......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 1.3.2.Vedrude ja amortisaatorite koostöö ............. . . . . . . . . . . . . . ............................ 2 1. Passiivne ehk tavavedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................... 3 2. Poolaktiivne vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................. 3 3. Aktiivvedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ......................... 3 4
12. Vahetatavad detailid 15 13. Kummipukside vahetamine 15 14. Peaülekande ja pooltelgede korrastamine 17 15. Õli taseme kontrollimine differentsiaalis 19 16. Õli vahetamine differentsiaalis 20 17. Vedrude vahetamine 21 18. Amortide vahetamine 22 19. Pooltelgede vahetamine ja hooldus 23 20. Hooldust vajavad detailid või agregaadid 25 21. Kooniliste hammasrataste hambumise reguleerimine 26 22
tagab kontrolli sõiduki üle. 2. Vedrustuse põhilised osad · Vedru · Põikistabilisaator (valikuline) · Hoovastik · Puksid /kinnitused · Amortisaatorid 3. Vedru · Olemata selllest,kas tegemist on keerd-,kummi-,leht,õhk või torsioonvedrudega,on just vedrud need,mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 4. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompresioonil teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator. · Püsivad rattad kontaktis teepinnaga · Sõiduki kere on stabiilne · Mugavus on tagatud 5. Peamised vedrustus tüübid
Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Pronks on vase sulam, tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist. Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks. Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2...3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel. Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi. Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus on vaja kuumakindlust.
tikku süüdata. · Keevitustööde ajaks tuleb kütusepaak katta tulekindla materjaliga. · Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötades peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. · Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. · Enne vedrude vahetust tuleb nad kõigepealt vabastada kere koormusest. Seejuures tuleb autoraami alla eelnevalt panna vastavad alustoed (pukid). Vedrupideme ava ja vedrukiige
Ka põhjustab suur töötsüklite arv materjali väsimust ning vedru ei naase algmõõtmeteni. Vedru tööd nõrgendavad ka mehaanilised vigastused. Kõige äärmuslikumaks põhjuseks vedru vahetamiseks on aga tema murdumine. Üldiselt võttes on vedru omadused peale 5 aastat kasutusaega või 100 000km läbimist halvenenud sedavõrd, et on soovitatav need välja vahetada. Hea on teha seda tööd koos amortisaatorite vahetusega, kuna sageli on osa tööd ühist. Ka annab üheaegne vedrude ja amortisaatorite vahetus maksimaalse tulemuse auto sõiduomaduste parandamisel. Et saada vedru vahetamisel õige tulemus, tuleb vedrusid alati vahetada paarikaupa (korraga tuleb vahetada ühel sillal kõik vedrud). Kuna tihti osutub vedrude vahetus oskusi nõudvaks ja isegi ohtlikuks tööks soovitame nende vahetuseks pöörduda kogemustega autoremondiettevõttesse, kellel on vastavad tööriistad ja oskused.
Kuidas ära tunda, kas sul on tõelised- või pahatahtlikud sõbrad. Esimene kool. Esimene armastus. Zooloogiline sõber.(lemmikloom) Head tsitaadid: Charles Dickens: "Sõpruse tiivad ei sulgu kunagi." Collins Pocket Thesaurus: "Sõprus on kitt sirelililla ukselingi vedrude küljes." Simon & Garfunkel'i laulust: "Sa vajad sõpra" Vanad sotlased: "Kui sa pole meite poold, siis ilmseld oled meite vasta." Autor teadmata: " Kolm kivi ei jahvata head jahu." Peategelased: Peategelased selles raamatus puuduvad, kuna jutt käib üldsusest ja peamiselt on tekst "sina" vormis.
emulsiooniga. Sünteetilisteks materjalideks: poliuretaan poroplast-poroloon, mis lastakse välja lehtedena paksusega 5...10, 10...30, 30...50 ja 50...100 mm; elastne penopoliuretaan külma formeerimisega, millest saadakse valmis ilmavedrudeta pehmed osad vormi valamise teel; penokummist tooted standardsete mõõtmete plokkidena, millest valmistatakse pehmed osad patjadele. Mööbli-, katte-ja pealistuskangad Kattekangaid kasutatakse aluse ja vedrude katteks, polstri ja ääriste kujundamiseks. Niisugusteks kangasteks on krobelised tehnilised hõreda linase sidusega linakanepihibiski madala numbriliste niitidega; kotikangas (kotiriie) erinevate tihedustega vedrude katteks ja elastsete alustena; karm bjass madala numbrilise koortniidiga; märja ketrusega karm kangas karmi linase madalate numbrite takuniidiga. Pealistuskangaid kasutatakse pehme mööbli välimisteks kateteks
Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Kasutatud kirjandus: · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/3Elektromagnetism.pdf · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Elektrimasinad
Mootor Raam ja kepsulaagrid Sisepõlemismootori väntmehhanismi laagrid on suuremas osas liugelaagrid. Laagritele seatavad erinõuded: 1) Laagrimaterjal peab suutma peita endasse väntvõllilt lahti tulnud üliväikeseid osakesi, et need koos õliga ei muutuks pastaks , mis oleks võimeline laagrid kiiresti ära kulutama. 2) Laagrimaterjal peab olema väga kulumiskindel . 3) Laagrimaterjal ei tohi löökkoormuste all väsida. Laagriliud koosneb vastavalt laagripesale painutatud lehtterasest alusest ja sellele kantud õhukesest laagrimaterjali kihist.Liudade sisepind on kaetud õhukese kulumiskindla sulamikihiga .Kihi paksus on 0,25 0,7 mm . Kihimaterjaliks on 25 30 % tina sisaldusega alumiinium . Diiselmootorites võidakse kasutada ka pliipronksi . Jahutussüsteem Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga 2) vedelikuga Kütus...
Magnetelektrilise mehanismi liikuva osa pöörlemine toimub püsimagneti magnetvälja ja voolumagnetvälja vastastikuse mõju tulemusena (töötamis põhimõte). Poolusekingad ja ferromagnetiline südamik on vajalikud selleks, et õhupilus oleks radiaalne ühtlaselt jaotatud magnetväli. Raamiga ühisele teljele on kinnitatud vastumomendi vedru ja osuti koos tasakaalustamise raskustega. Vool juhitakse raamimähisesse läbi spiraal vedrude. Õhupilus olevaid raamikülgi, millele mõju pöördemomenti tekitavad jõud nimetatakse aktiivkülgedeks. Ühele aktiivküljele mõjuv jõud F= B*l*w*I B - magneetiline induktsioon õhupilus T (Tesla) l - aktiivkülje pikkus (m) w keerdmähise keerdude arv I vool T=2F*(b/2) = F*b = B*l*w*I*b = B*S*w*I S=l*b raami pindala T - Raamile mõjuv pöördemoment (N*m) b/2 õlg Liikuva osa pöörlemisel vedrud deformeeruvad ja tekkib vastumoment Tv=D*
1. Madalnoolutus - viiakse läbi temperatuuril 170...250 °C ja peamiselt tööriistateraste termotöötlemise lõppoperatsiooniks. Tekkiv struktuur - noolutusmartensiit on väga kõva ja võrreldes karastusega plastsem 2. Kesknoolutus - viiakse läbi temperatuuril 300...400 °C. Sel puhul väheneb terase tugevus ja kõvadus, üldiselt säilib elastsus, suureneb aga plastsus. Tekkiv struktuur on noolutustrostiit, mis on sobiv vedrude korral. Ka tööriistade korral, mis peavad taluma löökkoormusi ja olema sitkemad 3. Kesknoolutus - viiakse läbi temperatuuril 500...650 °C. Väheneb tunduvalt terase kõvadus ja tugevus, kuid suureneb sitkus. Tekkiv noolutussorbiitstruktuur on oma tugevuse ja sitkuse vahekorra poolest kõige sobivam vastutusrikastele masinaosadele ja konstruktsioonidele. Katsekehade karastusreziimid Terase Süsinikusialdus Karastustemperatuur Kestus
teda lisatakse pehmele kullale, et teha kuld vastupidavamaks ja töödeldavaks. Laialdast rakendust leiavad ka erinevad vasesulamid, mis peale metallidega legeerimist jagunevad üldplaanis kolmeks. Tsingi lisamisel vasele tekivad messingid ehk valgevased, mis on vasest tugevamad ja plastsemad ning millest on võimalik toota enimlevinud esemetest näiteks autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse või mälestusmedaleid. Vase sulam tinaga annab tinapronksi, mis on kasutusel vedrude tootmisel. Vasele alumiiniumi lisades tekkiv alumiiniumpronks on väga korrosioonikindel ning leiab kasutust peamiselt masinaelementide valmistamisel ning laevanduses. Tugevaimad vasesulamid on berülliumpronksid, mida saab karastada ja seetõttu rakendatakse neid erinevate tööriisteda valmistamisel. Ränipronks on omadustelt hästi survetöödeldav ja seda kasutatakse kruvide, naelte, poltide, mutrite ja muude kinnitusvahendite toorena
kabiini kinnituselementidena kokkuehitatuna amortisaatoriga. Õhkpadi 1.5 Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 1.6 Adaptiivne vedrustus. Sportlik sooritus ja mugavus pole enam teineteist välistavad mõisted: kui vaja, kombineerib adaptiivne vedrustus (Adaptive Drive) kahte aktiivset
pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku. Ülejäänud suruõhk lastakse välisõhku jalgpiduri kraani kaudu. Seisupiduriga pidurdamine Seisupiduri kraani käepide pööratakse parkimisasendisse. Vedruakudest lastakse kiirendusklapi (11) kaudu suruõhk välja ja tagasilla pidurimehhanismid rakenduvad vedrude jõu mõjul (vt. vastav peatükk). Haagisepidurite juhtklapp lülitub samuti pidurdusreiimile ja haagis pidurdub oma paagis oleva suruõhu mõjul. Seisupidurit saab kasutada sõidu ajal varupidurina, pöörates sujuvalt kraani käepidet. Veduki (autorongi) pidurdusefektiivsus sõltub proportsionaalselt käepideme pööramise nurgast. 1- kompressor; 2- rõhuregulaatoriga õhukuivati; 3-
Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljevõtit kasutatakse rattamutrite lahtikeeramiseks. Iga võtmete komplekt peaks sisaldama 22mm padrunit (esimeste tugilaagrite lahti keeramiseks), 2x19mm leht või padrunvõtit (esimeste amortide alumiste poltite lahti keeramiseks), 17mm lehtvõtit/silmust (tagumiste amortide lahti keeramiseks. Vedrutõmmitsad on vajalikud vedrude kokkutõmbamiseks. Spetsiaalvõti tugilaagrile on vajalik tugilaagri lahti keeramiseks. Kuuskantvõtmete kompleks läheb vaja tegelikult ainult ühte võtit komplektist, esimeste amortide puhul. Torutangid (Golf 2) on vajalikud amordipüstakute juures. Pidurite hooldusseadmed Piduriketaste treimisseade, piduriõli tester, piduriõli vahetusseade Rehvipingid Balanspingid, montaazpingid Sillastendid Magnet adapterid raamile kinnitamiseks, pöördplaadid, sillastendi pukid, sillastend,
Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Kiirlõiketeras on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600C juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad.
