Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Auto ehituses kasutatavad sulamid. (0)

1 Hindamata
Punktid

Auto ehituses kasutatavad sulamid


Vask ja selle sulamid
Masinaehituses kasutatakse vase sulameid . Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3.
Pronks on vase sulam , tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.
Alumiiniumpronks on sulam, milles kuni 10% (Al) alumiiniumi. Heade mehaaniliste omadustega deformeeritav ja valatav. Peale valmistamist vajab vanandamist.
Ränipronks sisaldab kuni 5% (Si) räni. Väga elastne materjal ja sobib vedrude valmistamiseks.
Berülliumpronks on sulam, mis sisaldab 2…3% (Be) berülliumi. Töötlemise käigus vajab karastamist ja noolutamist. Sobiv kõvadus, tugevus ja elastsus membraanide ja vedrude valmistamiseks. Sama elastne, kui teras aga korrosioonikindel.
Kroompronks sisaldab kuni 1% (Cr) kroomi . Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus on vaja kuumakindlust.
Alumiinium ja selle sulamid
Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja tihedus 2700 kg/m3. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki , niklit või mangaani .
Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem.
Titaan ja selle sulamid
Titaan ei ole haruldane metall , kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3. Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid on keevitatav .
Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid , antimoni, vaske, niklit, telluuri .
Laagriliuasulamid
Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus . Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur.
Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid.
Samuti kasutatakse auto ehituses ka erinevaid plaste. Näiteks: põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites.
Auto ehituses kasutatavad sulamid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander10 Õppematerjali autor
Materjalist saab teada mis materjale kasutatakse autoehituses peamiselt.

Sarnased õppematerjalid

Terased ja malmid
5
docx

Terased ja malmid

Katelde valmistamisel kasutatakse madala süsiniku ning koobalti ja titaani sisaldusega teraseid. Kuumuspüsivad terased on need, millede struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu. Sisepõlemismootorite hülsid, vedrud, puksid, tõukurid, pihustite nõelad ja teised keeruka kujuga kuumust taluvad detailid valmistatakse terastes, mis sisaldavad kroomi, molübdeeni, alumiiniumi, vanaadiumi. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt: Valgemalm ­ selles malmis on kogu süsinik rauaga seotud tsementiidi kujul. Valgemalm on väga habras ja kõva ega ole lõiketöödeldav. Sellest malmist toodetakse tempermalmi. Diiselmootorite hülssside sisepind muudetakse valgemalmiks, et suurendada nende kulumiskindlust.

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
14
docx

Materjaliõpetus

............................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ............................................................................... 13 1. Metallid 1.1 Metallide füüsikalised omadused: · Soojusjuhtivus ­ Võime kanda termilist energiat ehk soojusenergiat spontaanselt teistele kehadele. · Värvus ­ Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ( raud ja tema sulamid) ning värvilisteks (kõik ülejäänud metallid). Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. · Tihedus - Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. · Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1

Kategoriseerimata
Autoehituse Materjalid
32
pdf

Autoehituse Materjalid

..................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................7 2. Mitte mustmetallid ja nende sulamid ...........................................................................................8 2.1. Vask ...................................................................................................................................8 2.2. Pronks ................................................................................................................................8 2.3. Messing ......................................................................

Masinatehnika
Metallide tihetusestt ja mu selline jutt
12
doc

Metallide tihetusestt ja mu selline jutt

Elektrijuhtmeina kasutatav tehniline alumiinium sisaldab kuni 0,5% rauda, olles tegelikult alumiiniumirauasulam. Alumiiniumisulamid võivad olla legeeritud paljude elementidega. Nii saadakse paljusid kasulikke konstruktsioonimaterjale. Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel. Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid. Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on vanandatavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel vanandamise teel tugevdatud alumiiniumisulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale

Kategoriseerimata
Rakenuskeemia konspekt
7
pdf

Rakenuskeemia konspekt

Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 ­ Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 ­ Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll ­ Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1

Rakenduskeemia
Materjaliõpetus
10
doc

Materjaliõpetus

Kiirlõiketeras on kõrgelt lekeeritud tööriistateras.Põhiliseks lekeerivaks elemendiks on volfram.Suurendab kiirlõiketerase kuumuskindlust 500 ­ 600 kraadi.Volfram moodustab süsinikuga karbiide mis on väga kõvad.Kiirvõiketerast tähistatakse vene P Näiteks P6H5,P6H5K5,P9,P18. P6M5K5 ­ on kiirlõiketerased mis sisaldavad keskmiselt 6% volframit,5% moluteeni ja 5% koobaltit süsiniku sisaldus kiirlõiketerastes on 0,75 ­ 0,95% Malm ­ on raua ja süsiniku sulam milles on süsiniku 2,14 ­ 6,67%.Süsinik võib malmis esineda kas keemilises ühendis rauaga siis moodustab ta tsementiide,või esineda vabas olekus grafiidina.Sõltuvalt grafiidi kujust jagatakse malmid järgmiselt: Hallmalm ­ grafiiti esineb hallis malmis lehe või lille kujuliselt..Halli malmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
5
doc

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus ­ metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3

Auto õpetus
Mustad ja värvilised metallid
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),

Materjaliõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun