2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. 5. Pidurdus funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut, kulgeb organismis erutusega paralleelselt ja on sageli erutuse poolt esile kutsutud. Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid
· Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) Tugevuse järgi: · Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutumine)
2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1
fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused Sümmeetrilised näoväljendused · Muutus ei peegelda valetamist Silmside Naeratuste arv Pea liigutused Zestid, v.a. adaptorid Õlakehitused Jalgade liikumised Pooside muutused Vastusreaktsiooni aeg ja pikkus Kõne kiirus Enesekesksed väited.
ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise kuidas teha paremini. B ei teinud temast väga välja, aktsepteeris kõike A öeldut, ei vaielnud vastu kuid oli näha, et ta ka ei alistunud A-le. Siis kui A nägi, et targutamisest pole kasu, tõmbas ta tagasi ja rääkis B-ga kui võrdsega. b) Püüa suheldes kasutada kõiki tasandeid (võib erinevate partneritega) ja kirjelda suhtlemispartneri vastusreaktsiooni. Nb! „Ära kasuta Kurja Vanemat“ – kasuta „Karmi Vanemat“. Kasutasin oma vennaga suheldes vanema tasandit. Keelasin tal sõpradega välja minna, enne kui kodutöö on tehtud. See mu vennale muidugi ei meeldinud ja vastu sain ma sõimu, et kes ma olen oma arust, et teda kamandan. Siis üritasin talle täiskasvanu tasandil rahulikult seletada, miks oleks parem see kui ta teeks praegu kodutöö ära. Vestluse lõppedes oli ta juba rahulik ja sai aru,miks
vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida.
- membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator
TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise, seedimise, ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega) TINGITUD E. ELU JOOKSUL OMANDATUD REFLEKSID Jaotus bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid ja sugurefleksid. Jaotus retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid) Interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid) Vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised Mis on refleksikaar? Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi
AJALINE VASTASMÕJU - kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele) *positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate
Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides
neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 11. Juhteteedeks nimetatakse samasuunalisi närvikiudude kimpe 12. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 13
regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis.
all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite kasutamine kliinilises praktikas aitab arstil paremini hinnata, millist ravistrateegiat konkreetse patsiendi puhul kasutada. Kui kasvaja molekulaarne kirjeldus viitab haiguse heale prognoosile, siis vajadus agressiivsele ravile puudub. [4] Sisukord · 1 Vähi biomarkerite uurimise ajalugu
kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool). A-lihtreaktsioon, B-valikreaktsioon, C-eristusreaktsioon (kas peab reageerima või ei) 3. Mille poolest erinevad Dondersi lahutusmeetod ja Sternbergi aditiivmeetod reaktsiooniaja eksperimentide tulemuste interpreteerimisel? (loeng) Donders Dondersi meetodit nimetatakse lahutusmeetodiks, kuna erinevate operatsioonide
· spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.). Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: · läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma · alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit
Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine, vaimne tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon). · Perifeerse närvisüsteemi (PNS) peamised funktsioonid: KNS-i varustamine informatsiooniga nii sise- kui väliskeskkonnast, KNS-st lähtuvate signaalide (käskude) edastamine efektororganitele. · PNS aferentne (sensoorne) osa funktsioonid: informatsiooni suunamine retseptoritelt KNS-i.
