1. kokkulepitud aeg + laevapere laevaomaniku palgal. Laeva püsikulud katab laevaomanik. Laeva kommertstegevusega seotud kulud katab prahtija. 2. kokkulepitud aeg + laevapere prahtija palgal. 3. Kokkulepitud aeg laevapere 4. Osatsarter prahib laeva mingi osa (tihti kasutatakse konteinerlaevade puhul kindla konteinerit arvu) Üldprahtimislepingus ei ole märgitud konkreetse laeva. Vedajal on õigus valida, millist laeva ta kasutab kauba veoks. Leping sõlmitakse tavaliselt eriti suurte või pika aja peale ühtlast jaotust vajavate kaubapartiide puhul. Prahituru peategijad: laeva- ja kaubaomanikud või nende esindajad. Vahendajaks on prahimaakler. Laycan laeva saabumine laadimissadamasse. Laycan perioodi lõpukuupäev on viimane võimalik laeva sadamasse saabumise päev. Layday esimene lubatud laeva laadimiseks etteandmise kuupäev
1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. 2. Kui veetav kaup tuleb laadida mitmele sõidukile või seda on mitu liiki või see on jaotatud saadetisteks, on saatjal ja vedajal õigus nõuda saatekirja koostamist iga kasutatava sõiduki või kaubaliigi või kaubasaadetise kohta. Artikkel 6 1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid: a) saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht; b) saatja nimi ja aadress; c) vedaja nimi ja aadress; d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht; e) saaja nimi ja aadress; f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende
Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.
4. Saatja ja autojuhi kohustused. 5. Mis on tasuline autovedu 6. Oma kulul korraldatav autovedu 7. Riigisisene autovedu Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis: · Riigisisesele autoveole: · Tegevusluba · Sõidukikaarti · Rahvusvaheline: · EMÜ tegevusluba · EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri · EMÜ- euroopa majandusühendus kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut . -peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti. -veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab jätkama vedu selliste tingimuste kohaselt , mis näitavad talle kõige sobivamad käsutamisõigusega isiku huvides.
A, punkti B toimetavad. Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat? Vedajate kliendid on peamiselt ekspediitorfirmad, kes omavad laia kliendibaasi ja suuri läbiliikuvaid kaubavooge. Vedaja seisukohalt on väga tähtis, et ta auto pidevalt liiguks, et auto ei peaks ootama näiteks Saksamaal või Hollandis, millal ta autole kaup leitakse, et auto saaks hakata kodu poole liikuma. See on ka üks põhjus, miks vedajal on lihtsam
välja pakkuda vaidluse lahendamise kord ja koht hagistaadiumis (kohus, arbitraaz). 7. Mida tähendavad mõisted "Inherent vice" ja "Latent defect"? Inherent Vice lasti sisemised omadused, mis võivad põhjustada lasti riknemist. Nt kakaoubade veol on nõutav lasti säilimise tagamiseks hoolikas ventileerimine, kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist. Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation" Subrogatsioonivorm kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus. Kaubaomanik
(2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 654; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 471; 88, 589). Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §4. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
Vedajad omavad rahvusvaheliste vedude litsentsi ning on ERAA (Eesti Autovedajate Assotsiatsioon) liikmed, kus veofirma saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid nagu TIR Carnet vihikud, teeload, CEMT load jne. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimaliseerimine on saanud üldtuntuks edu pandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat? 1 Tekst pärine aadressilt http://www.arcotransport.ee/kasulik-teada/logistiku-abc/ MIKS VEDAJAD ISE EKSPEDEERIMISEGA EI TEGELE? Tegelikult võiks küsimuse teistmoodi sõnastada: miks ekspediitorid ei tegele vedamisega? Paljud tegelevadki, kuid siiski on need kaks ala paljuski väga erinevad: ekspediitori töövahenditeks on mobiiltelefon, arvuti ning
kvaliteedi. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui ei ole tagatud sõitjate ja liiklejate ohutus ning pagasi säilivus (rasked teeolud, tee remont ja muud vedajast sõltumatud asjaolud). 2. Vedaja esitab liiniloa andjale taotluse sõiduplaani muutmiseks kui liini teenindamisel on selgunud alalise iseloomuga asjaolud, mis ei võimalda sõiduplaanist kinni pidada. 3. Vedajal on õigus kommertsliinidel kasutada lisabusse sõiduplaanis ettenähtud väljumisaegadel. Avalikul liiniveol lisabusside kasutamine sätestatakse avaliku teenindamise lepingus. 4. Vedaja on kohustatud korraldama sõitjale teabe õigeaegse edastamise kommertsliiniveo sõiduplaanide, piletihindade ja piletimüügi korralduse, sõidusoodustuste ja muu liiniveoga seonduva kohta. Teabe andmise korraldamine avalikul liiniveol sätestatakse avaliku teenindamise lepingus.
täidab transpordiruumi (halva lastitavusega on masinad ja loomad). · Kaubakäsitluse lihtsus Sarnased kaubad ( tooraine,kastid, tünnid) või kaubad,mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende transpordikulud on seega väiksemad. · Kahjustuvus ( lability) kõrge ühikuväärtusega ( hinnaga), kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reegline kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. · Asendatavus (subtituablility) kui toodet saab hõlpsalt asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõtekas kasutada kiiret kuid kulukat transpordiliiku, et tagada kliendi tellimus. · Eriomadused ( special characteristics) ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike veoste puhul peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab
Näited: Teravili, maak ja naftaproduktid on suurepärase lastitavusega, kuna nad täidavad veoruumi täielikult. Halva lastitavusega on masinad, autod, elusloomad ja inimesed. 4) Asendatavus Kui toodet saab hõlpsasti asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret, kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus. 5) Kahjustatavus Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. 26. Turuga seotud tegurid: 1) Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Suure konkurentsi tingimustes osutatavad transporditeenused kalduvad olema (suhteliselt) odavad, kui piiratud konkurentsi puhul. 2) Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada. 3) Mastaabiefekt mida suuremaid koguseid veetakse ja mida suurema mahutavusega on veovahend, seda madalam transpordikulu veoühiku kohta.
TTK TLI-11 3.12.2012 saab rahvusvaheliseks transpordiks vajalikud paberid, nagu TIR4 Carnet vihikud, teeload, CEMT5 load. Tänapäeval soovivad vedajad aina rohkem saada pidevat tööd ekspediitorfirmade lepingulises alltöövõtus, kuna kulude minimiseerimine on saanud üldtuntult edupandiks. Kas peakski ühel endast lugupidaval vedajal olema struktuuris oma ekspediitorosakond, mis teenindaks ainult sedasama vedajat? [6] 2.2 Miks vedajad ise ekspedeerimisega ei tegele? Tegelikult võiks küsimuse teistmoodi sõnastada: miks ekspediitorid ei tegele vedamisega? Paljud tegelevadki, aga siiski on need kaks asja väga paljuski erinevad: ekspediitori töövahenditeks on mobiiltelefon, arvuti ja pastakas, kuid vedaja töövahenditeks on autorongid, mis vajavad hoolet ja
- Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart) võib korraldada vedusid, millel veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei ole autoveoturul olulist tähtsust. 5. Rahvusvahelistel vedudel Ühenduse tegevusluba ja tegevusloa ärakiri (1) Tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. (2) Ühenduse tegevusluba (edaspidi ka tegevusluba) on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu.
Sel juhul on tegemist aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi. Erinevus laevafirmadest seisneb selles, et sellisel vedajal ei ole laevu, vaid ta ostab sisse veoteenust laevaliinidelt. (Renditakse konteinerite veomaht ja tasutakse selle eest, sõltumata kas konteinereid nii palju ka tegelikult veetakse. Vahendusteenuste pakkujateks on laevaagent, kes esindab laevaomaniku huve, kaitseagent vajadusel ja liiniagent, kes on laevakompanii täievoliline esindaja piirkonnas
vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. Kui laadimisega on võimalik valida veose mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. 2.2 Luba veol Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega teljekoormuste väärtusi ja kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa väljastaja loal. 2.3 Veo keeld Sõidukist, autorongist või masinrongist üle 2 m ettepoole ja üle 4 m tahapoole ulatuva veose
Pärast tellijalt asjakohase teate saabumist peab vedaja rakendama kõik võimalikud abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks ja teatama täitmisest tellijale. Kui puuduste viivitamatu kõrvaldamine on ilmselt võimatu, lepivad lepingupooled kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks. 4.1.8. Vedaja on kohustatud järgima kutsetegevuses vajalikke mõistlikke suhtlemisnõudeid ning tagama, et sõidukijuhid ja piletikontrolörid teenindaksid sõitjaid viisakalt, korrektselt ja abivalmilt. 4.1.9. Vedajal on keelatud liiniveo korraldamisel risustada, rikkuda ja reostada alg-, vahe- , lõpp-peatusi ja parkimisplatse. Vedaja süül tekkinud risustuse, rikkumise või reostuse korral on ta kohustatud viivitamata risustuse, rikkumise või reostuse likvideerima. 4.1.10. Teatama viivitamata tellijale kõigist teenuse osutamist takistavatest asjaoludest lepingus ettenähtud tingimustel ja korras, samuti teavitama tellijat mis tahes liiklust, sõidukit või sõitjaid ohustavast olukorrast
a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida saab olemasoleva tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m
Põhjendatud juhtumil võib ettevõtja vastata kolme kuu jooksul, teatades reisijale, mis kuupäevaks võib vastust oodata. Kui raudtee-ettevõtja on põhjustanud rongireisija surma, peab ta lähtuvalt Raudteevastutusmäärusele tegema kahju hüvitamiseks ettemaksu 15 päeva jooksul vähemalt summas 21 00 eurot . 14. Meritsi ja siseveeteedel reisija õiguste kaitse Marsruudi muutmine ja hüvitused seoses tühistatud või hilinenud väljumisega Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamaterminalist väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel: a) võrreldavatel tingimustel ilma igasuguse lisatasuta marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule b) piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse
Piiriületuseks on lisaks vaja ka Venemaa teeluba, mida väljastab eestis ERAA (Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon). Teeluba väljatatakse selle ettevõtte nimele, kelle nimele väljastatud sõidukikaardiga (ehk ühenduse kinnitatud ärakirjaga) veok sõidab. Selle saamine eeldab tegevusloa olemasolu, mille saamine on pikem protsess, kuid mis peab olemas olema igal tasulist veosevedu korraldaval ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama finantssuutlikkuse nõudele., s.t. tema
Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. (2) [Kehtetu] (3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. (4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] §5. Luba veol (1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. (2) Erandina ei ole luba vaja, kui koorma laius ei ületa 3 m ja/või koorem ei ulatu sõidukist ette- ega tahapoole üle 2 m tingimusel, et sõiduki laius ei ületa «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust. Vedu peab toimuma ja veos peab olema tähistatud määruses toodud nõuete kohaselt.
välja pakkuda vaidluse lahendamise kord ja koht hagistaadiumis (kohus, arbitraaz). 7. Mida tähendavad mõisted "Inherent vice" ja "Latent defect"? Inherent Vice lasti sisemised omadused, mis võivad põhjustada lasti riknemist. Nt kakaoubade veol on nõutav lasti säilimise tagamiseks hoolikas ventileerimine, kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist. Latent defect varjatud defekt. Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda 8. Mis on "Subrogation" Subrogatsioonivorm kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus. Kaubaomanik
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul veost ei laadita või seda ei anta vedajale üle, võib vedaja lepingu üles öelda ja esitada asjakohased nõuded. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud täiendava tähtaja lõpuks on peale laaditud või vedajale üle antud üksnes osa veosest, võib vedaja alustada mittetäieliku veose vedamist ning esitada asjakohased nõuded. (4) Vedajal ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud õigusi, kui mõistlik pealelaadimistähtaeg ületati vedajast tuleneva asjaolu tõttu. 9.05.2010 Transport ETV0120 31 Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri · Teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrus nr 81 §8. Veose paigutamine sõidukile (1) Veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki kere põhjale.
CMR konventsiooni järgi tõestatakse veolepingut CMR-saatedokumendi koostamisega. Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, milledele kirjutavad alla nii saatja, vedaja kui ka saaja. Saatekirja esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ja jäetakse saajale, kolmas jääb vedajale. Mitmesuguste formaalsuste vormistamiseks võib välja anda ka rohkem saatelehti. Saatja vastutab kõikide kulude, kadude ja vigastuste eest, mis tekivad vedajal saatja poolt esitatud ebatäpsete või puudulike andmete tõttu. • Peavad olema täidetud tunnused: – Kauba transpordi eest makstakse tasu – Lepinguga määratud vastuvõtmise koht ja üleandmise koht asuvad eri riikides (!) – Üks nendest riikidest on ühinenud CMR konventsiooniga – On kokku lepitud, et vedu teostatakse sõidukiga, mis vastab teeliikluse konventsiooni artiklile 4
valge. 2) Kuni 65 km veod- peavad olema tagatud konkreetsed veoruumi mõõtmed, mis on kehtestatud nii veistele, hobustele, lammastele kui ka kodulindudele. 9 3) Üle 65 km veod, kuni 8 tundi- peab olema Veterinaar -ja Toiduameti (VTA) välja antud veoluba, samuti peavad juhid ja loomade saatjad olema läbinud ajakohase koolituse. 4) Üle 8 tunni kestvad veod- peab vedajal olema VTA väljastatud pikkade vedude veoluba, veovahendi juhid ja saatjad peavad olema läbinud koolituse ning neil peab olema seda tõestav pädevustunnistus. Samuti kohalduvad pikkade vedude puhul veovahendile täiendavad nõuded (jootmissüsteem, ventilatsioonisüsteem), peab koostama loomade veo kohta teekonnaplaani, mis tuleb kooskõlastada VTA-ga. CMR KONVENTSIOON KEHTIB AUTOVEDUDELE JÄRGNEVATE TINGIMUSTE TÄITMISE:
Kolossomendi teisel küljel kirjeldatakse juristiktsiooni, millistele konventsioonidele see vedu on allutatud jms. 2. ETA – estimated time of the arrival. 3. Kolossoment on väärtpaber. Kelle käes on kolossoment, see on selles nimetatud kaubapartii omanik. Rahvusvahelises kaubanduses kehtib põhimõte, et pay first ja litigate later – enne maksa, vaidlusta pärast. Lastiveolepingu kohaselt on kauba saajal õigus saada kaubad kätte kolossomendi originaali vastu. Vedajal lasub kohustus anda kaup välja originaali vastu. Juhul, kui prahiraha (veotasu) on maksmata, on vedajal õigus osa kaubast realiseerida, et kätte saada oma prahiraha (lien on cargo). Kui kolossomendi originaali kohe esitada ei ole, peab kauba saatja andma nõusoleku kauba väljaandmiseks. Alusetu rikastumine – unjust enrichment Laeva ost-müük Kasutatud laeva ost: kasutatakse väga palju tüüpleinguid, kuna seal on kirjas juba
juulil 2010.a. vastu meritsi ja siseveeteedel reisijate õiguste määruse, mis sätestab reisijate tagatised reisi hilinemise või ärajäämise korral. Määruse kohaselt on meritsi ja siseveeteel reisija veolepingu nõrgem pool, mistõttu tuleb kõigile reisijatele tagada kaitse miinimumtase. See ei piira vedaja õigusi, pakkumaks reisijatele määruses kehtestatud tingimustest soodsamaid lepingutingimusi. Marsruudi muutmine ja hüvitused seoses tühistatud või hilinenud väljumisega Kui vedajal on alust arvata, et reisijateveoteenus tühistatakse või selle sadamaterminalist väljumine hilineb rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatel võimaldada viivitamata valida järgmiste võimaluste vahel: a) võrreldavatel tingimustel ilma igasuguse lisatasuta marsruudi muutmine lõppsihtkohta jõudmiseks esimesel võimalusel vastavalt veolepingus sätestatule b) piletihinna hüvitamine ja vajaduse korral tasuta tagasireisiteenus esimesse
Kaubaalused võeti kasutusele 1944 IRU (International Rail Union ) poolt. 65% Euroopas toodetud kaubaalustest on 800 X 1200 või 1000 X 1200 mm mõõtmetega., 36% USA-s toodetud kaubaalustest on 1219 X 1016 mm (48 X 40 tolli) ja 24% Jaapanis toosetud kaubaalustest on 1100 X 1100mm.. Cle*äänud toodan-- 'uba vähemlevinud standardid. 5)Kahjustuvus (liability). Kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reeglina kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab. 6)Asendatavus (substituability). Kui toodet saab hõlpsalt asendada alternatiivse tootega teiselt tamijalt, võib olla mõttekas kasutada kiiret kuid kulukat transpordiliiki, et tagada kliendi tellimus. 7)Eriomadused (special characteristics). Ohtlikud, ajapüranguga tooted. Ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike toodete puhul (näit sööbivad, tuleohtlikud või plahvatusohtikud
lõikes; 5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule või aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akt. Üleandmisevastuvõtmise akti lisamine pole kohustuslik, kui kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmisevastuvõtmise akti vormi nõuetele. (10) Metsamaterjali vedajal peab metsamaterjali veol kaasas olema metsaomaniku antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Veoseleht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid. (11) Metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise akti ning veoselehe vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.
vabadus leppida kokku lepingu tingimustes Huvid vastuolus Ekspedeerija: minimiseerida lepingu finantsriskid Kliendi huvi: saada usaldusväärne teenus vedaja heastagu kõik võimalikud kaubakahjud Ekspedeerija: tellija aktsepteerigu üldtingimusi, mis määratlevad ekspedeerija vastutuse. Ta ei taha vastutada viivituse eest. Tellija: igal saadetisel olgu oma lepingutingimused. Ta võib nõustuda üldtingimustega, kus vedajal pole vastutust viivituse eest tavakaupade puhul, kuid tähtajatundliku kauba hilinemisel võib nõuda hüvitust Ekspedeerija ootab mööndusi, mida klient ei ole valmis tegema andestama aeglast kättetoimetamist tähtajatundliku kauba puhul Iga üksiku saadetise "läbirääkimine" on mõlemale poolele ebapraktiline. Standard Trading Conditions Enamus maades on rahvuslikud üldtingimused ekspedeerijaile toeks.
Et sellises olukorras edukalt opereerida, peab veokorraldaja teadma klientide ootusi ning ka klientidega sõlmitud kokkuleppeid. Seepärast ongi klientidega veolepingut sõlmides äärmiselt oluline leppida kokku teenuse kirjelduses ning kvaliteedinäitajates. Kliendi eritingimuste puudumisel on vedajal õigus valida saadetise transportimiseks sobiv sõiduk, kaubaruum ja veomarsruut ning vastavalt oma valikule vedada saadetis, kas otseveo korras või ümberlaadimisega. Vedude korraldamisel tuleb lähtuda: • kokkulepetest klientidega (pakendid, veodokumendid, laadimistingimused klientide juures,
54 kohaletoimetamise seisukohalt. Suurt tähelepanu nõuab taaras veetavate vedellastide, lõhnu eraldavate ja tolmavate lastide kokkusobitamine. Lastiveo seisukohalt iseloomustab laeva tema erimahutavus, mis määratakse laeva lastiruumide ja kandevõime suhtena, s.t. W = P Tükklasti veol on lastiplaani koostamine keeruline ülesanne erineva stoovimisteguriga lastide suure arvu ja kõige erinevate omaduste tõttu. Laeva kandejõu ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab vedajal olema võimalus muuta lastitavate kaupade koguseid. Selline võimalus aga praktiliselt puudub, sest kaupade kogused määrab reeglina ostu-müügileping, mille koostamises kaubavedaja ei osale. Sel juhul taandub lastiplaani koostamine lastide paigutamisele trümmide kaupa nende omaduste järgi, laeva püstuvuse tagamisele ja optimaalse trimmi tagamisele. Lastiplaani koostamine on keeruline ka juhul, kui lastid on adresseeritud mitmesse sadamasse
. . nädalapäeva enne tellimuses näidatud veose lähetamise kuupäeva. 3.7. Vedaja lahendab iseseisvalt ja omal kulul kõik probleemid, mis tekivad kauba veol alates pealelaadimise lõppemisest kuni üleandmiseni veose saajale. Juhul, kui probleemid, lisakulutused tekivad saatja otsesel süül (saatedokumentide võltsimine), kompenseerib saatja vedajale eelnimetatud kulutused. 3.8. Vedaja kohustub kauba saajale üle andma üksnes lunaraha vastu, juhindudes LS paragrahv 789 sätetest. 3.9. Vedajal on kõigi veolepingust tulenevate nõuete ning varasematest saatjaga sõlmitud veo-, ekspedeerimis- ja laolepingutest tulenevate vaidlustamata nõuete tagamiseks pandiõigus kaubale ja saatedokumentidele, vastavalt LS paragrahvidele 803 - 805. Panditud kauba müük toimub vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvide 293 ja 294 sätetele. Teade kauba müügist tuleb esitada saajale. Kui saajat ei saa kindlaks teha või kui ta keeldub kauba vastuvõtmisest, tuleb teated esitada saatjale. 4
annaabi.ee 