Valudetail tuleb püüda kontsrueerida nii, et ta oleks hästi vormitav, vältides kärnide kasutamist. Kujundada detail nii, et ta ei vajaks vormi poolitamist Tuleb püüda minimiseerida jahtumisel valandi kokkutõmbumisest põhjustatud pingeid ja pragusid. Tuleb vältida järske üleminekuid ühelt seinapaksuselt teisele. Vältimaks metalli tardumist enne vormi täitumist tuleb kasutada piisavalt suuri seinapaksusi 4. Mis on vedrude ülesanneteks masinates? Ülesandeiks on jõuelemendina tagada püsiv detailidevaheline jõud.(hõõrdsidur, ventiilis) Amortisaatorina võtta vastu löök, seda summutades(auto esi-tagasillas) Käivitada mehhanismi(kellavedru, käsirelva lukuvedru) 5. Millised on vedrude kasutatavad materjalid? Vedru materjaliks on enamasti karastatud vedruteras( DIN 17221), aparaatides ka ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi
(pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel kasutatakse ka teisi elemente, näiteks fosforit, mangaani, alumiiniumi või räni. Pronksi kasutatakse enamasti antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade, ujuknõelte ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks. Veel on pronks laialdaselt kasutusel vedrude, pumbaosade, laagrite ja sarnaste juppide materjalina. Samuti tehakse pronksfiltreid õhu puhastamiseks autodes. Kasutatud kirjandus http://www.skandiakaubandus.ee/Voolikud/p_07_Komposiitvoolikud.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/metallid_kodus_elis.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bushing_(bearing)#Bushing http://en.wikipedia.org/wiki/Bronze http://et.wikipedia.org/wiki/Pronks http://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitusmaterjalid http://www.annaabi
Kahekordne planetaarlekanne 1.kroonratas 2.kitsad sat. hammakad 3.laiad sat. hammakas 4.suur pikeseratas 5.vike pikeseratas 6.kaasavedaja Kroomrattaga on henduses ainult suurema pikeseratta sattelliit. Vikesele pikeserattale kantakse jud laiade satelliit ja kitsaste satelliit hammakate kaudu. VABAJOOKSUSIDUR A-rull-tpi vabajooksusidur B-nukk-tpi vabajooksusidur 1.vlisvru 2.rumm Sidur. siduritrummel rngastihend kolb vedrud vedrude tugiplaat stopperrngad ketaste tugiplaat vedav ketas veetav ketas taldrikvedru surveklapi kuullaager siduri rumm Planetaarlekandes kasutatakse mitmekettalisi lis ttavaid sidureid. Siduri olulisteks osadeks on kettad,mis on kaetud hrdkattega. Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissellitatud. Siduri sissellitamiseks antakse lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse lisurve toimel tihedalt oma pesasse. lisurve
sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna ühelt poolt tagab laagri hea sissetöötavuse ja vastupanu löökidele ja teiselt väga kõvad ja haprad osakesed kannavad koormust ja tagavad hea kulumiskindluse. Sulami keemilise koostise ebaühtlus likvatsioon on kõrvaldatav pikaajalise lõõmutamisega. Survetöödeldavate sulamite Snsisaldus tavaliselt ei ületa 7%. Neid sulameid kasutatakse mitterauasulameist vedrude, müntide ja dekoratiivse pronkspleki valmistamiseks. Fosforit sisaldavaid suurema tugevusega tinapronkse nimetatakse ka fosforpronksideks. Alumiiniumpronkside omadused on analoogsed tinapronkside omadega. Need sulamid on eelkõige ühefaasilised ja hea külmsurvetöödeldavusega, kusjuures kahefaasilisi sulameid kasutatakse eelkõige valatult või kuumsurvetöödeldult. Alumiiniumpronkside peamisteks omadusteks on suurepärane korroskoonikindlus, sealhulgas ka merelistes tingimustes. Neid
omakorda pendehoobade külge. Pendelhoobade külge kinnituvad ka roolivarraste välimised otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad
koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tõkiskingad, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse. 5.5. Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele
ning see koguda määratud kohta. 5.2. Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga. 5.3. Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. 5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla kiilud. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse. 5.5. Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Referaat VEDELIKAMORTISAATOR Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest
See on abivedru 7. Milline vedrustuse tüüp on joonisel kujutatud? A. Väändevedruga tagasilla sõltuv vedrustus B. Väändevedruga tagasilla sõltumatu vedrustus C. Väändevedruga esisilla sõltuv vedrustus D. Väändevedruga esisilla sõltumatu vedrustus 8. Mis on kõige olulisem põhjus, et veermikus on amortisaatorid? A. Amortisaatorid pehmendavad auto liikumist ebatasasel teel B. Amortisaatorid muudavad vedrustuse jäigemaks C. Amortisaatorid kustutavad vedrude järelõõtsumise D. Amortisaatorid hoiavad rataste suunanguid stabiilsetena 9. Mida tuleb ette võtta, kui välisel vaatlusel märgatakse amortisaatori lekkimist? A. Sellise rikke korral pole midagi vaja ette võtta B. Amortisaator tuleb lahti võtta ja lekkiv tihend vahetada C. Amortisaatoris tuleb vahetada õli D. Amortisaator tuleb vahetada 10. Mis on kõige olulisem põhjus, et amortisaatoris on õli? A. Õli tihendab kolvi liikumist amortisaatoris
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
sõites saab mõlematele ratastele kanda jõudu. Sidur tüüpi diferentsiaal Sellist tüüpi differentsiaal on ehituselt peaaegu samasugune nagu tavaline, ainult satteliitide ja korpuse vahele on kinnitatud sidurid ning lisatud on vedrud, mis suruvad satteliite. Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale, mida on lihtsam vedada. Tavaline diferentsiaal Jõud kantakse edasi sellele poolteljele, mida on lihtsam vedada, ehk rattale, mida on lihtsam pöörata. Kui üks ratas asub asfaldil ning teine kiilasjääl siis kantakse kogu jõud üle sellele rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal
Maailmas toodetakse umbes 680 miljonit tonni terast aastas. Ühtegi teist metallisulamit ei kasuteta nii palju. Terase sordid: Terase sorte leidub väga palju. Kõik nad on raua ja süsiniku sulamid. Mõned terased sisaldavad ka teisi elemente. Enam kui 90 % kõikidest terastest, mis on toodetud, on süsinikterase liigid. Süsinikteras sisaldab süsinikku väheste mangaani, räni ja vase lisanditega. Süsinikterast kasutatakse paljude esemete, sealhulgas vedrude, autokerede ja konstruktsioonide kandetalade valmistamiseks. Legeeritud terased ja tööriistaterased sisaldavad suuremal hulgal mangaani, räni ja vaske kui süsinikterased. Nad sisaldavad ka selliseid elemente nagu metallid molübdeen, volfram ja vanaadium. Legeeritud teraseid kasutatakse seal, kus on vaja raskesti kuluvaid materjale nagu näiteks veoautode ülekanded ja tööpingid. Nad on neis sisalduvate lisandite kõrge hinna tõttu palju kallimad kui süsinikterased
Kolm noolutuse liiki: Madalnoolutus – kuumusega 150°-220° C, vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindla kõvaduse. Kasutatakse tsementiiditud, pindkarastatud ja mitmesuguste tavakarastatud teraste, näiteks tööriistateraste korral, millelt nõutakse suurt kõvadust ning sitkust. Kesknoolutus – kuumusega 350°-480° C, tagab terasele trostiitstruktuuri. Vähenevad sisepinged ja tõuseb elastsuspiir, plastsus ja sitkus. Kasutatakse põhiliselt vedrude ja mõningate löögiga töötavate instrumentide noolutamiseks. Kõrgnoolutus – kuumusega 500°-600° C, tagab ferriidi põhjal teralise tsementiidiosakestega struktuuri ehk sorbiitstruktuuri. Sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Sobib konstruktsiooniterastele. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. PS
Üks "Micrographia" esimesi raamatuid mis avaldati oli (1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja raskusest ning nende kauaks väldanud vaidlemine muutis nad kibestunuks teineteise suhtes. Hooke'i uuringud vedrude ja elastsusega viisid ta Hooke'i seaduse avaldamiseni. Ta leiutas ka peegeldava mikroskoobi, palju erinevaid kellasid baromeetreid ja optikaseadmeid. Hooke nimetati peale Londoni suurt tulekahju 1666 aastal linna ülesehituse eestvedajaks, sest ta oli üks Inglismaa paremaid arhitekte. Surm Oma elu viimastel aastatel halvenes Hooke'i tervis kiiresti. Ta kannatas unetuse, tursunud jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka
Cu-Ni-Zn on juveelitööstuses kasutusel. 10.4. Pronkside koostis, omadused, kasutus. Pronkside puhul on Cu lisandiks muud metallid. Põhiline grupp: Tinapronksid - Sn-sisaldus kuni 20%. Valusulamite puhul võib tekkida likvatsioon, mis on eemaldatav pikaajalise lõõmutamisega. Lõpptulemus on valandi suur poorsus. Survetöödeldavates tardlahustes on Sn-sisaldus kuni 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid ka kiirelt kalestuvad. Kasutatakse vedrude, müntide ja ornamentaalse pronkspleki valmistamiseks. Tinapronksid vajavad enne valamist desoksüdeerimist, milleks kasutatakse fosforit (selliseid tinapronkse nimetatakse fosforpronksideks). Kahefaasilisi tinapronkse kasutatakse laagrimaterjalina, sest need on vastupidav löökidele, kulumiskindel ja tugev. Pliipronksid - laagrimaterjalid. Alumiiniumpronksid - sarnased tinapronksidele. Hästi külmsurvetöödeldavad. Laeva sõukruvide,
. . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2 1.4. Peamised vedrustuse tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.1. Jäik telg versus sõltumatu telg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.2. Olenevalt sellest, kuidas vedrustus töötab: 1. Passiivne ehk tavavedrustus . . . . . . . . . . . . . .
sisaldusest. Selline valamisel tekkiv struktuur sobib laagrimaterjalile. Kahefaasiline struktuur on neile sobiv, kuna helt poolt tagab laagri hea sissettavuse ja vastupanu lkidele ja teiselt vga kvad ja haprad osakesed kannavad koormust ja tagavad hea kulumiskindluse. Sulami keemilise koostise ebahtlus likvatsioon on krvaldatav pikaajalise lmutamisega. Survetdeldavate sulamite Sn-sisaldus tavaliselt ei leta 7%. Neid sulameid kasutatakse mitterauasulameist vedrude, mntide ja dekoratiivse pronkspleki valmistamiseks. Fosforit sisaldavaid suurema tugevusega tinapronkse nimetatakse ka fosforpronksideks. Alumiiniumpronkside omadused on analoogsed tinapronkside omadega. Need sulamid on eelkige hefaasilised ja hea klmsurvetdeldavusega, kusjuures kahefaasilisi sulameid kasutatakse eelkige valatult vi kuumsurvetdeldult. Alumiiniumpronkside peamisteks omadusteks on suureprane korroskoonikindlus, sealhulgas ka merelistes tingimustes. Neid
vedeliku kaudu töösilindri kolvile, mis liigutab harki. Seetõttu pöördub hark kuultoel, lükates oma haruga lahutusmuhvi ja lahutades siduri. Niipea kui pedaal vabaneb, liigub peasilindri kolb vedru jõul algasendisse ja tekitab silindris hõrenduse. Silindri eri osades valitsevate rõhkude vahe tõttu eemaldub mansett kolvist, kusjuures tema servad koolduvad sissepoole. Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma. Survelaager Siduri lahutamiseks Mehaaniline või hüdrauliline Käigu valimine Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil. Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti
· Diivanite istmed ja seljatoed · Pehmete tugitoolide istmed ja seljatoed · Diivanite ja tugitool-voodite istmed ja seljatoed · Voodite madratsid Pehmed elemendid konstrueeritakse sellise arvestusega, et inimese keha kaal jaotuks ühtlaselt kogu nende pinnale. Pehmed elemendid koosnevad alusest, elastsest osast ja kattematerjalist. Elastsed alused on kummi- ja tekstiililintidest (näiteks auto ohutusrihmad) või vedrudest võrguga karbid ja raamid. Vedrude kate valmistatakse rullmaterjalist (poroloon, läbitepitud vatt, mererohi). Kate võib olla tervik (ühekihiline) või koostatav (mitmekihiline). Tervikkatte korral moodustab pehme elemendi ääre kattematerjal ise. Koostatud katted koostatakse eripaksusega lehtmaterjalidest. Katete valmistamiseks kasutatakse väga mitmesuguseid materjale · Lehtmaterjalid: erineva tihedusega porolooni, vahtkummi, vatnikut (vatiliin), sünteetiline vatt.
rakendunud olekus. Mähise takistus Rm määratakse alalisvoolule keskkonna temperatuuril 293 K (20 C). Relee kommuteerimisvõime määratakse kontaktidega lülitatava lubatava võim susega. Kontaktidega lülitatava voolu ja pinge alampiiri määrab põhiliselt kontaktide üleminekutakistus, ülemise piiri aga kontaktide kuumenemine. Kontaktidele lülitatav maksimaalne võimsus sõltub kontaktide pinna suuru sest, kontakti kokkusuruvast jõust, voolujuhtivate vedrude ristlõikest, kontaktide vahelisest kaugusest, isolatsioonitakistusest jne. Võimendustegur kujutab relee kontaktidega lülitatava võimsuse ja mähise nimivõimsuse suhet I l U l kv , I t U t kus Il ja Ul on suurim kontaktidega lülitatav vool ja pinge, It ja Ut mähise töövool ja tööpinge. Tabel 1. Katsetatavate releede andmed
Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) . KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest käiku on raske sisse lülitada hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra hambad on murdunud karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste otste kulumisest. Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase õlitamise tagajärjel. Käiguvahetamisel võib müra tekitada käigu oskamatu sisselülitamine või siduri mittetäielik lahutamine.
3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid.
Liisitav Jaapanis Hybrid Assistive Limb 5 Olemasolevad eksoskeletid Honda Exoskeleton Legs. Kaal 6.5 kg, Tööaeg 2h Vanuritela ja ka autotehases pikkaaega püsti olevatele inimestele. Honda M.I.T. Media Lab's Biomechatronics Group jalad. Exoskeleton jalad + 2W võimsust + Vähendab raskust 80% + Töötab vedrude ja amortidega -Tekitas 10% haknikutabe, mida põhjustas kõnnaku mõjutamine Edasiarendamisel M.I.T ekso. jalad Olemasolevad eksoskeletid Sarcos/Raytheon XOS Exoskeleton käed/jalad. Üks uuemaid (militaar) alumiiniumist, hüdrauliline Suurte raskuste tõstmiseks ja hoidmiseks - Toide ja hüdrauliline surve välisest allikast Kasutamiseks logistikutele Rex Bionics Rex, Robotic Exoskeleton Legs
ja C. Toite andmisel solenoidile ankur 5 magnetvälja mõjul, ületades vedru 4 surve, tõuseb üles ja avab klapi 10. Õõnsusest B õhk läbi avanenud kanali 12 suunatakse õõnsusesse C. Kuna läbi drosseli 13 õhk tuleb aeglasemalt peale, kui läbi kanali 12 ära läheb, siis membraan 2 ületades vedrude 3 surve paindub läbi ja ühendab õõnsused A ja C. Läbipuhutava õhu läbimisel klapi kanaleid õõnsustes tekkiv õhurõhu vahe mõjudes membraanile hoiab klapi avatuna. Momendil, mil solenoid jääb uuesti toiteta ankur 5 surutakse vedruga 4 alla, klapp 10 sulges kanali 12. Rõhk õõnsuses B tõuseb ja vedru 3 sulgeb klapi 15. Sellisekonstruktsiooniga klapp on töökindel, väikeste gabariitidega ja ei nõua tööks palju energiat (klapp 10 toimib võimendina). 7
vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama
3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas. Muhviga liiguvad kaasa ka teised liugklotsid, sest nende keskel olev kühm on vedrude survel muhvi sisemise ringõnaras . Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste
,,Pop Up" süsteem kasutab samu andureid mis ,,Flip Up" süsteem. Süsteemide ainukeseks erinevuseks on see, et ,,Pop Up" süsteem ei ole hüdrauliline, vaid on vedrudega aktiveeruv. Sele 3. ,,Pop Up" süsteemi sisemus (aktiveerumata) [6] Sele 3. pealt on nähtav number 1-ga märgistatud lukustus tala. Kui süsteem on aktiveeritud siis jääb enamus süsteemile mõjuvatest jõududest lukustustala kanda. Sinise kontuuriga märgitud detail liigutatakse vedrude abil ülesse, nii et see jääks lukustustala külge lukku. Sele 4. ,,Pop Up" süsteemi sisemus [6] 6 Sele 4. pealt on nähtav number 2-ga märgistatud vedruhoidik. Vastavalt signaalile vabastatakse magneetiliselt lukusti, ning lastakse vedrudel süsteem aktiveerida. 3. ROPS süsteemide töö
vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama
9 Pneumaatiline- (ülemine) ja hüdrauliline juhtimine Selel 8.8 on toodud käsitsi hoovaga juhitav siiberventiil. Kuna siiber on Siibri juhtimine toimub juhtimissilindri 2 hoovaga seotud järgib siiber hoova 1 abil (sele 8.10). Siibri asend fikseeritakse liikumist. Kui juhttoime kaob liigub lukusti 3 abil. Siiber ei ole jäigalt seotud siiber vedrude 3 mõjul keskasendisse. juhtimissilindriga. Kahte juhtimis- Juhul kui ventiili juhtimisel kasutatakse silindrit vajatakse juhul kui siibril on lukustust jääb siiber peale juhttoime kaks stabiilset tööasendit ja mehaaniline kõrvaldamist valitud olekusse. lukustus, ventiilil puuduvad siibrit Tagasiliikumine toimub täiendava tsentreerivat vedrud või siibril on kolm juhttoimega
või põiki laeva mõlema parda poole ulatuvate õlgadega jne. Rumpli liikumisel peavad olema piirajad, mis piiravad rumpli liikumist nii, et rool ei saaks kalduda kummagi parda poole üle 350-400. Piirajate küljes võivad olla lülitid, mis lülitavad välja roolimasina. Üks rumpli liike on sektori kujuline rumpel ehk roolisektor. See sektor võib olla balleriga ühendatud otseselt või pöörelda balleri otsas vabalt. Viimasel juhul ühendatakse ta kinnitatud rumpliga vedrude abil, mille ülesandeks on leevendada lainete lööke vastu roolilehte (vaata Joon. 10.1.11.). Vaatleme mõningate rooliülekannete skeeme: 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.1.8. Tüürtrossiga ülekanne. 1-
temperatuuril 20oC kui ka 150-200oC. Õli puuduseks on tema tuleohtlikkus ja karastusvõime kadumine aja jooksul. [1] 1.5 Noolutusviisid ja nende kasutusalad Erinevalt tööriistaterastest püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel temperatuuril (450-650oC). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. Vedrude, aga ka teiste vahelduv-korduvatel koormustel töötavate masinaosade korral kasutatakse pinnakõvaduse ja sellega seoses väsimustugevuse suurendamiseks pinnakihi rikastamiseks lämmastikuga, s.o nitriitimist. [1] 2. Antud detailide termotöötluse viisid ja reziimid 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125
Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist
detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad, survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad. Vedavad surukettad valmistatakse perliitsest hallmalmist, millel on hea soojusjuhtivus. Et vedavate ketaste survejõud oleks küllalt suur, kasutatakse sidurikorvis kuni kümmet või rohkem vedrut. Ketaste hõõrdumise tõttu vedrud kuumenevad. Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam. Lamellvedru paksus sõltub ülekantavast pöördemomendist. Et veetavate ketaste inertsimoment ei oleks suur, peab nende mass olema väike.
annaabi.ee 