Kui retseptor ära blokeerida, siis ei saa õige mediaator vabaneda. Valu põhjustatud silelihaste spastilisest kokkutõmbest. Kui retseptorit blokeerida, et õige mediaator ei vabaneks, siis sellega likvideeritakse ka kokkutõmme. Presünaps on pärssivat tüüpi. Kui mõjutada tugvdavalt, siis erutusülekannet olla ei saa. PS! Arst ei tohi kirjutada ravimeid välja ravimi nime järgi, vaid ainult toimeaine järgi. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad Refleksiks nim organismi vastusreaktsiooni ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib organismi talitlust. Refleks levib refleksikaart mööda. See on tee, mille erutus läbib vastvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul. Seda aega nim refleksiajaks. Refleksikaare osad: Sensor/retseptor -> aferentne e sensoorne tee -> keskus (KNS) -> eferentne tee -> (võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid
peal, kutsutakse membraanretseptoriteks, või raku sees. tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenergiliste ................... adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid, erinevad hormoonid käivitavad temale iseloomuliku raja, mis lõppkokkuvõttes viib vastava raku reaktsiooni tekkeni. Nt lihase kokkutõmbeni või lihase lõtvumiseni, siis teise sisesekretoorse näärmeni, siis teise hormooni tekkeni, või ensüümi tekkeni. Esimene virgats on hormoon ise või mediaator
; Rasvlahustuvad.; Alifaatsed (avatud ahelaga).; Keemilise ehituse järgi Karbotsükiilised.; Heterotsüklilised (lisaks C-le N , O , S ). HORMOONID - ainevahetusprotsesse reguleerivad ühendid, mille toime avaldub ülimadalates kontsentratsioonides (steroidhormoonidel ~ 1 g/ml). Klassikaline definitsioon: Hormoonid on (endokriinnäärmete) poolt produtseeritavad keemilised ühendid, mis nn märklaudrakkudesse transpordituna kutsuvad seal esile biokeemilise või füsioloogilise vastusreaktsiooni. Mõni hormoon toimib ainult ühesse koesse või organisse, samas võivad teised mõjutada tervet rida erinevaid kudesid. Hormoonide funktsioonid: Reguleerivad teatavate valkude (sh ensüümide) sünteesi kiirust.; Ensüüme aktiveerides reguleerivad ensüümkatalüüsi kiirust.; Mõjutavad rakumembraanide permeaablust (läbitavust) teatavate ainete suhtes.; Põhjustavad otseseid füsioloogilisi vastusreaktsioone - stimuleerivad südame ja lihaste tööd äärmuslikes olukordades, kontrollivad
alalävised muutused koes ja kiiremini saavutavad nad lävitaseme ning lühemat toimeaega vajatakse erutuse tekkeks. Alalisvoolu toime eluskoele ei ole seotud mitte ainult voolutugevuse (pinge) suurusega ja ärrituse kestusega, vaid sõltub olulisel määral ka voolutugevuse muutumise kiirusest (voolugradiendist). Reobaas minimaalne voolutugevus, mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutuse esile kutsumiseks eluskoes Kronaksia minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse vastusreaktsiooni esile kutsumiseks eluskoes kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. (L.Lapique 1908.a) Erutuvate kudede labiilsus koe omadus vastata ärritusele nende rütmi transformeerimata. Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida.
TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES ADAPTATSIOON- KOHANEMINE; AKOMODATSIOON- ON SILMA VÕIME SELGELT NÄHA ERINEVAL KAUGUSEL OLEVAID ESEMEID. LÜHINÄGIJA NÄEB- KAUGELE HALVASTI JA LÜHINÄGEVUSE PUHUL ON VAJA MIINUS (-) KLAASIDEGA PRILLID MEDIALIS- (KESKMINE)
puutekontaktid on erilised närviaparaadi noradrenaliin). kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas- või näärmerakule. Sünapsis toimub suhteliselt aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega. Närviraku impulsi toimel moodustuvad sünapsis keemiliselt aktiivsed ained nn. mediaatorid, mille varal toimubki Refleks ja refleksikaar Refleksiks nimetatakse KNS-i vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. Näiteks keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus, ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb jne. Retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse. Teed ehk neuronite ahelat, mida mööda erutus refleksi puhul levib, nimetatakse refleksikaareks. Koostanud M. Kolga 3 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Esmane samm rasvades kätketud energia vabastamisel on lipolüüs, mille toimel lagundatakse rasvad glütserooliks ja vabadeks rasvhapeteks Lipolüüsi kutsub esile adrenaliin, kasuvohormoon ja kortisool. Rasvhappeid kasutatakse energia tootmiseks. Lihaste võime kasutada rasvhappeid kestustööl suureneb sedavõrd, kuivõrd tõuseb vabade rasvhapete kontsentratsioon ringlevas veres. 