Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jõud looduses (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks keha kiirust ei saa muuta hetkeliselt?

Lõik failist

Jõud
looduses (10c)
1.
Keha seisab paigal, kui sellele ei mõju teised kehad.
2.
Keha kiirus võib muutuda vaid mõne teise keha mõjul.
3.
Kehade mõju on alati vastastikune, üks keha mõjutab teist ja teine
esimest.
4.
Kehade vastastikmõjus muutub suure massiga keha kiirus vähem kui
väikese massiga keha kiirus.
Hõõrdumine.
Hõõrdumine
jaguneb 3-ks liikmeks:
Hõõrdejõud
1.Hõõrdumine
esineb libisemisel.
2.Seisuhõõrdumine.
3.Veerehõõrdumine
esineb veeremisel.
Hõõrdejõud
esineb sel juhul, kui üks keha rõhub teisele. Kehad peavad

Jõud looduses #1 Jõud looduses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Amperloom Õppematerjali autor
Hõõrdumine, keha inertsus, elastsusjõud, gravitatsioon.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Jõud

Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Jõud Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist, või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas või teineteise vastu. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumiseks peab mõjuma jõud. Mitmesuguste tegevused, nagu lükkamine, tõmbamine, löömine, vedamine jms ­ on mõjutajad. Nad mõjutavad keha kiirust ja suunda. Jõud on füüsikaline suurus (tähis F). Jõu ühikuks on 1 N (njuuton). Jõudu saab mõõta dünamomeetriga. Kui keha liikumise kiirjus või suund muutub, siis mõjub kehale jõud. Jõud on mõju, mis

Loodusõpetus
thumbnail
2
docx

Gravitatsioonijõud, Hõõrdejõud, Elastsusjõud, Rõhk

2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõjutab 85kg massiga keha 2000km kõrgusel maapinnast Andmed: M=85kg F=mg m=f/g g=9,7 N/kg F=? F=85 *9,7=824,5 N 3)Kui suur on raskuskiirendus kui 70kg massiga kehale mõjub raskusjõud 770N. Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud

Füüsika
thumbnail
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

Inertsuse kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud­ kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud­ Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk­ füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal)

Füüsika
thumbnail
1
doc

Erinevad jõud

raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Hõõrdejõud!! Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis tekib nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim

Füüsika
thumbnail
2
doc

Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud

Näiteks kujutame ette, et lükkame mingit eset mööda lauda. Lükkamise lõpetades ese peatub. Ese peatub, sest selle ja laua vahel esineb hõõrdumine. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esineb vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal.

Füüsika
thumbnail
3
odt

JÕUD JA IMPULSS

inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass)

Füüsika
thumbnail
2
odt

10. klassi füüsika - dünaamika kordamine

Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am

Füüsika
thumbnail
6
docx

Jõud

1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi.

Füüsika




Kommentaarid (2)

ensap profiilipilt
ensap: lühike aga ok
21:18 26-03-2009
pauljj profiilipilt
pauljj: jep, lühike
20:00 28-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun