Enamus lapsi tahab mingis vanuses endale kodulooma. See on valik, millega kaasneb ka vastutus. Koduloom ei saa enda eest hoolitseda, ta ei saa süüa kätte ning enda järel koristada. Laps peab olema valmis suureks vastutuseks looma elu ja heaolu eest. Mõned õigused on seotud inimese vanuse ja hariduse kasvuga. Auto juhtimise õiguse saab 18 aastaselt peale kursuste läbimist. Eeldatakse, et 18 aastane inimene on täskasvanu ja suudab vastutada oma tegude eest. Õppida tuleb auto juhtimist aga selleks, et tagada ohutu liiklemine tänaval. Autijuht on vastutav kaassõitjate ja kõigi liikluses osalevate inimeste elu ja tervise eest. Mitte alati ei arvesta noored autojuhid selle vastutusega. Ikka rikutakse liikluseeskirju ning seatakse ohtu enda ja teiste elusid. Seadusega on keelatud alla 18 aastastel tarbida alkoholi ja suitsetada. Arvatakse, et alaealine pole võimeline otsustama, mis on tema tervisele halb või hea
Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed või materiaalsed tagajärjed (hüved, positsioon) inimesele või organisatsioonile, mida inimene esindab. (Vikipeedia) See, kes ei võta endale mingit vastutust, võib tunda end väga sõltumatuna: ,,Mina ei pea mitte midagi tegema. Ma olen vaba
vastutusest keeldusid, just enda vastutamatuses näevad nad täelikku vabadust, mis seisneb võimalustest teha kõike, mida tahad. Nimelt niisugune vabadus võib langeda kuriteo tasemele. On olemas viirastuslik vabadus - totalitaarse ühiskonna vabadus, milles iga teisitimõtlemine on keelatud, igaüks selles ühiskonnas tunneb ennast vabana siis, kui ta on käskivast õiguspädevusest ilma jäädud. Sagedasti tahavad inimesed omada vabadust ja võimalust oma tegude mitte vastutada vastutamatusega eeltoidetud vabadus, kuid niisugust vabadus nimetatakse meelevallaks. Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta vabaduse endast ära. Vastutuse eest ära jooksev inimene tegelikult ise surub iseenda sotsiaalse ja psühholoogilise tingimuste puuri, ta ei saa ennast näidata ning lihtsalt sulab ühte halli massiga.
Aga ma ei saa seda kõike teha, kuna mul on vastutus. Mis see vastutus siis ikkagi on? See kui ma talitsen end, kuid tegelikult olen raevumas ja sunnin end iga päev ärkama kell seitse, kuigi tegelikult tahaksin ma ärgata keskpäeval? Kuid ma olen mõelnud nii, et miks ma pean enda eest vastutama, kui kõik seadused teevad seda nii või naa minu eest. Ma ei saagi ju võtta endale mingit vastutust, kui ma iga vale sammu eest karistada saan. Ainsad inimesed, kes minu arvates tõesti enda eest vastutada ei taha/oska/julge on anonüümsed netikommentaatorid. Nad ei mõtle absoluutselt sellele mürgile mida nad suust välja pritsiva, ning teadmatusele, mida nad inimestes tekitavad. Ütlen ausalt, minus tekitab see õndsustunnet, kui keegi ,,anonüümne" midagi minu kohta ütleb või vihjab. Õnneks olen ma veel noor, vastutan ainult oma tegude eest ning ei pea hoolt kandma
Seades piiranguid on võimalik rahvas demokraatia kasuks toimima panna. See eeldab vabaduse piiramist ning paratamtult jäetakse kellelegi rohkem õigusi kui teistele, tehakse ta teadtud koha pealt teistest võrdsemaks. Selliste piirangute seadmine nõuab teadmist selle kohta, kes on võimelised rohkem vastutust kandma ehk omama rohkem õigusi ning olema võrdsemad. Kui anda valitsemise õigus inimesele, kes ei oma vastavaid teadmisi ja kogemusi ei ole loogiline oodata temalt oma tegude eest vastutust ning ta ei saa olla võrdne nendega, kellel on need tingimused täidetud. Täielikku võrdõiguslikkust ei ole võimalik siin arvestada. Seatud piirangud ei tohi, aga rikkuda inimõigusi, need peavad jääma hea tavade piiridesse ning ei tohi keadgi diskrimineerida.Riigis, kus suudetakse neid tingimusi arvestades demokraatia toimima panna on rahva ja demokraatia seisukohalt saavutatud õiglane võrdõiguslikkus.
käitutud, saab need mured lahendada lihtsalt sõnade mitte vägivallaga. Olgem ausad, enamik häid vanemaid on siiski aeg-ajalt pidanud oma lapsi karistama. Palju sõltub sellest, kuidas lapsepõlves kasvatati neid endid. Kui neid vahetevahel asja pärast karistati, siis analoogsetes olukordades karistavad oma lapsi nemadki. Kui nende vanemad suutsid saavutada sõnakuulmise ilma karistusteta, siis tunnevad nad, et tulevad oma laste kasvatamisega niisamuti toime. Miks on vahel vaja karistada e. distsiplineerida? Eks ikka siis, kui laps teab, et teeb midagi meelega valesti või ei kuula vanemate sõna. Ja vanematel on ju kohustus oma lastest korralikud inimesed kasvatada. Meie, kui noored inimesed, elame nende reeglite järgi, mida meie vanemad kehtestavad. Kui nende reeglite vastu eksime, siis järgneb sellele karistus. Aga kas karistuseks on füüsiline vägivald või hoopis midagi mõistlikumat, seda otsustab juba vanem ise. Asi on
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe p
1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste suhtes vabaduse nõue ei kehti ning ühiskond omab õigusega nende üle täielikku võimu selleks, et nad täiskasvanuna oleksid võimelised mõistuspäraselt käituma. Kõne all olevaid põhimõtteid ei saa Milli arvates rakendada ka ühiskondade suhtes, mis on alles n-ö lapseseisundis
Esimene alaealiste kohus töötas Venemaal 1910 a. kuni 1918a. Peale revolutsiooni ja ka valitsuse vahetumisega oli mingiks ajaks alaealiste asjade komisjon unustatud. Tänapäeval eksisteerib mitut erinevat tüüpi alaealiste ministeeriumeid: inglise-ameerika, kontinentaalne ja skandinaavia. 1845 aasta Venemaa kriminaalkoodeksis oli kindlaks määratud vanuse piirang, kus kuni seitsme aastased lapsed on vabastatud vastustusele võtmise eest, sest nad ei saanud aru anda oma tegude eest. Detsembril 1866 aastal kinnitas Aleksander teine seaduse muudatuse, kus oli kirjas, et võis asutada kolooniaid ja varjupaiku, kus alaealised saaksid kanda karistust. Varjupaikade ehitamise võis otsustada Siseasjade Ministeerium. Poisse ja tüdrukuid hoiti erinevates varjupaikades ja kolooniates. 1903 aasta kriminaalkoodeksis võeti vastu seaduses punkt, kus 10 aastaseid saadi võtta vastutusele. Seaduse andjad piiritlesid sellega seda, et noored kurjategijad kes olid
Kohustus muudab orjaks,vastutus kuningaks. Meie elus mängib kohustus ja vastutus väga tähtsat rolli. Mingis mõttes kujundab see olekut meie igapäevases elus. Kohustus piirab iga inimese elu, kõige rohkem alles noore kasvava lapse elu, kes tahab elu näha ja kogeda. Vastutus aitab aga iseseisvaks ja oma tegude eest seisvaks inimeseks saada.(46) Millist rolli meie elus mängib kohustus? See piirab meie igapäevast elu, me ei saa tegutseda ja liikuda vabalt, nii nagu me ise sooviksime. Vaid kõik on hoopiski paika pandud ja seda muuta me ei saa. Iga inimese kohustused on erinevad. Lastel on põhiliselt oma toa korras hoidmine, koolis korralikult käimine, õppimine ja kõik selline. Vanematel inimestel on aga kohustuseks raha teenida ja oma pere eest hoolt kanda. Sa ei saa ju kuidagi jätta oma lapsi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee) Ettevõtlusvorm Minimaalne Minimaalne Varaline vastutus
1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult kõrtsist koju sõita
........................................10 Hoiduge sireenide meelitustest.............................................................................10 V osa- Omanikutunde arendamine...........................................................................10 Omamise kaks taset: kuidas vältida kannataja rolli..............................................10 Kedagi ei saa sundida heategu vastu võtma......................................................... 11 VI osa- Omaalgatuslike tegude esile kutsumine...................................................... 11 Juhid tegutsevad ennetavalt, mitte tagantjärele....................................................11 Heitke ebaoluline kõrvale: noppige välja umbrohi.............................................. 12 Te saate seda, millega te lepite.............................................................................12 Omandage Jääkaruklubi juhtimisstiil...........................................................
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatus
Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb teavitada inimesi, et vanemad ja ka õpetajad saaksid ära hoida madala enesehinnangu tekkimist. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · kuidas kujuneb lapse enesehinnang; · mis mõjutavad lapse enesehinnangu kujunemist; · kuidas mõjutavad lapsevanemad enesehinnangu kujunemist; · mis põhjustab negatiivset enesehinnangut; · mis põhjustab eneseimetlust. Töö eesmärgiks on: · uurida kuidas enesehinnang mõjutab last; · milliseks kujuneb täiskasvanu, kellel oli lapseeas probleeme enesehinnanguga; · milline on enamus laste enesehinnang; · teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; · teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut.
teatud otsuseid ja teda esindada. Laps ei pruugi olla oma väheste kogemuste, teadmiste ja oskuste tõttu küps langetama kõiki otsuseid iseseisvalt, mistõttu vajad vanema abi. Lastele on seatud piirangud iseseisvalt otsustada selleks, et kaitsta neid täiskasvanute eest, kes võiksid nende teadmatust ära kasutada ning seeläbi neile ebameeldivaid tagajärgi kaasa tuua. Üldjuhul on lapse seaduslikeks esindajateks tema ema ja isa. Kuni 18-aastaseks saamiseni vajab laps enamasti tehingute tegemiseks vanema nõusolekut või esindust, näiteks konto avamiseks pangas, millegi müümiseks või ostmiseks. Samas võib iseseisvalt teha tehinguid vahenditega, mille on vanemad ise talle kas kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andnud (nt osta midagi oma taskuraha eest). Õiguse iseseisvalt otsustada saab laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisega. 5. Õigus lugupidavale käitumisele
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kah
..................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4
Vägivald pole kontrolli kaotamine, vaid tõhus viis võimu ja kontrolli saavutada ja säilitada. Vägivalda kasutav mees püüab valitseda naist hirmu abil. Paarisuhtes vägivaldselt käituv mees usub, et naine on tema heaolu allikas ja peab selle eest vastutama. Vägivaldselt käituv mees on naisest äärmiselt sõltuv. Naine on talle vajaduste rahuldamise objekt, keda ta inimesena ei austa. On tavaline, et mees ei suuda võtta endale vastutust oma tunnete ja tegude eest. Ta välistab oma vägivaldsuse, süüdistades olukorda, stressi, naise käitumist, halba päeva, alkoholi või muid temast väljapoole jäävaid asjaolusid. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kaotuse kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald
Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda §
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
Nii ühiskonnas kui hariduses on humanistlik lähenemine seotud eelkõige inimesega, tema olemuse, vajaduste ja väärtustega. Tunnustatakse isiksuse unikaalsust ja seda väärtustatakse ka õpetustes ja kasvatuses. Kõiki koheldakse võrsdse lugupidamisega, sest igaühel on võime edeneda. Probleeme nähakse tegelikul inimtasandil, mitte formaal- administratiivselt. Humanism on põhiliselt tuntud maailmavaatena, millele on omane inimlikkus, lähtumine inimesest ja tema vajadustest. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises mõjus. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis teda kahjustaks, aga ta ei õpi õppima iseendale
ta oma arengus läbib, millised välistingimused arengut soodustavad või takistavad. 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad teie laste kasvatuse, harimise ja vara (kui neil seda on) osas. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Kuni nad elavad koos, jagavad lapsevanemad seda vastutust ühiselt. Kuid eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on samad õigused ja kohutused, on riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse automaatselt ka teiste ELi liikmesriikide kohtutes. Erand Taani Taani ei tunnusta ega ka jõusta automaatselt teiste ELi liikmesriikide kohtutes vanemliku vastutuse osas tehtud otsuseid. Samuti ei tunnustata Taanis tehtud otsuseid ka teistes ELi
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
See tähendab, et ei ole loodud absoluutseid väärtusi. Inimene ise peab need väärtused looma ning otsustama. Inimene on määratud olema vaba, määratud, sest sünd ei sõltu tema tahtest, kuid siiski vaba, sest kord juba siia maailma heidetuna vastutab ta nüüd kõige eest, mida ta elus korda saadab. Sartre'i väidab, et me oleme vabaks määratud ja samas, et selle täieliku vabadusega kaasneb ka kõikehõlmav vastutus oma sündinud ja sündimata tegude eest. Mulle tekitab see väide natuke kõhklust selle vastutuse osas. Kui me oleme olukorras, kus me vastutame absoluutselt kõige eest, siis tekib tunne, et me ei vastuta nagu millegi ees. Mulle tundub, et me peaksime olema võimelised ise oma vastutuse suurust määrama, sest kui meid on pandud vastutama kõige eest siis see tundub liiga raske koorem ja mul tekib selline lootusetuse tunne. Tunne, et vastutan ja mis siis, niikuinii ei saa enam midagi juurde lisada ja kõik on nii nagu on.
Seega on kõigil loomeinimestel olemas üks tähtsamaid omadusi, mis iseloomustab edukat ettevõtjat loov mõtlemine. Lõpetuseks ütleks, et ettevõtlust ei tohiks karta, sest alustavale ettevõtjale on abiks mitmed tugistruktuurid, kus jagatakse professionaalseid nõuandeid ja toetusi. Mina ettevõtjana ! Ettevõtlus tähendab seda, et s ma olen valmis ise midagi alustama, midagi individuaalselt meeskonnaga ette võtma. Ma vastutan oma tegude ja tulemuste eest. Ma olen iseenda peremees! Äri tegemine ei ole raske, kui on haridust ja läbilöögivõimet maailmas. Stardiloa saamiseks tuleks alustada pisikestest asjadest. Isegi abi osutamine võib olla äri. Tavaliselt sünnivad kõige paremad ideed kõige lihtsamast asjast, mille peale kunagi ei tulda. Elame väga kiiresti muutuvas ajas. Televisioon, popkultuur ja poliitika on suunatud sellele, et inimesed saaksid
2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner
tal tekivad oma sõbrad ja uued huvid. Vanematal tekib nüüd veel suurem vastutus ja hoolitsus tunne, nad kardavad ja muretsevad lapse pärast natuke rohkem. Murdeas on ikka tegemist vastutusvanemlusega, vanemad vastutavad, hoolitsevad ja hooldavad oma lapsi, aga arvestavad ka sellega, et laps on piisavalt suur. Noorukieas tekib päritoluvanemlus, lapsed on üsna iseseisvad, nendega arutatakse asju läbi, neile ei keelata otseselt enam midagi. 3. Lapsevanemad teevad tihtipeale suure vea sellega kui annavad lapsele liialt vabadust, arvates et sellega suureneb lapse iseseisvus ja ta saab tulevikus paremini elus hakkama. Kuid sellega kaasneb see suur oht, et lapsel kaob turvalisuse tunne ja siiamaani õigeks peetud nn iseseisvus tuleb pigem kahjuks. 4. Siis kui laps on ise nii suur, et enda eest hoolitseda, vastutust võtta ja elus hakkama saada. Põhiliselt toimub see noorukieas.
Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. Ameerika Ühendriikide koolijuhid on silmitsi järsu ja kiireneva perioodi muutusega-uue aja vastutus. Suurenenud tempo ja keerukus on jätnud koolijuhid suurte otsuste ette, mida nad peavad langetama kiiresti. Õpetaja professionaalne areng on vastutusrikas koolis ning koolijuhtidelt oodatakse „ aidata õpetajatel luua ülevaadet teadmistest ja oskustest, mis peaksid klassiruumis toimima efektiivselt ja koolijuhid oskaksid paremini suurendada õpilaste huvi õppimise vastu“ (National Staff Development Council, 2001, p.vi). Üldiselt, professionaalne areng õpetajatele on läbi viidud väljaspool kooli, aga suurenev nõudlus on koolijuhtidele, et nad arendaksid programmi, mis toetab jätkuvat professionaalset õpet. Üks väljakutse koolijuhtidele, kes on vastutavad õpetaja koolipõhise arengu eest, on struktureerimise protsess, mis looks innuka õhkkonna vastastikuse uurimise ja kasvu kohta ning vastastikuse
Agressiivne käitumine ei kujune pelgalt sisemise sunni survel, seesmisest vajadusest kedagi tappa; ka seesmiste vastuolude ja agressiivse valmiduse olemasolu korral on vaja ärritajat, millele inimene reageerib. Kui aga vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, näiteks töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole. Humanistlikku inimesekäsitusse kuulub inimese vastutus oma tegude eest. Sellele põhimõttele on rajatud meie kohtukorraldus. Kui lähtuda mõttest, et mõnikord põhjustavad inimese käitumist tema enda otsustused, teinekord aga välised mõjud, tekiks väga eriskummalisi olukordi: inimest ei võiks nagu süüdi mõista selle eest, milles ta süüdi ei ole. Põhjuse leidmine aitab küll käitumist mõista, kuid ei õigusta seda. Mingi põhjus on igal käitumisel, kuid käitumisviis võib sellest hoolimata olla moraalselt taunitav
1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Juriidilise isiku tegevust reguleerib äriõigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik või seaduses sätestatud
Valetamine 10.oktoober 2011 Valetamine - tahtlik mittetõene väide, informatsioon. Tahtlik lausung eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erinevas eas olevad lapsed (Piaget): · Alla 3-4 aastane laps: fantaasiavale, vale on inetu sõna! Ta ei valeta tahtlikult. Fantaasiavale eest ei ole õige last karistada. Laps ei valeta sellel astmele, kuna ta kardab karistust. Ta arvab, et kui ei oleks karistust, siis oleks valetamine lubatud. Valed on keelatud, aga laps ei tea miks. · 5/6-10 aastane laps: vale on see, mis ei vasta tõele! Mõtlemistasemelt uus tase. Ta on sisemiseks omaksvõtnud täiskasvanu poolt kehtestatud reeglid. Kõige taunivam suhtumine valetamisse on vanuses 5-6-10aastased (operatsiooni mõtlemise tasemel).
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