27. Treening ja valgusüntees. Lihase treeningule kohanemist kajastava vastusreaktsiooni spetsiifika sõltub harjutuse põhjustatud tagajärgede ahela lõpuks tekkivast keemilisest signaalist raku valgusünteesile. On ju lihase struktuurid olulisel määral valgulised. Valgusünteesi juhtimiseks kasutatav informatsioon on aga määratud pärilikult – järelikult varieeruvad ka sama treeningut tegevate sportlaste tulemused. Treeninguvahendi “signaal” valgusünteesi alustamiseks on tavaliselt mõni treeningu tulemusel tekkiv ainevahetuse produkt
Wundt asutas ka 1. pshhol.ajakirja. 12. Hermann Ebbinghaus (1850-1909)- "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc · Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi observatooriumis 1795.a. - 1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a. jooksul teise astronoomiga ja leidis erinevuse 1,223 sek. Kogenud uurijate vahel oli erinevus alla 1 s, kuid astronoomilistes arvutustes põhjustas see suuri vigu. Besseli "personaalne võrrand"
Treeningu tulemusel saab labiilsust suurendada. Õppimise ja harjutamise tulemusena. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus. Sagedusega võivad impulssid liituda. Koe labiilsus langeb, kui pommitatakse häsi tugevate ärritustega. Kui hakkab nõrgenema-pessimaalse ärrituse tugevus või sagedus. Labiilsuse langust nim parabioosiks. Barabioos. Tasakaalustav staadium. Vastusreaktsioonind on samasugused. Kui langeb veelgi. Paradoskaalne staadium. Saame nõrgema vastusreaktsiooni. Kude ei reageeri mitte millelegi- pidurdusstaadium. Taastumisperioodil hakkab erutuvus tõusma. Mida väsinumaks kude läheb seda pikmaks muutub taastuvusperiood. Kesknärvisüsteem. Sideme pidamine väliskeskonnaga. Kutsub esile muutused. Kohanemisvõimeline. Tagab ühtse tervikliku talitluse. Psüühilise tegevuse tagamine. Funkstioaalne jaotus. Somaatiline-reguleerib sekeletilihaste tegevust. Vegetatiivne-siseorganite talitlus. Somaatiline jag tsentraalne.pea ja seljaaju. Perifeerne
R K E R motoorsed sekretoorsed Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju
Retseptor sensoorsed ehk Keskus täidesaatvad Elund Ärritus tundenärvikiud närvikiud R R K E - motoorsed - sekretoorsed Refleksiaeg - on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 9 Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus - I Tsentraalne e
Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju. · Integratiivne sensoorse info taju, analüüs, talletamine ning sellest lähtuvate otsuste langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja
nin rõhutatakse eluliste valikute ja käitumise olukorrast tingitud tagapõhja. ,,Tahtevabadus on vaid etikett, millega me tähistame käitumist, mille loomust ja põhjusi me ei tea" kinnitas Skinner, pidades eriti ohtlikuks näivat vabadustunnet, mis tekib, kui tegelikult välisjõudude kontrolli alla sattunud inimene arvab käituvat oma suva järgi. Respondentne käitumine Respondentse käitumise all tuleb mõista kindla stiimuli esile kutsud iseloomulikku reaktsiooni (vastusreaktsiooni), kusjuures käitumise põhjus eelneb selle toimumisele. Laialt tuntud reaktsioonideks on näiteks pupillide ahenemine eredas valguses, vasaraga vastu põlve löömisele järgnev põlvenärvi reaktsioon, kuuma veejoa alt käe välkkiire eemaldamine ja külma käes värisemine. Operantne tingimine Skinneri teooria juhtmõisteks on operantne tingimine. Keskkonnaga kohanedes, tegutsedes ehk aset leidnud käitumisviisi tulevikus taasloova toimega
● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared - sel juhul on af. ja ef. neuroni vahel üks või mitu lülitusneuoronit ● refleksikaare osad: 1) retseptor e ärritust vastu võttev organ 2) aferentne neuron e toomanärv 3) refleksikeskus - närvirakkude kogum pea- või seljaajus (KNS) 4) eferentne neuron e viimanärv 5) tööelund e efektor (lõppelund) REFLEKSIAEG ● aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse/ aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni ● refleksiaja moodustavad: - ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg - erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas - erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses - närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi - ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile - aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks aferentsed refleksi- eferentsed e töö-
