Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Veebipõhine infosüsteem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plahvatus, häirekeskus, jalakäija, pomm, satu, elekter, ohtlikust, helista, tulekahjud, tuld, sulge, leegi, hingamisteed, seadmed, piirkonnast, puutu, rahulikult, hooletus, lõkke, katkised, käärimine, astmes, põlemine, tuult, kustutiga, piire, vilkur, sõitja, jalgrattur, tulekustuti, rongide, üleujutused, ilmade, tormid, kohtadesse, maapinnastTALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid Tallinn 2013 2 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid SISUKORD SISUKORD...........................................................................
Elektriõnnetused ja esmaabi Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel
küünarvarreluude, reieluu murrud jne) lülisambamurd, vaagnamurd, roiete hulgimurd, aju kontusioon, erinevad haavad 5 Tegutsemisjuhend: Kontrollin, kas kannatanu on elus, vaatan kas on suuremaid vigastusi; kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks. Helista 112. Elustamise ABC. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. Mida väiksem on valu, seda sügavam on põle tus. Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed. Põletusastmed: I staadium – punetav nahk, tugev valu, II staadium – villid, punetus, valu, III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk.
Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende
esimeste lastega kiiresti eest ära, jättes kolonni keskossa tühimiku. 3. Kolonni tagaosas olev täiskasvanu jälgib, et lapsed oleksid kolonnis paarikaupa. Autoteed ületades liigub kolonni tagaosas olev täiskasvanu autotee keskpaika, tõstab üles märgulipu ja jälgib, et lapsed jõuaksid ohutult teisele poole teed. 4. Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimedal ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel. 3. Sõit ühistranspordis 1. Peatuses säilitada eeskujulik käitumine, vaikne kõne. Jälgida, et lapsed rühma juurest eemale ei lähe. 2
kasutada. · Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud. 3. Tegutsemisjuhised Kui kannatanu on kokkupuutes mahalangenud elektriliiniga · võta pikk elektrit mittejuhtiv ese (nt kuiv puukepp või -latt) ning liigu väikeste sammudega kannatanule ligemale, · tõsta juhtmed ettevaatlikult eemale ja · lohista kannatanu riietest tõmmates ettevaatlikult ohtlikust tsoonist välja Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi. Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb
Kõigi nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kus teadlikult tehakse tuld. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. 3 Annika Luikjärv Põlemine 2. Põhimõisted Tulekahju all mõistetakse mittejuhitavat põlemisprotsessi. Põlemisprotsess eeldab põlevainete olemasolu
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess......................................
Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata; - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III).
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. m
sattunud mürkide puhul. Esimesteks haigustunnusteks on enamasti peavalu, väsimus ja iiveldus, sellele võib lisanduda teadvusekadu ning ka hingamise lakkamine või oluline nõrgenemine, samuti krambid. Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb viia ta ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus, helista kohe 112 ning kutsu kiirabi! Organismi sattudes hakkavad mürgid koheselt mõjutama erinevaid organeid. Mürgid on oma omadustelt väga erinevad, seetõttu ei ole sellist elundit, mis ei või saada kahjustatud. Paljud ained põhjustavad kahjustusi vahetult selles kohas, kus nad kudedesse satuvad. Eriti mõjutavad sellised mürgid silmi, nahka ja hingamisteid. Peale verre imendumist oleneb mürgi 8
välisevakuatsioonitreppidele või redelitele; 2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid; 3) paigaldada evakuatsiooniteedele põrandakattematerjale, mis võivad süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tikk, kustutamata sigaret jms) toimest; 4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaazitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid;
· Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks · Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI? · Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest · Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt - kes vajab abi ABIVAJAJA kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta seisundit. Kui olid sündmuskohal juba abivajaduse tekkides, siis räägi ka, mis juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi
Peapiirkonna vigastus - Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine Peahaava pese külma veega, alla 2 cm haava puhul pole traumapunkti vaja minna. Aseta käsi pane üle rinna. haavale sidematerjal. Jälgi kannatanu seisundit, vajadusel helista 112. - Haara kaugemast õlast ja puusast, kõverda alla ning pööra täisnurga alla ja pööra kannatanu enda poole. Vajalik, et võimalikult vähendada kaelatrauma ohtu. 8. Minestus 3. Verejooks Lühiajaline teadvusekaotus ja kannatanu võib kukkuda.
· Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega. · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda. · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. · Kutsu kiirabi. (tlu)
vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengus eristatakse kolme staadiumi Agoonia
2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid; 3) paigaldada evakuatsiooniteedele põrandakattematerjale, mis võivad süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tikk, kustutamata sigaret jms) toimest; 2 TKK, TT ja TO- konspekt 4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest; 6) süüdata tuld põlevvedeliku abil; 7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaazitöökohal ning eriolukorras); 8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid;
Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia rikketelefonile 1343. Liinile langenud puud ei tohi mingil juhul ise eemaldama asuda. Liiniga kokkupuutes olevat puud katsuda ei tohi! Märg puit juhib elektrit ning selle katsumine võib olla surmav! Kõrgepingeelektrilöök Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Esmaabi elektrilöögi korral Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada
ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 8. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.:
Kui puitesemega ei ole võimalik kontakti katkestada, tuleb painutada köis ümber kannatanu pahkluude või rindkere, hoides kannatanut puutumast ja tõmmates teda vooluallikast eemale. Äärmise vajaduse korral tuleb tirida kannatanu vabaks ükskõik millise vabalt rippuva kuiva rõivatüki abil, kuid seda tuleks teha vaid viimasel võimalusel, sest kannatanu võib veel elus olla. 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Põletus võib tekkida siis, kui elekter läbistab keha. Kahjustus on nähtav kehal elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohtades. Kuid esineda võib ka sisemine kahjustusteekond. Sisenemis- ja väljumishaavade asukoht viitab varjatud kahjustuse tõenäolisele asukohale ja ulatusele ning kannatanul kujuneda võiva soki raskusastmele. Põletused võivad olla põhjustatud välgulöögist ning madal- ja kõrgepingevoolust. Elektrilöök võib põhjustada ka südameseiskumist. Kui kannatanu on teadvuseta, on
puudub teade teistsuguse korra kohta . Liikleja ei tohi : *saastada looduskeskkonda määrde või kütte ainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas ,mis ei ole selleks ettenähtud. *Kahjustada ,risustada ega saastada teed ega teega külgnevat ala. *Liigelda sõidukiga millel on keskkonda säästav leke. Jalakäia ja sõitja kohustused Teel, millel on eraldusriba , ei tohi liikuda sõiduteel eraldusribal , ega pikki eraldusribal kui sellel pole kõnniteed. Jalakäija ei tohi 1)ületada sõiduteed kohas kuhu on paigaldatud piire või asulas eraldusribaga teel. 2) minna sõiduteele seisva või mõnemuu takistuse sõiduki varjust veendumatta et ei lähene sõidukit.3) liikuda kiirteel.4) takistada sõidukit , millel töötab sinine või kollane vilkur , koos helisignaaliga või ilma . Juhi tähelepanu ei tohi kuidagi mööda juhtida. Juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel
4. Tulekahju korral on kohustatud: viivitamatult teatama häirekeskusele või lähimale tuletõrje- ja pääsetkomandole, kus tulekahju on puhkenud, mis põleb, nimetama oma perekonnanime, telefoni numbri, millelt te räägite, ja andma vajadusel muud informatsiooni; hoiatama ohtu sattunuid, rakendama abinõusid inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju kohalt; võimaluse korral asuma tuld kustutama esmaste tulekustutusvahenditega; kui on süttinud föön, siis selle kutsutamiseks ei tohi kasutada vett, sest see võib vooluvõrku lülitatud fööni puhul põhjustada elektritrauma. Selleks võib kasutada pulber- või süsihappekustutit. 1
• käitumishäired, agressiivsus. Tunnused: halb olla, võib esineda peavalu, uimasust; kahvatus; iiveldus 5-6 t pärast; pulss ja hingamine varieeruvad; oksendamine. 18. Kuidas aidata ajukolju traumaga kannatanut? Mida peab tähele panema selgroovigastuse kahtlusega kannatanu abistamisel? Tegutsemisjuhised • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 , kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. - Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis aseta kannatanu selili maha ja alusta elustamist. Vt Elustamise ABC. - Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanu puhul ära mitte mingil juhul painuta tema pead kuklasse, vaid jäta otseks. •
V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. A: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Esimesel võimalusel tuleb elekter välja lülitada. Välistingimustes tohib kannatanut voolu all olevast juhtmest puutoikaga eemaldada vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage 112 ja oodake abi. Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka kaugemal (kuni 20 m).
A: http://www.tja.ee/elektriohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V:Omanik ise. A:[9] 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V: Esmalt lülitada vool välja ja siis kutsuda kiirabi. Kui kannatanu hingab ja on teadvuseta, siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult suust suhu hingamist tegema. Pulsi puudumisel ka südamemasazi. A:[9] 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises. Bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, 3
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks
inspektsiooni toimunud elektriõnnetustest ) A: http://www.tja.ee/elektriohutus , http://www.tja.ee/toostusohutus 1 Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? 2 V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. . A: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 1 Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? 3 V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. . Esimesel võimalusel tuleb elekter välja lülitada. Välistingimustes tohib kannatanut voolu all olevast juhtmest puutoikaga eemaldada vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage 112 ja oodake abi. Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka kaugemal (kuni 20 m).
vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Fooritulede tähendus Jalgrattafoor reguleerib jalgrataste, tasakaaluliikurite, pisimopeedide ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide ja jalgratturite liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalg- ratta kujutisega Jalakäijafoor reguleerib jalakäijate ja tasakaaluliikuri juhtide liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei
ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: Teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; Hoiatama ohtu sattunud inimesi; Sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; Võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: Tulekahju tekkekohast ja ulatusest; Võimalikust ohust inimestele; Muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud,kemikaalid, elektriseadmed jms). 3. Lämbumisoht Bioloogilised tegurid: Bakterid Viirused Endoparasiidid
ohustatud alast. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele; - hoiatama ohtu sattunud inimesi; - sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; - võimaluse piires asuma tuld kustutama. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tuleka hjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 7. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate materjalide hoidmine (ka riiete kuivatamine), nende hooldamata jätmine jne. Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest.
· Kõrgelt kukkumine · Liiklusõnnetus Tunnused: · Kliiniline surm · Soki tunnused · Hingamisraskused hingeldamine · Nahk muutub sinakaks huuled, kõrvanibud · Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused: Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused: Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste
IV aste-kliiniline surm elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112. Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on
annaabi.ee 
