................................... 4 1.3Tekst veergudes 2............................................................................................... 5 1.4Tekst loendina..................................................................................................... 6 1.5Tekst horisontaalsuunas paigutatuna.................................................................6 2Tabel.........................................
Sotsiaalkindlustusmaksed tasutakse selle riigi reeglite kohaselt ning sellesse riiki, mille õigusakte kohaldatakse. 8. Veerus 5 näidatakse kalendrikuul tehtud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6, 8 ja 9 alusel sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed. 9. Veerus 6 näidatakse veergudes 7, 7.1.1, 7.2.1 ja 7.3.1 deklareeritud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks. Tulumaksuga ei maksustata ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud III samba sissemakse, mis ei ületa tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud piirmäära.
Sisukord
Ülesande püstitus
On antud kahemõõtmeline massiiv mille ridadeks on erinevad eksamitulemused ning
veerud vastavad rühmadele, kes seda eksamit sooritavad. Koosta programm, mis väljastab
parima ja halvima keskmise tulemuse ja edukama rühma.
Lahenduses kasuta funktsioone:
Funktsioon eksamiinfo väljastamiseks ekraanile (vt. programmi töö näidet)
Funktsioon keskmiste arvutamiseks ja väljastamiseks (NB! Summeerida tuleb VEERGUDES
olevaid andmeid) ning edukaima rühma leidmiseks ja väljastamiseks.
Algoritm
Programmikood
#include
tüüpi 11. võrratused. 8. Duaalse ülesande tundmatule yi kehtestatav nõue ( , või märgi poolest kitsendamata) fikseeritakse esialgse ülesande vastava (s.t. i-nda tingimuse märgi alusel (vt. tabelist). 12. Märkus: Max-põhikujulise ülesandega duaalse ülesande kõikidelt tundmatutelt nõutakse mittenegatiivsust (yi 0). 13. Lahendid: 14. Duaalse ülesande lahendid saab optimaalse simplekstabeli sihifunktsiooni reas, abitundmatute veergudes. Kui tegemist on kasumi maksimeerimise piiratud ressursside tingimustes, siis duaalse ülesande tundmatute väärtused väljendavad täiendavat kasumit, mida oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks, s.t. tegemist on maksimaalse hinnaga, mida tootja võiks iga täiendava ressursiühiku eest maksta. Selle hinnaga (või kallimalt) võiks tootja ka ressurssi
Nt kataloogide-failide puu arvutites. Andmelaod ja andmeaidad Andmeladu on Infosüsteemi osa kus hoitakse ja kuhu lisatakse uusi andmeid. Seega võib öelda, et andmeladu on andmebaas. Andmeait Andmeait on andmebaasiga programm, näiteks SAP BW, mille ülesandeks on kokku koguda, hoida ja esitada firma igapäevases tegevuses kogunevaid andmeid. Andmebaaside põhimõisted Atribuudid, indeksid, võtmed. Atribuudid - Veerud, mis aitavad meil mõista asju järjestikuliselt, mis asetsevad veergudes. Indeks- ei ole standardi osa, kuid praktiliselt igas andmebaasis on olemas. INDEKS -on andmebaasi objekt (nagu tabel või vaade). Indeks on andmebaasi objekt, mis sisaldab kõikide indekseeritava(te) veeru (veergude) väärtust ning viidet(e.aadressi) nende kirjete asukohale (ROWID) andmebaasis, mille koosseisu antud veergudes asuvad väljad kuuluvad. Indeksite eesmärgiks on : 1. Kiirendada andmete otsimist ja sorteerimist (juhul kui otsimine toimub mingi võtme e. kriteeriumi järgi
Looge järgmine tabel Veergudes on: C veeru tulemus juhuslikud B veeru arvud on ümardatud D veeru arvud ühest arvud 0 ja veergude A kolmandas kahe tulemuste kümneni 100 vahel ja B korrutis astmes kümnendkohani täisosad 1 68,80243826 68,8024383 325695,29726 68,8 325695 2 19,71332012 39,4266402 7660,8917013 39,43 7660 3 18,45717737 55,3715321 6287,7585654 55,37 6287 4 74,95615147 299,824606 421135,48859 299,82 421135 5 72,46076805 362,30384 380459,82083 362,3 380459 6 20,3730789 122,238473 8456,0978816 ...
Kringel - kogus suureneb 5% iga päev Viinisai - kogus suureneb 10% päevas D8-11>=0 ? Moorapeade arv väheneb iga päev 11 võrra (mitte negatiivseks!) Kasutada eeskirja =if(D8-11>=0;D8-11;0) funktsioon IF Meekoogi arv suureneb nelja võrra päevas D8-11 5 Lisada veerg Nädalakogus 6 Lisada rida Kokku 7 Leida summad ridades ja veergudes (Üks märkimine ja üks klõps nupul Autosum!!) 8 Koostada samale lehele teine tabel . Toode Omahind Müügihind Kogus Kassa Tulu 9 Kopeerida eelmisest tabelist veerud Toode ja Hind (=Omahind) 10 Kopeerida nädalakogus kasutades korralduse Paste asemel Paste Special... ja märkida Values 11 Teised veerud täita eeskirju kasutades Müügihind=Omahind*1,15 Kassa=Müügihind*Kogus Tulu=Kassa - (Omahind*Kogus)
Juhuslik - võtame üldkogumist juhuslikult välja uuritavad objektid. Kõikne valim on üldkogum. 4. Milliseid tingimusi peab rahuldama valimi moodustamine? Valim peab olema küllalt arvukas. Igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. 5. Kus saab kasutada objekt-tunnustabelit? Too näiteid. Uurimuse käigus saadud andmete põhjal tehtud tabel. Selle ridades on uuritavad objektid ja veergudes on objektide määratud tunnused. 6. Too näiteid arvtunnuste ja mittearvuliste tunnuste kohta. Arvtunnus eh kvantitatiivne tunnus: nt pindala, kinganr, vanus jne. Mittearvuline tunnus ehk kvalitatiivne tunnus: nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv jne. 7. Kuidas jaotatakse mittearvulisi tunnuseid? Too näiteid. Järjestustunnused mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Nt hinnang (meeldib, ei meeldi jne).
kuluarvutuste koostamiseks ja vormistamiseks, kusjuures kumbki neist esitab vaid temale sobiliku kuluarvutuse kulurühmade jaotuse. Vormile võib lisada ka hinnalisandi komponentidega seotud read (üldkulud, kasum). Käibemaksuta hindade kasutamisel tuleb eelarve lõpus esitada eraldi rida käibemaksu lisamiseks. Veerus 7 esitatav protsentuaalne suhtarv võimaldab jälgida maksumuse jagunemist üksikute kulurühmade kaupa. Protsentuaalne jaotus antakse ka kuluartiklitele (vt viimane rida). Veergudes 8 ja 9 toodud suhtarvud pindala- ja ruumalaühikutele võimaldavad üldistada erinevate kulurühmade maksumusi, võrreldes neid teiste projektidega. Seejuures peavad kasutatavad pindalad ja ruumalad olema leitud ühesuguste arvutuspõhimõtete alusel (vt ET-1 0105-0009, 1993, Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad. Juhend). Rajatiste puhul võib kasutada ka muid mõõtühikuid (näiteks trasside puhul jooksvad meetrid). 96. Kululiikide koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused
6 25.7 24 23.3 23.7 22.2 23.4 21.9 Meid huvitab, kas poogendi keskmine käbi kaal on erinevate väetamisvariantide korral Samuti soovime teada saada, kas keskmine käbi kaal on vaadeldavatel käbiaastatel erin Kahefaktorilise dispersioonanalüüsi protseduuri kordustega andmestiku jaoks valida: Andmed, Data Analysis, Anova: Two-Factor With Replication. Dispersioonanalüüsi ridades (Sample) on: Dispersioonanalüüsi veergudes (Columns) on: Käbiaasta F-statistiku väärtus: 9.888064 Käbiaasta F-statistiku kriitiline väärtus: 4.042652 Käbiaasta olulisuse tõenäosus 0.002853 Väetamisvariandi F-statistiku väärtus: 0.0739 Väetamisvariandi F-statistiku kriitiline väärtus: 2.798061 Väetamisvariandi olulisuse tõenäosus 0.973714
summa Hansas. 6. Kaupluste 15.07- Sain teada, et see Dokumendis on igapäevased 05.08 dokumend on vaja, et kuu koostatud igale üksikasjaliku müügi lõpuks kätte saada kauplusele tabel, kus sisestamine Exceli aruande iga poes ostude veergudes on failisse (Ostude arv) arvu sooritamisest. Tean, kuupäevad ja ridades o kus kassaaruannes asub teatud päevade kogus, poe ostude arvu lahter mis sõltub kaupluste ning kuhu see arv on vaja tööpäevadest (näiteks kleebida
-1- Tabel (4. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Pööraks siin tähelepanu sellele, et tekkis uus menüü Diagramm (ingl. Chart) ning standardsele tööriistareale tekkisid uued nupud: Andmesarjad Diagrammi elementide loetelu ridades veergudes Legend ridades Kuvab töölehe akna Telgede võrgujooned Valitud elemendi vorming Tüüpdiagrammid Samuti tekivad uued nupud vormindamise tööriistareale, aga nendel siinkohal ei peatu (peaksid olema arusaadavad).
k n i =1 i =1 1 m k Valimdispersioon: s = 2 ( xi - x ) 2 n - 1 i =1 Näide (MS Excel-tabel) Mõõdeti 270 detaili. Nende pikkus on vahemikus 66 kuni 90 cm. Klassifitseerimisel saadi tabeli esimestes veergudes olev variatsioonrida. Leida jaotuse keskväärtuse, dispersiooni ja standardhälbe nihutamata hinnangud. Kl. nr. v. otsp. p. otsp. Sagedus Keskpunkt Keskp. k 2 i a i -1 ai ni xik n i *x i k n i * (x i - x ) 1 66 68 4 67 268 339,65125 2 68 70 12 69 828 624,64263
Kuid leides ühele ülesandele duaalsete ülesannete paarist optimaalse lahendi, on see hõlpsasti väljaloetav ka teisele samasse paari kuuluvale ülesandele. Et leida duaalse ülesande lahendit, lahendatakse esialgne ülesanne nt. simpleksmeetodil. Kui esialgsele ülesandele üldse on leitav optimaalne lahend, siis mingi lõpliku arvu sammude tulemusena saadakse lõppsimplekstabel, kust on leitavad ka duaalse ülesande optimaalsed lahendid (asuvad sihifunktsiooni reas abitundmatute veergudes). Kui tegemist on nn. tootmisplaani leidmise ülesandega (kasumi maksimeerimine piiratud ressursside tingimustes), siis duaalse ülesande tundmatute yi väärtused väljendavad täiendavat kasumit, mida oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks, s.t. tegemist on maksimaalse hinnaga, mida tootja võiks iga täien-dava ressursiühiku eest maksta. Selle hinnaga (või kallimalt) võiks
Kuupäev Kuupäev, millal klient soovib trenni teha Algusaeg Treeningaja algusaeg Lõpuaeg Treeningaja lõpuaeg Treeneri kood FK Treener, kes annab treeningutunde Piirang Piirab ühele treeningajale 4.4. CRUD maatriks Käesolevas peatükis on toodud CRUD maatriks, mis näitab kasutuslugude ning andmeobjektide seosed. Ridades on toodud andmeobjektid ning veergudes kasutuslood. 19 Klient Treener Treeningute aeg Isikukaart Eriala aegKliendi treeningute
1 reavektorite ja veeruvektorite kujul ( A= 2 ja 12n )korrutise leidmiseks kasutatakse m skalaarkorrutist. mn T Transponeerimine m=i A=aij R (A read on A veergudes) transp-d maatriks on A T =bij Rmn . bij= aij iga i ja j korral AB T T ¿ Reeglid ( A ) = A , ( A+ B)T = A T + BT , ¿ (CA)T =CA T , ¿ 9) Determinandi definitsioon ja omadused. Determinant-on lin
Z-ile optimaalse väärtuse 3. Lõpmata palju lahendeid SIMPLEKSMEETOD Kui kanoonilisel kujul antud ülesanne sisaldab n tundmatut ja m võrrandit, siis simpleksmeetodil leitud lahendis võivad nullist erineda mitte rohkem kui m (kitsenduste arv) tundmatu väärtust, mida nimetatakse lahendielementideks. Simplekstabelit nimetatakse baasitabeliks, kui tabeli elementide aij (kitsenduste kordajad) osas on vähemalt m erinevat ühikveergu ning nendes veergudes sihifunktsiooni reas on nullid. Ühikveerus erineb nullist vaid üks element, mis võrdub 1-ga. Muutujad, mis on baasitabelis ühikveergude kohal, nimetatakse baasimuutujateks, ülejäänud muutujad on vabad muutujad. Baasitabeli piilt määäratud lahend on baasilahend ehk baasiplaan. Vabade muutujate väärtused = nulliga, baasimuutujate väärtute leidmiseks peab olema rahuldatud kõik kitsenduste süsteemi võrrandid. Baasitabel on lubatav, kui kõik elemendid bi on positiivsed
Kirjutada ristküliku sisse oma eesnimi. Teha nool, mis viiks ristkülikust ringini. Jaanika 14.11.2015 Jaanika Karp 3 14.11.2015 Jaanika Karp 4 11. Tee sundleheküljevahetus, alustage tööd leheküljelt 4. Paiguta sinine tekst kolme veergu. Pane jooned veergude vahele. Veergudes joondamine vasakule. Lisa keskmisesse veergu üks sobiv pilt (tekst peab olema pildi kõrval vasakul, pilti tuleb väiksemaks teha). Jah, nii seda karupoissi Ja kui ta siis ühel heal nii, et... Ja karu armastas kutsutakse ja tolle päeval jälle Robile seda Rob Robinit ka. Aga kas imeliku nime andis talle nime asja meelde tuletas, too karu sai oma nime Rob Robin
4.2 ANDMEMUDEL Konsultatsiooni protsessiga seotud andmemudel on esitatud joonisel 4.2 . 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA T¨ahistused (PK) - primaarv˜oti (ingl.k. primary key) (FK) - v¨alisv˜oti (ingl.k. foreign key) 14 Figure 4.2: Konsultatsiooni protsessiga seotud andmemudel. 4.4 CRUD MAATRIKS CRUD maatriks n¨aitab milliseid andmeid konkreetne funktsionaalsus tohib kasutada. Veergudes on andmetabelid. Ridades on funktsionaalsusi kirjel- davad kasutusjuhud. Tabeli lahtrisse tuleb m¨’arkida funktsionaalsuse o˜igused (vajadused) andmeoperatsioone teostada. o˜igused peavad selguma kasu- tusjuhu kirjeldusest. Andmeoperatsioonid on j¨argmised - CREATE, READ, UPDATE ja DELETE. Joonisel 4.3 on kajastatud CRUD maatriksi tabel. 15 Figure 4.3: CRUD maatriks 16 Table 4.1: Objektide ja atribuutika semantika.
tehete omadused,kui ja A=aij B=bij abc A+B=B+A, (A+B)+C=A+(B+C), A+==A, vastand maatriks B , nii et A+B=B+A=, (a+b)A=aA+bA, a(A+B)=aA+aB, (ab)B=A*(bB), 1A=A 7. Maatriksite korrutamine ja transponeerimine. Maatriksite ja korrutise leidmiseks esitatakse vastavalt reavektorite ja veeruvektorite kujul ( A= ja )korrutise leidmiseks kasutatakse skalaarkorrutist. Transponeerimine m=i A=aij (A read on veergudes) transp-d maatriks on =bij . bij= aij iga i ja j korral Reeglid , , 8. Elementaarteisendused maatriksi ridadega ja veergudega.ühik maatriksi leidmine maatriksi elementaarteisenduste abil. Kasutatakse üleminekul maatriksi A B le,teisendades ridu ja veergu kindlate reeglite abil. Maatriksi ridade elementaarteisendamieks nim. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B kahe reegli abil- 1) maatriksi A mingile reavektorile liidetakse arvu C kordne teine
veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2 Reegel tabelite kirjete ühendamiseks (join) päringus: nn. joini tingimuste (WHERE-klauslite) minimaalne arv = tabelite arv - 1 SQL'i uus süntaks (2) : FROM Tabel1 INNER JOIN Tabel2 ON Tabel1.veerg1 võrdlusoperaator Tabel2.veerg2 Võrdlusoperaator võib olla: "=","<", ">", "<=", ">=", "<>", "BETWEEN" Inner join tagastab kahe tabeli põhjal moodustatud kirje juhul kui see väärtus(ed) mis on esimese tabeli joinis osalevas veerus(veergudes) sisaldub ka teise tabeli joinis osalevas veerus(veergudes). Kui kirje mingis tabelis ei rahulda joini tingimust, jääb ta päringu tulemustest välja. Equijoini puhul valitakse kahest tabelist ainult need kirjed, mille vastavate veergude väärtused on võrdsed (võrduse operaator "=" on kasutusel.) Non-equijoini puhul on seos kahe erinevas tabelis paikneva kirje vahel saavutatud teisiti, kui (=) operaatorit kasutades. Relatsioonialgebra operatsioon "Natural join"
omanikele). Näiteks palju oli käive lõnga grupis või kui palju (rahalises väljenduses) müüdi kostüümikangast. Seal kajastasime ka allahindluse ja ostude soorituse arvu (mitu ostjat teenindati). Teine fail oli samuti ostude arv. Tegin seda, et kuu lõpuks saaks kätte aruande mitu ostu igas poes sooritati. Dokumendis on koostatud igale kauplusele tabel, kus veergudes on kuupäevad ja ridades on teatud päevade kogus, mis sõltub kaupluste tööpäevadest (näiteks mõned ei tööta nädalavahetusel). Viimane, „WEEK 16“, oli käive, kust olid allahindlused maha arvatud, seda võrreldi täpselt sama perioodi eelmise aasta müügiga, mis annab pilti käibe käitumisest, allahindluste suurusjärgust, plaanitäitmisest. Samuti tuli jälgida kui kauplustes toimus kaupade hulgimüük, siis Eesti poodide
uuendada (regenereerida).Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja ja andmed hävivad. Liigid: FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu. Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid. Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii ees kui tagafrondist, kiire. Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu. Double Data
ühes ja samas veerus, saame tabeli, mida nim maatriksiks ja tähistatakse A= (a11 a12... a1n)(a21 a22 ... a2n)...(am1 am2 ... amn) kui m=n siis saame maatriksi mida nim ruutmaatriksiks, ehk n²- maatriksiks. Kui mn siis nim maatriksit ristkülikmaatiksiks ehk mn-maatriksiks. Lühidalt tähistatakse maatriksit A= (aik) kus sümbol aik tähistab maatriksi mistahes elementi. I näitab elemendi asukohta ridades, indeks k-veergudes. Maatriksi elemendid võivad olla nullid aga ühegi elemendi asukoht ei tohi tühi olla. Maatriksite teisendamisel kasutatakse samaväärsusteisendusi, mistõttu teisendatud maatriksid on vaid samaväärsed. Samaväärsuse tähistamiseks kas. Märki ~ Maatriksi astak Kui maatriksis leidub vähemalt üks nullist erinev r-järku miinor, kuid mitte ühtki nullist erinevat kõrgemat järku miinorit, siis maatriksi astak on r. Kui tegemist on mn-maatriksiga siis ei saa
Välja oli pakutud neli varianti. Vastusevariant Kood Excelis on andmetöötlus võimalik vaid numbrite abil esitatud kollane 1 skaalade korral. Seepärast tuleb sõnadega esitatud nominaal- roheline 2 ja järjestikskaala korral kasutada kodeerimist. sinine 3 oranz 4 Andmed on toodud veergudes J:K. Leida kõige sagedamini esinenud vastusevariant. Mood 3 Vastus: Kõige sagedamini eelistati sinist värvi Klient Vastus 1 3 2 4 3 3 4 3 5 4 6 3 bil esitatud ud nominaal- 7 2 8 2 9 4
Tihedus Tihe üks indeksi kirje iga tabeli rea kohta Hõre üks indeksi kirje mitme tabeli rea kohta Sisemise ülesehituse viis Tasakaalustatud-puu (B-puu) indeks Bitmap indeks Räsiväärtustel põhinev indeks Indeksi kasutamise üldpõhimõtted Indeksid võtavad kõvakettal ruumi. Indeksid võimaldavad mõningaid päringuid kiiremini täita. Andmebaasisüsteem otsustab, millal indeksit kasutada. Selleks peab ta teadma statistikat tabelite veergudes olevate andmete kohta. Mida suurem on tabel, seda rohkem on indeksist kasu, kuid seda suuremad on ka indeksi ülalpidamise kulud. Indeks ja andmete muutmine Eelised. Indeks aitab muudetavaid /kustutatavaid andmeid kiiremini üles leida. Puudused. Ridade lisamisel, kustutamisel või indeksiga hõlmatud veerule vastavates väljades andmete muutmisel tuleb indeks ümberkorraldada. Tabelisse T suure hulga ridade lisamisel on töökiiruse huvides mõistlik kustutada kõik T-
..,n järgi. Arendamine: def1. n-järku deteminandi |A| elemendi aik miinorik Mik nimetatakse seda (n-1)-järku determinanti, mis saadakse feterminanadist |A|, kui selles jäetakse ära i-s rida ja k-s veerg. Def2. n- järku determinanadi |A| elemendi aik alamdeterminanat Aik saadakse seosest Aik=(-1)i+k · Mik Maatriks, tehted maatriksitega Maatriks on ristkülikukujuline tabel, mis sisaldab arvusid. Neid arve nimetatakse maatriksi elementideks. Elemendid on ridades ja ka veergudes. m realist ja n veerulist maatriksit nimetatakse mxn-maatriksiks. Siis maatriksi dimensioon (mõõde) on mxn. Maatriksi elemente märgitakse aik, kus i on rea indeks ja k on veeru indeks. Oluline on teada, et maatriksil ei ole väärtust, see on ainult arvude tabel. Determinandi korrutamisel arvuga korrutatakse mingit rida (või veergu) selle arvuga, maatriksi korrutamisel arvuga korrutatakse sellega kõik elemendid.Maatriksite liitmisel ja lahutamisel
Alates 2011. aasta kohta esitataval vormil E tuleb ettevõtluse positiivsest tulemist esmalt maha arvata erikonto suurenemine ja alles seejärel saab allesjäävast korrigeeritud tulust teha täiendavaid muid mahaarvamisi. Mahaarvatav erikonto suurenemine tuleb E vormil proportsionaalselt jagada ettevõtluse, põllumajandussaaduste võõrandamise ja metsamaterjali võõrandamise tulemitega ehk erikonto suurenemine kajastatakse E vormi erinevates veergudes varasema ainult kokku veerus kajastamise asemel. 2. Mahaarvamine omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisel Omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud ettevõtluse kulud ja erikonto suurenemine, võib FIE maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. Töötlemiseks ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist. Käesoleval
arv sama). 4. Vahepealkirja peab kirjutama eraldi. Paigutamine. Vahepealkirja puhul tuleb vahet teha sisulisel ja vormilisel paigutusel. Sisuline vahepealkiri paigutatakse loos uue alateema algusesse. Ajalehes on vahepealkiri pigem vormiline liigendaja. Seega – paigutatakse ajalehes vahepealkiri sinna, kus ta teksti visuaalselt liigendab. Põhireeglid vahepealkirja paigutamiseks on järgmised: 1. Vahepealkirju kasutatakse ainult pikkades veergudes. 2. Vahepealkiri pannakse veeru keskele, tema kohal või all peab olema vähemalt 6 rida teksti. 3. Vahepealkirja ei panda vahetult juhtlõigu järele. 4. Vormiliselt tarbetu vahepealkiri võidakse ära jätta või tõsta lõigu võrra ette- või tahapoole. Väljavõtted Väljavõtte – uudise tekstist võetakse lause ja küljendatakse eraldi tekstiplokina loo sees. Selleks võib olla tsitaat + allikas. Väljavõtte roll on lugeja huvi äratamine loo vastu.
Hariduse on kirjanik saanud Hugo Treffneri Gümnaasiumist, kust sai alguse huvi luule vastu, ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast (õpingud jäid pooleli). Tema esimene trükis avaldatud luuletus ilmus 1943. aasta detsembris ajalehes „Postimees“. Luuletus „Kirjaneitsi mälestuseks“ oli pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966. aasta jaanuaris „Loomingu“ veergudes. Enne Alliksaare surma aastal 1966 jõudis raamatuna lugejateni tema ainuke näidend „Nimetu saar“. Oma viimastel eluaastatel Tartus suhtles, suunas ja andis Alliksaar nõu Ain Kaalepile, Paul- Eerik Rummole, Andres Ehinile ja Jaan Kaplinskile, kellest hiljem said tunnustatud poeedid ja esseistid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12. augustil 1966. aastal Tartus. Surmajärgselt on tal ilmunud viis luulekogu: „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968),
Faililaiendid on järgmised: *.TAB tabeli kirjeldus; *.DAT atribuutandmete fail; *.MAP graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND indeksifail, kasutatakse tabeliga töö kiirendamiseks. MapInfo (agu ka enamik GIS programme) kasutab oma töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud. MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis. Kuna MapInfo tabelis on nii graafilist, kui tekstilis-numbrilist infot, on kasulik seda vaadata eri viisidel, valik sõltub konkreetsetest vajadustest. MapInfos on viis erinevat tööakent: 1. Tabeliaken (browser) andmete esitus tabeli kujul, tabeliakna kaudu näidatakse objekte iseloomustavad tekstilised ja numbrilised andmed; 2. Kaardiaken (mapper) kaardi graafiline kujutis; 3
Eesnimi Perekonnanimi TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 18 (19) 6.4. CRUD maatriks Käesolevas peatükis on toodud CRUD maatriks mis näitab kasutuslugude ning objektide seosed. Ridades on toodud kasutuslood ning veergudes objektid. Tudeng Semester Moodul Deklaratsioon_seisund
e: ø: o: (keskkõrge) (:) oe (keskmadal) a : (pikk, madal tagavokaal) Meil enim tuntud võõrkeeltest briti-inglise kirjakeele nn Received Pronunciation (RP) -süsteemis (BBC hääldus) on Jonesi järgi kokku 20 foneemi (O'Connoril 21) neist 12 monoftongi 4 kõrgusastmel (vt pikad ja lühikesed eri veergudes) ja 8 (või 9?) diftongi (parempoolne tulp): i: u: e : : , æ : a a
.. . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisada raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. 11 Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada).
Antud näites kopeerin esimese tulba numbrid korrutamisega kolmanda veeru peale. Pane tähele, et kolmandas reas tuleks arvutustehe 0x8, mille tulemuseks oleks 0. Kuna märgitud on Skip blanks, siis programm tühja lahtriga arvutustehet ei tee ja nii jääb kaheksa ikka kaheksaks. Tabeli ümber pööramine - Transponeeri Vahel juhtub nii, teed tabeli, aga hiljem vaatad, et parem oleks, kui tabel oleks hoopis teisipidi ehk need andmed, mis olid veergudes oleksid nüüd hoopis ridades. Selleks ei pea mitte vana tabelit maha kustutama ja siis uut hakkama kirjutama, vaid saad juba olemasoleva tabeli ümber pöörata (transponeerida). Tee nii: 1. Märgi kogu tabel. 2. Klõpsa kopeeri nupule 3. Vii kursor tabeli uude alguskohta. Siin on nimelt oluline, et need tabelid (olemasolev ja tulevane) ei tohi omavahel kattuda. 4. klõpsake menüü Avaleht jaotises Lõikelaud nupu Kleebi all asuvat
OutputEnabled ning Read/Write väljundid. 22. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi
.. . Aknast Table Styles valitakse „Table Normal“. Rõhtjoont võib lisa- da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). 11 Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua . vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so-
OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Loendurid Loendur on loogikalülitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas.
OutputEnabled ning Read/Write väljundid. 22. Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi
sugu sünniaeg ... 37708220891 Leida Nõmmik mees 22.08.1977 35001130124 Aarne Oks mees 13.01.1950 Exceli tabelite jaoks on väga tüüpiline, et osades veergudes on sisestatavad andmed (algandmed) ja teistes - tuletatavad andmed (tulemid), mis leitakse valemite alusel. Enamasti on ühes veerus ühesugune valem. Tabelite valemites võib kasutada nimesid ja/või aadresse Sageli kasutatakse mitut omavahel seotud tabelit, kus andmeid ühtedest tabelitest kasutatakse teistest tabelitest. Tabelite sidumiseks kasutatakse sageli valideerimist (sisendandmed) ja otsimisfunktsioone (vaheandmed ja/või tulemid).
valemit y = f(x). Põhiideeks on leida valemis esinevad arvkordajad nii, et valemi põhjal arvutatud suuruste f(xi) ja katseandmete yi vahede ruutude summa oleks minimaalne. Erinevaid lähendfunktsioone: o Lineaarfunktsioon y = ax + b o Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c o y = aebx o y = a log x o y = a sin bx Arvutamine (lineaarsel juhul): o Kõigepealt saadakse katseandmed tabelina, kus on kirjas x ja y väärtused. o Edasi moodustatakse tabel, kus on eraldi veergudes kirjas i katsete arv, xi väärtus mingi katse korral, yi väärtus mingi katse korral, xi2 - väärtuse ruut mingi katse korral ja xiyi x ja y väärtuste korrutis mingi katse korral. Iga veeru lõpus on veergude summa. o Edasi moodustatakse normaalvõrrandite süsteem, millega määratakse ära kordajad a ja b. 3 o Normaalvõrrandite süsteem moodustatakse järgmiste valemite abil: a xi2 + b xi = xi yi
Andmebaaside liigitamine · Relatsiooniline andmebaasi objektid on tabelites, mis on ühendatud erinevate seostega (relatsioonid). Relatsioonid on realiseeritud identsete väljade alusel (primaarvõti), mis asuvad mõlemas tabelis. Primaarvõti peab iga kirje jaoks olema unikaalne · Hierarhiline andmed ,,puu kujuliselt", iga olemi klass moodustab tabeli, iga konkreetne kirje on selle andmetabeli reas ja veergudes on atribuudid, igal kõrgema taseme olemil võib olla mitu alamklassi ja mitte vastupidi. · Võrkmudel igal olemi klassil võib olla mitu alam- ja ülemklassi, mistõttu ei moodustu hirarhilist struktuuri, vaid tekib ,,võrgustik. Parameetrite võimalikud skaalad: · Mittearvulised tunnused · Nominaalne (kvalitatiivne) · Järjestatud · Arvulised tunnused · Diskreetne (loendamine) · Pidev (mõõtmised) · Arvskaala ainult liitmistehtega
Optimaalsuse krit on täidetud kui kõik baasimuutujad peale x0 on mittenegatiivsed ja kehtib tavalise simpleksmeetodi optimaalsuse krit (0nda rea kordajad on mitteneg). II krit: Tähistame need veerud, kus juhtrea elemendid on rangelt negatiivsed. Leiame maksimaalse !!"# !"# !"!#!$% !!"# !" !"!#!!" nullinda rea ja juhtrea elementide suhte tähistatud veergudes. =max !!!"#$%&% ; !!!"#$%&% ; ... . Maksimumile vastav veerg võetakse juhtveeruks ja seal olev muutuja tuuakse baasi. Juhtelement on alati negatiivne. Vastuolulisuse krit: Kõik juhtrea elemendid on mittenegatiivsed 14. Duaalülesande koostamine Duaalülesanne koostatakse tavalise LP ülesande põhjal. Sihifunkts kordajad võrduvad lähteülesande
