Töö nr 4: Killustik (0)

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.4
2014/2015
Killustiku katsetamine

Eesmärk

Killustiku puistetiheduse , näivtiheduse , veeimavuse , terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine.

Katsetavad ehitusmaterjalid

Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit . Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku.

Kasutatud töövahendid

Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik , et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks .

Katsemeetodid

Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda.

Näivtiheduse määramisel kaalutakse katsetatav killustiku hulk õhus. Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2.

Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7 päeva jooksul pindküllastunud täitematerjali mass õhus, peale mida arvutatakse otsitav suurus valemiga nr.3.

Killustiku tühiklikkuse määramisel kasutatakse eelnevalt välja arvutatud puistetihedust ja näivtihedust. Vastavaid suuruseid kasutatakse tühiklikkuse määramisel valemis nr.4.

Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekti avade läbimõõtudega 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist.

Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid (valem nr.5), kogujäägid (valem nr.6) protsentides ja peenusmoodul (valem nr.7).

Plaatajate ja nõeljate terade osakaalu määramiseks võetakse kilo killustikku ning visuaalselt eraldatakse osaksesed, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Valtitud terad kaalutakse ja arvutatakse nende protsentuaalne osa kogumassist.

Tugevusmargi määramiseks puistatakse killustik 75mm diameetrilisse silindrisse 5cm kõrguselt, mille järel asetatakse silindri peale kolb . Kolvi ja silindri ääred peavad jääma kohakuti. Silinder asetatakse hüdraulilise pressi alla ning koormatakse 5 tonnini. Silindris muljutud killustik kaalutakse ning sõelutakse kontrollsõelaga. Katsetulemused kantakse valemisse nr.8.
Valem nr.1
- killustiku puistetihedus
m - anuma mass [kg]
m1 – killustiku ja anuma mass [kg]
V – anuma maht [
Valem nr.2
- killustiku terade tihedus
m - proovi mass [g]
– katseproovi mass vees [
– katseproovi mass õhus [
Valem nr.3
Wk – killustiku veeimavus [%]
m1 – küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus [g]
m4 – kuiva täitematerjali mass õhus
Valem nr.4
Pk - killustiku tühiklikkus [%]
– killustiku puistetihedus [kg/]
– killustiku terade tihedus [kg/]
Valem nr.5
ai – osajääk [%]
mi – jääk sõelal [g]
m – kogu proovi mass [g]
Valem nr.6
Ai – kogujääk [%]
Valem nr.7
FM – killustiku peenusmoodul
Valem nr.8
Dp – killustiku muljumiskindlus [%]
m1 – kontrollsõela läbinud killustiku mass [g]
M – silindrisse puistatud killustiku mass [g]

Katsetulemused

Tabel 5‑1 Puistetiheduse määramine
Katse nr.
m (g)
m1 (g)
V (cm3)
Tihedus (kg/m³)
Keskmine tihedus (kg/m³)
1
1485,4
14263,2
10000
1278
1250
2
13959,2
1247
3
13905,2
1242
Tabel 5‑2 Killustiku terade tiheduse määramine
Katse nr.
mõhus (g)
mvees (g)
ρ(kg/m³)
1
479,8
299
2650
2
523,4
327
2662
3
549,6
342
2649
Keskmine tera tihedus on 2650 kg/m³
Tabel 5‑3 Terastikuline koostis
(g)
Sõel (mm)
mi (g)
Osajääk
(%)
Kogujääk
(%)
Peenusmoodul
(%)
1000
16
15,2
1,52
1,5
5,2
1000
11,2
178,6
17,86
19,4
1000
8
261,6
26,16
45,5
1000
5,6
287
28,7
74,2
1000
4
155,6
15,56
89,8
1000
2
44
4,4
94,2
1000
1
14,4
1,44
95,6
’1000
0
43,4
4,34
100
Joonis 5-1 Osajääkide tabel
Joonis 5-2 Kogujäägi tabel
Tabel 5‑4 Killustiku veeimavus
Imavus (%)
Keskmine imavus (%)
616,6
509,4
21,0
21,9
631,7
514,4
22,8
5.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine
Plaatjate ja nõeljate terade mass on 36,8g, mis teeb katseproovi massist 498,6g-st 7,38%.
5.5 Tugevusmargi määramine
=15,12%
Kontrollsõela läbinud killustiku mass – 50,8g
Silindrisse puistatud killustiku mass – 336g

Järeldus

Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/. Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad.

Kordamisküsimused

Killustik valitakse betooni tegemiseks järgmiselt. Killustikus ei tohi olla palju plaatjaid ja nõeljaid terasid. Plaatjad terad võivad jääda vett enda alla hoidma, mis kuivatamisel ära aurustub ning tekib tühimik ja see nõrgestab betooni struktuuri. Veeimavus näitab palju poore on killustikus. Seega, kui killustik on vett imav siis ei ole see hea betooni tegemiseks. Kuna seal on palju poore, mis muudab betooni nõrgaks.

Üldiselt kasutatakse betoonisegu tegemiseks killustiku mille fraktsioon jääb vahemiku 4-16mm.
Tallinn 10/10/14

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sanderland Õppematerjali autor

labori töö nr 4 killustik. Ehitusmaterjalid I.

TTÜ Ehitusmaterjalid I Praktikum labori töö ehitusteaduskond ehitusmaterjalid killustik tera terad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalid Killustiku uurimine

Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku.

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 4.

1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide praks 4

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk  Killustiku puistetiheduse määramine  Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine  Tühiklikkuse arvutamine  Terastiku koostise määramine  Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid KILLUSTIK

KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga, hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni täitematerjali katsetamine

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid