klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud. Veeremisel on hõõrdejõud mitu korda väiksem kui lohistamisel. Kuidas mõõta hõõrdejõudu? Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tuleb vedada ühtlase kiirusega
kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nimetatakse veerehõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõu mõjul püsivad kotid transportööri kaldpinnal. Hõõrdejõu mõõtmine Muutumatu jõuga klotsi vedades jääb dünamomeetri näit samaks. Hõõrdumise vähendamine Hõõrdumine on kahjulik – kulutab liigselt kokkupuutuvate kehade pindasid. Hõõrdumise vähendamiseks kasutatakse õlisid ja määrdeid. Hõõrdumise vähenemine
Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud. Kehade vastastikmõju Vastastikmõjus osaleb alati kaks keha üks keha mõjutab teist. Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas kehade kuju või nende liikumine. Gravitatsiooniline vastastikmõju esineb makromaailmas kehade vahel. Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel
Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mgh = mv²/2+ I²/2 (2) h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: = v/ r, kus r - silindri raadius Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu gh= v²/2(I/mr²+1) (3) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt:
kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Hõõrdejõudu saab ka vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli/määret
Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) ,kus r silindri raadius Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu: ( 3 ) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus on lõppkiirus avalduvad järgmiselt: ( 4 ) kus l kaldpinna pikkus t allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi:
Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 I2 mgh= + 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v = , kus r - silindri raadius r Avaldame valemis nurkkiiruse joonkiiruse kaudu 2 v I gh= 2 mr2 ( +1 )
23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). 24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. 25. Nimeta hõõrdumise liigid ja võrdle neid omavahel. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel. 26. Kus on hõõrdejõud kasulik, kus kahjulik? Kuid hõõrdejõud on meile ka vajalik, sest ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad ja inimesed edasi liikuda. Tänu jalatalla ja maapinna vahel tekkivale hõõrdejõule suudame ennast edasi lükata. 27
v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝒎𝒈𝒉 = + 𝟐 𝟐 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: , kus r - silindri raadius. 𝑣 𝜔= 𝑟 Avaladame valemis (2) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu. 𝑣2 𝐼 𝑔ℎ = ( + 1)
Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud tekkib osakeste kokkusurumise tõttu deformeerimisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekkib ühe keha libisemisel või veeremisel teise keha pinnal. On tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelistest mõjutustest. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: = roo Ühik: 1 kg/ m3 Rõhk Mõiste: Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab pinnaühikuga risti mõjuvat jõudu. Rõhu ühikuks on Pa.
jahvatamiseks, (jämedaks) püreestamiseks, ühtlustaimiseks, vedeldamiseks, jahvatamiseks, loksutamiseks, segamiseks. Elektrita töövahend taignarull Taignarulle tehakse puust, alumiiniumist, vasest, klaasist, marmorist, plastist ja fajansist, kuid koduköögi jaoks parimaks valikuks peetakse endiselt lehtpuitu. Nii mõnedki eelnimetatud teistest materjalidest rullid võivad muuta taigna värvi, teised aga võivad põrandale veeremisel kas ise puruneda või oma raskusega kahjustada põrandat või lähedalseisjaid. Mõned taignarullid on sihilikult muudetud raskemaks metallist sisu abil, et rullimistööd kergendada. Marmorist taignarull on muu hulgas asendamatu lehttaigna rullimisel, mis nõuab väga külmi aineid ja töövahendeid ning rasket taignarulli. Sama eesmärki teenivad niisugused plastist taignarullid, mida on võimalik täita jääkülma veega või isegi purustatud jääga.
nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) mv 2 Iω2 Wk= + 2 2 m – silindri mass (kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) mv2 Iω2 mgh= + 2 2 h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) v ω= r , kus r – silindri raadius Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu: ( 3 ) v2 I gh= ( 2 mr2 +1 ) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus on lõppkiirus avalduvad järgmiselt: ( 4 )
v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: m v 2 I 2 mgh= + (2) 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v = , kus r - silindri raadius r Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu v2 I gh= ( 2 mr 2 +1 ) (3)
2 2 mv Iω Wk= + (1) 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 Iω2 mgh= + (2) 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v ω= ,kus r – silindri raadius r Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu v2 I gh= 2 mr2 ( +1 ) (3) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt: a = 2l / t² v = a· t = 2l / t (4) kus l - kaldpinna pikkus
I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia m v2 I v2 muutused võrdseks : mgh= + (2) , kus 2 2 h – kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v ω= , kus r r – silindri raadius. Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu 2 v I gh= 2 mr 2 ( +1 (3) ) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt: a = 2l / t² v = a· t = 2l / t, kus l - kaldpinna pikkus
- nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potentsiaalse energia muutused võrdseks: 2 2 mv I ❑ mgh= 2 + 2 (2) h – kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: V = r Kus r - silindri raadius. Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu v2 1 gh= ( 2 m r2
2 2 kus m silindri mass (kg), v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I inertsmoment (kgm²) , nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potentsiaalse energia muutused võrdseks W mv2 I 2 = k = 2 + 2 kus h kaldpinna kõrgus (m) Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu:, v = r , kus r silindri raadius (m). Avaldame valemis antud nurkkiiruse joonkiiruse kaudu: v2 I ( = 2 mr 2 +1 )
Võtame metallist kuuli ja paneme ta veerema mööda vaipa. Läbinud mingi vahemaa s kuul peatub. Kuuli peatumise põhjuseks on kuuli ja vaiba harjaste vastastikmõju. Võtame sellesama kuuli ja veeretame teda sama tugeva jõuga mööda siledat põrandat. Kuul peatub samuti mõne aja möödudes aga läbib hoopis pikema vahemaa kui mööda vaipa. Miks läbis siledal põrandal veerev kuul enne peatumist pikema vahemaa? Põhjus on selles, et kuuli liikumist takistav jõud oli kuuli veeremisel mööda siledat põrandat märksa väiksem kui kuuli veeremisel mööda vaipa. Et vältida jõu mõistet ütleme, et kuuli ja sileda põranda vastastikmõju on väiksem kui kuuli ja vaiba harjaste vastastikmõju. Võib täheldada, et mida väiksem on kuuli ja põranda vastastikmõju, seda pikema vahemaa läbib kuul enne peatumist. Järgnevalt korraldame mõttelise katse. Laseme kuuli veerema algkiirusega v0 tingimustes, kus kuulile ei mõju mitte ühtegi jõudu
Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt: a = 2l / t² v = a· t = 2l / t kus l - kaldpinna pikkus t - allaveeremise aeg Kaldpinna kõrguse saab leida pikkuse l ja kaldenurga järgi: h = l sin
1. Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. 2. Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul. 3. Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine esimest. 4. Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikese massiga keha kiirus. Hõõrdumine. Hõõrdumine jaguneb 3-ks liikmeks: Hõõrdejõud 1.Hõõrdumine esineb libisemisel. 2.Seisuhõõrdumine. 3.Veerehõõrdumine esineb veeremisel. Hõõrdejõud esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad kindlasti kokku puutes olema. Liuge-ja veerehõõrdejõud. Nende kehade pinnad pole iseaalselt siledad vaid krobelised. Seetõttu jäävad pinnakonarused libisemisel üksteise taha kinni. Liug ja veerehõõrdejõud on alati keha liikuseimisega vastassuunaline. Hõõrdejõu suund on kokkupuutuvate kehade pinnaga parallelne. Hõõrdejõud, mis takistab keha liikumishakkamist nim. seisuhõõrdejõuks.
Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga W k = 2 + lω2 (1), kus m on silindri mass (kg), v on masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I on inertsmoment (kgm²) ja ω on nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused 2 2 võrdseks: mgh = mv2 + lω2 (2), kus h on kaldpinna kõrgus (m). Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: ω = vr (3), kus r on silindri raadius (m). 2 Avaldame valemis (2) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu gh = v2 ( mrI 2 + 1) (4). Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus ja lõppkiirus avalduvad järgmiselt: a = 2lt2 (5) v = a · t = 2lt (6), kus l on kaldpinna pikkus (m) ja t
I - inertsmoment ( kgm2 ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv 2 I ω2 mgh = 2 + 2 (2) h – kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: r ¿ ω= v , kus r – silindri raadius ¿ Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu v2 I gh = 2 ( mr 2 +1) (3)
- nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potentsiaalse energia muutused võrdseks: 2 2 mv I ❑ mgh= 2 + 2 (2) h – kald pinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: V = r Kus r - silindri raadius. Avaldame valemis ( 2 ) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu 2 v 1 gh= ( 2 m r2
Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkaks liikuma praegusel juhul vaid siis kui seda lükata jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Selline liikumine on näiteks suuskade või kelgu liikumine lumel. Veerehõõrdumiseks nimetatakse seda kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda. Veehõõrdumine tekib näiteks jalgratta või palli veeremisel mööda maapinda. Veerehõõrdejõud on palju väiksem liugehõõrde jõust. Sellepärast kasutatakse mitmesugustes masinates kuullaagreid. Kuullaager asetatakse võlli või ratta vahele. Et kuullaagrid kauem töökorras püsiksid, täidetakse kuulide vahe määrdega. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tulebvedada ühtlase kiirusega mööda horisontaalset pinda.
erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes 37. Mis on hõõrdejõud? jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes 38. Mis on hõõrdetegur? dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust 39. Seisu hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist 40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45. Plastiline ja elastne deformatsioon? deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu
Variant 23. 24 Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, ühtlasest kettast 2 massiga m2 , ühtlasest plokist 3 massiga m3 ja kehast 4 massiga m4 . Kehaks 4 on ratta (s.t. silindri) ja võlli jäik ühendus, sealjuures ratta raadius on R4 , võlli raadius on r4 . Nöör on mähitud rattale. Keha 4 inertsiraadius tsentrit D läbiva telje suhtes on i4 , veeretakistustegur keha 4 veeremisel kaldpinnal on (kapa), kaldpinna kaldenurk = 30° . Kettad 2 ja 3 on ühesuguste massidega m2 = m3 = m ja ühesuguste raadiustega r2 = r3 = r . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil ta on läbinud teepikkuse s = 0,5 m. Süsteem on algul paigal, keha 1 hakkab liikuma allapoole. Antud: m1 = 3m ; m2 = m3 = m ; m4 = 6m ; r2 = r3 = r ; r r4 = r ; R4 = 3r ; i4 = 2r ; = ; =30°; s = 0,5 m; g = 9,81 m/s2. 10
Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi Auto juhitavus ja ratta haardumine Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajuta on külgsuunaline haardumine suurim Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata Selleks peab jääma
:D Pilet 13. 1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist Rooliratas pöördub raskelt Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata Pilet 14. 1. Toitesüsteemi rikked Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering.Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus
... 1 00. Kõvema materjali katsetamisel saadakse suurem põrkekõrgus. Meetodit käsutatakse lakk-katete, kileisolatsioonmaterjalide ja mineraalsete dielektriliste materjalide pinnakõvaduse määramisel. Kuznetsovi pendelmeetod Pendelkatseseadme kangide abil surutakse teraskuulid katsetatava materjali pinnale ja pannakse seal edasi-tagasi veerema pendli võnkumise toimel.Pendli võnkumine sumbub kiiremini pehmete materjalide pindade purunemise tõttu kuulide veeremisel. Pendli võnkumise kestus sekundites võimaldab võrrelda materjalide suhtelist pinnakõvadust. Meetodit käsutatakse elektrotehnikas habraste dielektriliste materjalide (klaasi, keraamika) pinnakõvaduse määramiseks.
docstxt/14523710508667.txt
Pöördliikumise dünaamika põhiseadused. Pöördliikumise põhiseadus sätestab seose punktmassi impulsimomendi ja temale mõjuva jõumomendi vahel. Analoog Newtoni II seadus. r r dN = M dt Seadus kirjutatakse üldjuhul kujul: r r d (I ) = M dt Erijuhul, kui inertsimoment I on konstantne ehk ajas muutumatu: r d (I r ) d r r M = =I = I dt dt 35. Pöördliikumise kineetiline energia.Töö. Keha kineetiline energia veeremisel.(S) Kineetiline energia pöördliikumisel Ainepunkti kineetiline energia: mi vi2 mi 2 ri 2 Wi = = 2 2 Keha kineetiline energia on: 2 I 2 n Wk = m r = 2 2 i =1 i i 2 Töö pöörlemisel dA = dWk I 2 I Wk = d = 2 d = I dt = I d = M d 2 2 Lõppkokkuvõttes: dA = M dt 2 A12 = M dt 1
Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed. Kui vedavad rattad läbivad ühesuguseid teepikkusi, tiirlevad sateliidid koos karbiga, kuid ei pöörle
Funktsiooni parameetrilise esituse jaoks võetakse kasutusele mingi kolmas täht, tavaliselt t, mida nim. parameetriks. Igat funktsiooni, mis on kujul y = f(x), saab esitada parameetri abil. Vastupidi ei pruugi see nii olla. Parameetrilise esituse eeskuju on: Olgu y = x2+2, parameetriline kujul { y=tx=t+2 2 Tsükloid tekib, kui ringjoon, millel on märgitud nn kinnispunkt, veereb mööda sirget. Alguses kinnispunkt asub nullpunktis. Ringjoone veeremisel mööda sirget joonistab kinnispunkt tsükloidi kaari. Tsükloidi parameetrilised võrrandid: Joonis 6. Paaris- ja paaritufunktsioon Olgu funktsioonil f (x) 0-punkti suhtes sümmeetriline määramispiirkond ehk –a < x < a. f(-x) = f(x) – paarisfunktsioon f(-x) = -f(x) – paaritufunktsioon Joonis 7. Nt. (-x)2 = x2, paarisf. (-x)3 = -x3, paarituf. sin(-x) = -sinx, paarituf, cos (-x) = cosx, paarisf, tan (-x) = -tanx, paarituf, arcsin (-x) = -arcsinx, paarituf.
s.t. P=m(g-g)=0. 6. Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutela). Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. Hõõrdejõud võib tekkida libisemisel, siis räägime liugehõõrdejõust, veeremisel räägime veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel. Hõõrdejõu suurus sõltub ka kokku puutuvate pindade siledusest ja materjalist. Materjale iseloomustatakse hõõrdeteguriga. Hõõrdetegur näitab kui suure osa F rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud. Valem: h , kus N on rõhumisjõud, see on
blokeerumise ohu tekkimiseni, ning kõik kordub. Joonis 1. ABS Skeem 1.2 ABS- i tööpiirkond Juhtplokk jälgib rataste pöörlemissagedusandurite signaalide põhjal iga ratta pöörlemissagedust ja vajadusel reguleerib mõne ratta pidurdusrõhku. ABS/EDS-juhtplokk töötleb iga ratta andmeid eraldi võimaldades nii kõikidele ratastele antud tingimustele vastava pidurdusjõu kuid vältides blokeerumise. Külgsuunaline hõõrdejõud on suurim ratta vabal veeremisel (siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaalile ei vajutata). Joonis 2. Libisemine 0% ABS pidurid ei lase ratta libisemisel suureneda üle 10...20%. Pidurdusjõud on siin suurim ja külgsuunaline hõõrdejõud auto juhitavuseks veel piisav. Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav
Rehvi ja maapinna vaheline haardejõud koosneb külgsuunalisest ja pikisuunalisest haardejõust. Nende jõudude summa on teatud kindla suurusega. Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi. Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb.
millele juht tunnetab rooli (teed). Suurim rooliratta pöiale rakendatav jõud ei ületa 100N; võimendi hakkab tööle 20N jõu korral. Kui autojuht katkestab rooliratta pööramise, katkeb ka juhtrataste pöördumine, sest roolikarpi tulev õli nihutab hammaslattkolbi ühes kruviga ning viib siibri keskseisu, mille tagajärjel hammaslattkolvi liikumine katkeb. Rataste seadenurgad. Rooli hooldamine Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6...8º
Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: 2 2 mv I mgh= + (8) 2 2 3 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v = r r - silindri raadius Avaldame valemis (2) nurkkiiruse joonkiiruse kaudu v2 I gh= ( 2 +1) (9) 2 mr Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Tema kiirendus
Mida suurem on E, seda väiksem on võrdse pinge korral selle Klaaskiudsarrusega polümeerid materiali joondeformatsioon. Seadus aitab leida praktilistes ülesannetes varda pikkuse muutu. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline Metalli kalestumine on metalli plastsel deformatsioonil (jääkdeformatsioonil) tekkiv kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; mehaaniliste omaduste muutumine. Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge)
Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile, raskusjõud mõjub aga kehale endale. Erinevus on rakenduspunktis. Hõõrdejõud, millest sõltub, millest ei sõltu Kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju. On alati vastassuunaline kehade liikumisele. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja rõhumisjõust. Ei Sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Fh = µN Fh = µ mg µ - hõõrdetegur Lohistades klotsi mööda kaldpinda, mõjub klotsile hõõrdejõud. Auto veeremisel mõjub ratastele hõõrdejõud. Impulss Impulss p on suurus, mida iseloomustab kõige paremini sõna "purustusvõime". Liikumishulk, vektorsuurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Impulss on seda suurem, mida suurem on keha mass ja liikumiskiirus. Tähis p, ühik kg m/s.. p=mv Impulsi jäävuse seadus Isoleeritud süsteemi koguimpulss on jääv. p=const. p(enne)=p(pärast). Autode kokkupõrkel jääb mass ja kiirus samaks hetkeliselt
Sellisel moel võtab siiber neutraalasendi ja õli pääseb paaki tagasi. Järelikult rooliratta mingile pööramisnurgale vastab kindel rataste pööramisnurk. Selline hüdrauliline roolimehhanism tagab kerge juhitavuse ka rasketes tingimustes. Hüdrojaoturi siibri juhtimiseks võime lisada juhtsiibri, millele annab õli roolirattaga ühendatud dosaatorpump. Rataste seadenurgad ja rooli hooldus. Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6... 8º
Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde takistusmoment M hmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F n*δ/r, kus r on silindri raadius.
Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalitehnikaga, tehnohooldusega. Hõõrdekaod sõltuvad hõõrdumise liigist ja neid iseloomustab hõõrdetegur. Vt. joonis Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist. Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist. Veerehõõrdumine kui keha ei libise, vaid veereb mööda teise keha pinda. Veehõõrdumine tekib näiteks jalgratta ratta või palli veeremisel mööda maapinda. Hõõrdetegur on palju väiksem. Kuidas vähendada hõõrdetakistust ja kulumist? Selleks kasutatakse määrimist. 1. Täielik määrimine vedelikulise/gaasilise vahekihiga hõõrdumine vedeliku (õli) molekulide vahel. See on ideaalolukord. 2. Osaline määrimine Ebatasasused puutuvad üksikutes kohtades kokku kuivhõõrdumine põhjustab kulumist. Hüdrodünaamilist määrdekilet ei teki.
Libisemisel on hõõrdejõud suunatud mööda kokkupuutuvate pindade puutujat suunas, mis on vastupidine suhtelisele kiirusele (joon. 12.1). Joonis 12.1. Hõõrdejõud libisemisel ( ). on toereaktsioon, on keha kaal, . Joonisel näidatud negatiivne hõõrdejõud mõjub aluspinnale, meid huvitab vaid kehale mõjuv hõõrdejõud. Hõõrdejõud tekib ka keha veeremisel. Siiski on veerehõõrdejõud tavaliselt piisavalt väike. Lihtsamate probleemide lahendamisel jäetakse veerehõõrdejõud arvestamata. Hõõrdumisel on kaks põhjust: pindade ebatasasus ja aineosakeste vahelised tõmbejõud. Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö läheb kehade siseenergia suurendamiseks ehk kehade soojendamiseks. 13.Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Keha masskeskmeks nimetatakse selliste jõudude mõjusirgete lõikepunkti, mis kutsuvad esile
b) joonkontakt (joon. 1,b joon K-K). Joonis 1. Mitmest paarist koosnevaid, kuid üht ja sama liikumist andvaid paare nim liitpaarideks (näiteks kuul- või rull-laager on tervikuna võttes rotatsioonipaar vt. joon. 1,a). Madalpaari eelised - lihtne valmistada, töökindlad, pööratavad st paari moodustavad elemendid võib omavahel ära vahetada ilma, et liikumine muutuks. Kõrgpaarid on mittepööratavad (vt. joon. 2), kus on näidatud, et rulli 1 veeremisel lati 2 suhtes joonestab punkt K tsükloidi 3 (joon 2,a), lati libisemata veeremisel rullil kujundab punkt K evolvendi 4. Joonis 2. 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid Ruumis vabalt liikuval kehal on 6 vabadusastet - 3 translatsiooni T ja 3 rotatsiooni R (joon.3) Joon. 3. Kin. paarid liigitatakse klassidesse seondite arvu järgi (vt. tabel 1) Tasandilistes mehhanismides st mehhanismides, kus kõik lülid liiguvad mingi pinnaga
3 = 0,2 _________________________________________________________________________________ Variant 34. Süsteem koosneb kaksikplokist 1 massiga m1, mille trumlite raadiused on R ning r, ühtlasest kettast 2 massiga m2 raadiusega r2, ning klotsist 3 massiga m3, see asub kaldpinnal kaldenurgaga . Süsteemi paneb liikuma antud moment M, mis on rakendatatud kaksikplokile 1. Ketta 2 veeremisel arvestada ka veeretakistust, veeretakistustegur on (kapa), keha 3 liikumisel arvestada ka hõõrdumist, hõõrdetegur on . Kaksikploki 1 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i. Leida: mõlemas nööris mõjuvad jõud ja liigendi O reaktsioonkomponendid. 1 2 m1 = 10 kg O C
Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh = µN . Tegemist on liughõõrdumisega. Kui keha on horisontaalsel pinnal ja talle ei rakendata lisajõudu, siis N=mg Hõõrdetegur ( µ ) sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hõõrdumise 2 põhjust: 1. pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2. Aineosakeste vahelised tõmbejõud Veerev hõõrdejõud esineb ühe keha veeremisel mööda teise keha pinda. Kehale mõjuvad jõud lähevad hõõrdejõu ületamiseks ja kiirenduse tekitamiseks. Elastsusjõud Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3
Retsessiivsed ehk kujunenud liustiku taandumisel Stagnatsioonilised ehk kujunenud liikumatus jääs Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid Jääkriimud väiksemad kulutusvormid, PõhjaEestis ja saartel. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel Hõõrdelohud Tekkinud jää ja aluspõhja vahele jäänud kivide veeremisel Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid Kaljuvoored Munaja kujuga loodekagusuunaline pinnavorm Kulutusnõod ja kulutusvagumused nõod on ovaalse põhikujuga, mida jää on liikudes sügavdanud. Vagumused on aga pigemad ja avatud otstega orulaadsed. Kulutuskuhjevormid Voored ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminid nii setete kuhjaja kui kulutajana. Kokku on Eestis rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist. 1
1.2.7. Pöörleva keha kineetiline energia: Ümber fikseeritud telje OO' pöörleva keha Wk arvutamiseks tuleb keha jälle jagada punktmassidena vaadeldavateks väikesteks osadeks ja liita nende punktmasside kineetilised energiad. Tulemusena 1 2 saame: Wk = I O , kus IO on keha inertsimoment telje OO' 2 suhtes ja on keha pöörlemise nurkkiirus. Pöördkeha veeremisel 1 2 1 2 saame Königi teoreemi abil: Wk = I C C + mvC . Siin indeks C 2 2 tähistab pöördkeha puhul alati pöörlemisteljel asuvat massikeset, ühtlasi siis ka pöörlemistelge ennast. 1.3. Töö ja energia 1.3.1. (ja 1.3.2) Töö ja võimsus 5 6 1.3.2. 1.3.3
16,7 km/s. 3. kosmiline kiirus, siis ta lahkub meie planeetide süsteemi mõju piirkonnast. Hõõrdejõud. Kehade vahel mõjuvate elektromagnetiliste jõudude üks liike on hõõrdejõud. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kokkupuutel, kui üks keha liigub mööda teise keha pinda ja on suunatud piki kehade kokkupuute pindu vastassuunas keha liikumisega. 1. Seisuhõõrdumine. 2. Hõõrdumine libisemisel liuglev hõõrdumine. 3. Hõõrdumine veeremisel veerev hõõrdumine. Hõõrdumine on tingitud pinna konaruste haakumistest üksteise taha.kehale mõjuvad raskusjõud ja toereaktsioon, millised tasakaalustavad teineteist ja nende resultant on 0. Kuid peale jõu F mõjub kehale veel FH, mis on tema liikumisega vastassuunaline j amida nimetatakse seisuhõõrdejõuks. On olemas maksimaalne seisuhõõrdejõud, mis on arvuliselt võrdne rõhumisjõuga, mis on alusele risti mõjuv jõud. Liuglev hõõrdumine
annaabi.ee 
