1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli rasketööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli kontsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.veebruar 1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam
Tulemused- Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama 03.03.1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale. Venemaa sai Vabariigiks Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused)
03.1917 Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsejale. Venemaa sai Vabariigiks. Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast.
Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda reformide kaudu; Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(VSDTP)(vähemlased)- oli suurem mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas ning tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel mehel esseeridega; VSDTP marksistlik organisatsioon(enamlased)- liikmete arv väiksem, kuid paremini organiseeritud ning eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus- Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Eriti popul. enamlased olid suurlinnades. Nende tegevust toetas Sx, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Sp lasi Sx Leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatusliku rahaga. Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut
Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele. 5.2 Enamlaste ülestõus Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba ja ka maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades. Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Seetõttu lasi Saksamaa Leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatuslikult rahaga. 7 Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa
soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21
Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir'' · Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest''
sihtmärgile tule 8. Venemaa kokkuvarisemine: kriisi põhjused, veebruarirevolutsioon, kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre. Enamlaste võimu laienemine ja Bresti rahu Saksamaaga. Venemaa kriisi põhjused: Rahutused sõjaväes, 6 miljn sõjameest oli lahingutes surma saanud Majanduslik kaos - suur tööjõu- ja toorainetepuudus, trantspordi- ja kütusekriis. Suuremates linnades oli suur nälg. Keisrivõimu autoriteedi langus - nende maine oli alla viidud tänu Grigori Rasputinile, kuigi ta atendaadi ohvriks langes ei päästnud see keisrikoja mainet siiski. Rahulolematuse üldine kasv - kõik eelnevad põhjused tõid kaasa rahulolematuse kasvu. Sõda oli Venemaa segamini paisanud. Veebruarirevolutsioon: 27.veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes, revolutsiooni ajendiks oli toiduainete puudus Peterburis
(säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad) Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated Igapäevaelu sõja ajal Toiduainete nappus - eriti Saksamaal ja Austrias - piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga - toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu - järjekorrad - toidunormid - kaardisüsteem - 1917 algas nälg, millele lisandusid epideemiad Esmatarbe-kaupade nappus - karmid normid kaardisüsteem - ersatskaubad (kuivatuspaberist sidemed jne) Sõda ja tsiviilelanikkond (okupatsioon ja vägivald) Belgias sakslaste julmused - võeti hulgaliselt pantvange - hukati neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest - Belgia majandus läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse Vene vägede edasitungi Austria-Ungari territooriumil saatsid juudipogrommid
kasutatakse tanke (ing) *läbimurre ei õnnestu, üle miljoni hukkub 191*Saksa aasta alguses edukas, lüüakse tagasi Ing ja Pr *Venes puhkeb veebr.revolutsioon, tsaar loobub *USA (A) 7 rünnakud troonist, okt võimule kommunistid, eesotsas astub sõtta *Ing edutud Lenin (Saksa *Nivelle´i tapatalgud *Vene kukub välja allveelaev *Cambrai lahing (tankilahing)- läbimurret ei suudeta *Saksa vallutab Riia, Saaremaa, Hiiumaa ja laseb põhja Muhumaa reisilaeva
ning autoriteet. D)populaarseks muutusid äärmuslikud ideed. Kõikidel nimetatud põhjustel kujunesid Euroopas välja revolutsioonilised kriisid. Kriis ja revolutsioonid Venemaal. 1917. aasta alguseks oli Venemaal väljakujunenud kõike hõlmav kriis, mille tõttu jõuti revolutsiooni lävele. Süvenevat kriisi näitasid: *rahutused sõjaväes. *majanduslik kaos (tööjõu ja tooraine puudus). *transpordi ja kütuse kriis, nälg suurlinnades. *Venemaa majandus oli haavatud. *keisrivõimu autoriteedi langus. *rahulolematuse üldine kasv. *sõjalise majanduslik ja moraalne allakäik. *rahvuslikud vastuolud. *aktiveerus töölisliikumine. *rahulolematus linna põhjakihtide, haritlaste, kodanlaste ja aadli hulgas. Veebruari revolutsiooni ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toitainetega. 23-27 veebruar läks võim Petrogradis ülestõusnute poolele. Revolutsioon levis ka teiste Venemaa linnades. 3
Nõukoguga. AVs oli enamus konstitutsiooniliste demokraatide e. kadettide käes, PNs aga esseerid sotsialistlikud revolutsionäärid, bolsevikud mõõdukas sotsdemokraadid ja mensevikud radikaalsed sotsdemd. Ajutise Valitsuse ebaõnnestumise põhjused: 1. Ei julgenud lõpetada sõda 2. Asutavasse Kogusse valimiste edasi lükkamine 3. Talupoegadele ei jagatud maad 4. Anti kõigil poliitiline amnestia Lenin sai välja kuulutada aprilliteesid 5. Süvenes majanduslik kaos AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased. Aprillis saabus Sveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid, bürokraatiat, maa tuleb jagada talupoegadele. Lisati ka bolsevike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid:
toiduainetega varustamine kuni 1917.a-ni, mil Saksa allveesõja mõjud tundma hakkasid andma.Saksamaal ja Austrias hakkas majanduses puudus ilmnema 1916.a. Inimesed pidid piirama kalatoodete ja munade tarbimist, suhkru ja kartuli.Toidupuuduse leevendamiseks võeti appi keemiatööstus, mis hakkas tootma ersatskaupu,mis pidid olema originaaliga samaväärsed, tegelikult aga maitsetud ja ebameeldivad.1917.a. algas nälg, millele lisandus epideemia.Sõja populaarsus vähenes, raksuseid polnud USA-l.Venemaal oli asi keeruline, kuna sai sõjas kannatada, ühiskonna mahajäämus ja nõrk organiseeritus. Maailmasõjas on kõige süngemaks episoodiks 1915.a. Armeenias türgi vägede vallandatud etnilinr puhastus, mille käigus tapeti üle 1,5mlj inimese. 8.KADUNUD SUGUPÕLV Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta.Üksikud
o Ajutine Valitsus teostas riigivõimu ja o Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSN) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni kuni täidetakse nõukogu nõudmisi. · Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et nende eestvedamisel toimub Vm-l rev ja Vm väljub sõjast. · Venemaast saab ajutuselt kõige demokraatlikum riik, sest lubatakse kõik demokraatlikud vabadused, poliitiline amnestia, usuvabadus. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted ehk töötaks välja konstitutsiooni. · AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi:
sotsialistliku riigina), Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik organisatsioon(vähemlased)(suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas). VSDTP marksitlik organisatsioon (enamlased) (eesmärk oli kehhtestada proletariaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa) Enamlaste esiletõus Segadused riigis tulid kasuks enamlastele, kes andsid rahvamassile suuri lubadusi (rahu, leiba, maad jm) Enamlaste tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult. Sakslased lasid Lenini pagulusest lahti ning Lenin alustas kampaaniat Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa kiiret väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Kerenski, kes oli hea kõnemees, kuid nõrk organisaator. Oktoobripööre Ajutise valitsus oli sügiseks langenud nii madalale, et mis tahes jõulise rühma riigipööre oleks osutunud edukaks. Lenini
InglisePrantsuse kaitseväed suutsid kiiruga kohale toimetada väed ning sakslaste edasitungi peatada. Antanti poolel asus sõtta ka Kreeka, Briti väed vallutasid Türgi ja Bulgaaria. Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. Venemaa kokkuvarisemine Põhjused: Rahutused sõjaväes (suured kaotused), majanduslik kaos (tööjõuja tooraine puudumine, transpordikriis, kütusekriis, nälg), keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv moraalne ja sõjaline allakäik, rahvuslikud vastuolud. Veebruarirevolutsioon
USA tajub ohtu merel USAs saadakse teatavaks, et Saksamaa püüab Mehhikot kaasata sõtta USA vastu 1917. aasta sündmused peamine võitlustanner läänerinne Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist kõige keerulisem Saksamaa jaoks sõda kahel rindel, ei saa resursse omavahel jagada ja koondada 1917 Saksamaa jaoks lootuskiir, saavad kogu täiega Prantsusmaa vastu olla Venemaal aasta jooksul 2 revolutsiooni venemaal tulevad võimule enamlased, tõrjutakse ajutine valitsus streigid venemaad tahetakse sisemiselt nõrgendada, sakslased saadavad venemaale tagasi Lenini (vene enamlaste, kommunistide juht) Venemaa tõmbab end lõpuks sõjast välja Lenini naasmine Venemaale sakslaste plaan Kevadel mäss prantsuse armees suurte kaotuste tõttu ei olda nõus kaevikutest lahkuma, liiga paljud surevad, mõttetu eeldati et esimene päev sureb 10 000, suri 4x rohkem
aasta lõpp Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti
aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti
VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks.
Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla
4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt · Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele · 1917 enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla
4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) – liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele 1917 – enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla
Koostöös venelastega jõutigi esimese kaaluka võiduni: 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia Sotsialismi ideed jõudis baltisaksa haritlaste vahendusel Eestisse juba XIX sajandi lõpul, sotsialistliku liikumiseni jõuti siin aga tänu tsaarivalitsuse otsusele saata Venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid meelt parandama vaiksesse provintsi: tööstustöölised Tallinna ja üliõpilased Tartusse. XX sajandi algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Kuna erakondlik tegevus oli Venemaal keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust. Taoline põrandaalune romantika paelus eriti noori, mistõttu
seda ignoreerida 50 a. eest oli Karl Marx rajanud kommunistliku partei ja revolutsioonilse sotsialismi õpetuse proletariaadi diktatuur ja eraomandi kaotamine Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1. Revisionism revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda duleb parandada ehk revideerida; nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega 2. Vene enamlased ehk bolsevikud eesotsas Vladimis Uljanov (Lenin); ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine 3. Tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsy; tsentristid proovid leida keskteed kahe eelmise suuna vahel, enamlased ründasid neid selle eest teravalt 4. Anarhia eesotsas Mihhail Bakunin; anarhistide arust tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid nad ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide
Ungari vastu Tannenbergi lahingus, 1914. aug purustati üks kahest Königsbergi peale suunduvast Vene armeest. Manööversõda jätkus pikal rindel, Venelased kaotasid 1915. a Poola. 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist. 1917. okt said võimule vene enamlased. Rinde täielik lagunemine. Rahuläbirääkimised. 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis. Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad. Sõja lõpp läänerindel 1918 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada. 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast.
Masinaehituses tööpingid, mis panid aluse seeriatootmisele Konveieri kasutuselevõtmisega kiirendas H. Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L.Bleriot lend üle La Manche` i väina Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj.algul monopolide kujunemine Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine? Kapitali väljavedu: kolooniatesse (tooraine,maavarad, odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse majanduse kasvu soodustus: raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine nt. Kiele ja Panama
Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus): 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses ehk Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks, põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus. Domineeris mõisamajandus, need olid palgatööl baseeruvad suurmajandid. Jätkus 1850. a alanud talude päriseksostmine, aastal 1916 4/5 talumaadest päriseks
Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks. USA ja Saksamaa kiire areng ning Suurbritannia taandumine. Prantsusmaa arenes aeglaselt, säilitades agraalse iseloomu. Ühiskondlikud liikumised Levisid marksistlikud ja sotsialistlikud ideed ning nende erivormid: revisionistid seadsid eesmärgiks sotsialismi saavutamise rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur
Kuningaks sai Wilhelm van Urach Mindaugas II nime all. November 1918 - Leedu muutus vabariigiks, sest Saksamaa kapituleerus. Ametisse pandi esimene valitsus, peaministriks Voldemaras. Hakati looma Leedu sõjaväge. Algas vabadussõda. 08.12.1918 - Vilnjuses kuulutati välja Leedu Nõukogude Vabariik. Juhiks sai Kapsukas (Kominterni revolutsioon). Veebruar 1919 - Punaarmee vallutas Leedu idaosa. Rahvuslik valitsus kolis Kaunasesse. Kevad 1919 - enamlased lahkusid Leedust, samal ajal kui Poolakad tungisid Vilnjusesse. 1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga. 12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping "Moskva leping": mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure ning Nõukogude Venemaa tunnistas, et Vilnjus peab kuuluma Leedule. Oktoober 1920 - Poola vallutas Vilnjuse. Vilno nime all jäigi see nüüd Poola territooriumile. 1939.
Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu (eesotsas G.Lvov; hiljem A.Kerenski). Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu (TSSN), kus olid esindatud vasakpoolsed / sotsialistlikud parteid. Nõukogu teatas, et toetab Ajutist Valitsust seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast. Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted. Samas ei lahendanud Ajutine Valitsus aga mitmeid olulisi küsimusi: ei suudetud stabiliseerida majandust, ei suudetud
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Selleks ajaks oli Genfis pea 20 a tegutsenud Töövabastuse Rühm, mille eesotsas seisis Vm sotsdem isaks loetud Plehhanov, endine narodnik, kes oli pettunud liikumises, Vm-lt emigreerunud, välismaal osaks võtnud sotsdem ideed, üritas neid propageerida, tema paremaks käeks Pavel Axelrod. Teine org- Genfi saabusid saj vahetusel Vm-lt nooremad mehed, olid teinud käe valgeks sotsdem ideedega varustatult revol vallas- eelkõige Vladimir Uljanov- Lenin, ka Tsederbaum (Martov). Genfis kaks jõudu said kokku, koostööst sündisid mõlemad häälekandjad. Eelkõige kujunes oluliseks Uljanovi roll. Uljanov sündis 1870, Genfi jõudes 30 a-ne, Volga ääres, Simbirski linnas, uurijad vahel rõhutanud, et suguvõsa oli pärit tatarlaste hulgast. Olulisem oli see, et oli pärit kõrgest sots kihist- isa oli Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektor. Teinud edukat ametnikukarjääri, sai isikliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