198025 24.594075 16.38 4.095 12.285 19.78 4.945 14.835 50.3185 12.579625 37.738875 173.8306 43.45765 130.37295 28.971767 7.2429416667 21.728825 16.38 4.095 12.285 50.3185 12.579625 37.738875 Summade leidmine tabeli veergudes Valemi sisestamine otse Sisesta lahtrisse, kus peab olema summa, funktsioon: =SUM(lahtriplokk) SUM - funktsiooni nimi, lahtriplokk - lahtriploki aadress või nimi (kui on), nt =SUM(E6:E16), =SUM(pindala) Valemi sisestamine käsuga AutoSum Variant 1 1. Muuda aktiivseks lahter, kuhu läheb summa ja klõpsa käsku AutoSum. Excel pakub summa valemit. 2. Kui pakutav lahtriplokk sobib, siis vajuta Enter või muuda lahtriploki aadressi Variant 2
eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu. Menger arendas subjektiivset väärtusteooriat 1871. aastal avaldatud raamatus Grundsätze der Volkswirtshaftslehre, kus defineerib heaolu kui suhtelise mõiste, s.t võimaluse seostada mingit hüvist (asja) ja selle tarbimist põhjuslikult vastava vajadusega. Asjad, mille puhul selline põhjuslik seos on olemas, muutuvad kaupadeks. Kaupu saab klassifitseerida erinevatesse klassidesse. Nn Mengeri tabel näitab veergudes tarbeid nende alaneva tähtsuse järjekorras (I – toitumine, II – rõivastumine, III – eluase, IV – mööbel, V – tubakas jne. Tabeli ridades (araabia numbritega) on märgitud vastava tarbeliigi rahuldamisastme tähtsus. Valik tehakse ühe või teise lahenduse vahel mitmest võimalikust. Näiteks inimene, kes on toitumises (I) rahuldanud juba 5 astet, valib, kas süüa veelgi paremini või osta hoopiski näiteks tubakat.
Protseduur Correlation Mitme tunnuse korral on paarikaupa korrelatsioonikordajate tabeli (korrelatsiooni- maatriksi) arvutamiseks kasutatav protseduur Correlation (Tools -> Data Analysis). Avanevas sisestusaknas tuleb määrata: Input Range - algandmete blokk (tunnused peavad paiknema järjestikustes veergudes); Grouped by - määratakse, kas tunnusvektorid on orienteeritud veerge pidi (Columns) või ridu pidi (Rows); Labels in First Row - märgitakse nimede või tähiste olemasolu korral tunnuste bloki esimeses reas; Output options - määratakse tulemuste väljastamise asukoht: samale töölehele
muundamata otse ekraanile. Olulised tehnilised parameetrid LCD ekraanil on: Ekraani mõõtmed - pildi suhe näitab, kas tegemist on laiekraaniga suhtega 16:9 või tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides. Tänapäeval kasutatav ekraani suhe on enamasti 16:9, mis võimaldab vaadata monitori ekraanilt mugavalt ka filme. Resolutsioon - pikslite arv ridades ja veergudes näitab kui palju infot on võimalik ekraanile kuvada, näiteks 1920x1080 Reageerimisaeg [ms] ehk aeg, mis kulub muutunud ekraanipunkti muutmiseks monitoril Heledus [cd/m2] näitab monitori maksimaalset heledust Kontrast väljendab monitori musta ja valge värvi suhet Vaatenurk ehk kui suure nurga ulatuses on Joonis 1-4. LCD monitor (Allikas: Learning
järjestikuliselt, mis muudab mälu poole pöördumise aeglasemaks. DRAM-i mõistete juures on toodud ka mõned võtted, mis pöördumist võimaldavad kiirendada. Dünaamilisest mälust lugemise tsükkel (Read cycle of Dynamic RAM): Dünaamilisse mällu kirjutamise tsükkel (Write cycle of Dynamic RAM): Mõisteid DRAM-i juurde: Fast Page Mode (FPM) DRAM Eeldatakse, et mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. Extended Data Output (EDO) DRAM väljundis puhver, mis lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu. Synchronous DRAM (SDRAM) ühendatud süsteemi kellaga s.o. sünkroonne, järjestikuste addresside poole põõrdumisel genereerib järgnevad aadressid ise (burst) ja sisemiselt jagatud kaheks või neljaks pangaks. See võimaldab ühe panga poole pöördumisel teises infot uuendada (refresh). Rambus DRAM (RDRAM) Kiire sünkroonne mälu. Koosneb Multipank DRAM
OutputEnabled ning Read/Write väljundid. 2) Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest välja & andmed hävivad. FastPageMode DRAM – mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM – väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu Synchronous DRAM – jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid Rambus DRAM – multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii esi kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM – assotsiatiivmälu
annaabi.ee 