sellest, millised on punkti ümbruses olevate kujutise osade omadused. • Ajaline vastasmõju 21 22 – kohanemisvõime (adaptatsioon)- (positiivne, negatiivne, selektiivne). Kohanemisvõime kutsub mingi omadusega esile mõningate järgmiste tajukujundite teatud liiki moonutuse. – maskeerimine Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine- 150-200ms Kuulmine 120-180 ms Taktiilne 90-200ms Maitse- Soolane (310ms), magus(450ms), hapu(540ms), kibe (1080ms) Haistmine- 310-390ms Geštaltpsühholoogia Geštaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid
või tulenevalt spordialast ajastatakse teatud liigutused ja liikumised taktikalistes kombinatsioonides valesti. Uuringud näitavad, et liikumiskiiruste eristamisel on otsuse vastuvõtmise kiirus olulisem kui täpsus. Otsuse vastuvõtu kiiruse suurem olulisus uuringutes tuleneb sellest, et mida lühema liikumistrajektoori põhjal suudetakse antitsipeerida liikumise kogu trajektoor, seda rohkem jääb aega vastusreaktsiooni sooritamiseks (nt servi vastuvõtul võrkpallis). Lisaks liikumiskiiruste eristamise võime (aga ka muude kognitiivsete võimete) tippsoorituseks ebapiisavale tasemele võib tehnilise praagi põhjuseks olla loomulikult ka psüühiline pinge ja väsimus. Samas ei mõjuta väsimus mitte ainult kehalist, vaid ka kognitiivset võimekust ehk teiste sõnadega: väsimus ei ole ainult perifeerne, vaid on ka tsentraalne. Tsentraalse väsimuse korral on täheldatud kognitiivses tegevuses vigade hulga
?? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja. NS jaguneb: *KNS pea- ja seljaaju; *perifeerne NS KNS: pea- ja seljaaju. *info töötlemine, *vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine; *vaimse tegevuse keskus. *Peaaju peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. keskaju ja sild moodustavad ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks . koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub
Disparaatsus oluline ka kuulmise juures Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve. Häired mõningatel on dikromaatiline nägemine (nähakse kahte põhivärvi) Kuulmine Lainepikkus kui kõrgelt/madalalt heli tajume (inimesel 16-20000 HZ) Amplituud kui kõva heli on Müra 90-130db juures kahjustav. Müra 130-180db juures väga kahjustav. Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine 150-200ms Kuulmine 120-180ms Taktiilne 90-200 ms Maitse Soolane 310ms ; magus 450ms ; hapu 540 ms ; kibe 1080ms Keele eri piirkonnad erinevate maitsete suhtes tundlikud: ots=magus, küljed=soolane, külgedest sissepoole=hapu, taga=mõru Taju iseloomustab subjektiivsus Kaks lähenemist: - Alt-üles töötlus iseloomustab eelkõige see pool mida algselt läbi silmade või
Helisginaali ühte ja teise kõrva jõudmise aeg veidi erinev, võimaldab kindlaks teha heliallika asukoha Trikromaatiline nägemine – näeme kolme põhivärvi ja neist kokku pandud alavärve. Häired – mõningatel on dikromaatiline nägemine (nähakse kahte põhivärvi) Kuulmine Lainepikkus – kui kõrgelt/madalalt heli tajume (inimesel 16-20000 HZ) Amplituud – kui kõva heli on Müra 90-130db juures kahjustav. Müra 130-180db juures väga kahjustav. Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg Nägemine – 150-200ms Kuulmine 120-180ms Taktiilne 90-200 ms Maitse Soolane 310ms ; magus 450ms ; hapu 540 ms ; kibe 1080ms Keele eri piirkonnad erinevate maitsete suhtes tundlikud: ots=magus, küljed=soolane, külgedest sissepoole=hapu, taga=mõru Taju iseloomustab subjektiivsus Kaks lähenemist: - Alt-üles töötlus – iseloomustab eelkõige see pool mida algselt läbi silmade või
Nendest kolmest sisendist lähtudes kavatseb seireamet luua kohtade ja külastajate klassifikatsioonid. 3.3 Mõju hindamine loomastikule Mõju hindamine elustikule on keeruline, paljude muutujatega, pikaajaline ja kallis protsess. Seetõttu peab hindamise lähteülesanne tulenema kõrgeimal teaduslikul tasandil kavandatud seirest. Tavaliselt mõõdetakse külastuskoormuse mõju elustikule vastusreaktsiooniga inimese kohalolekule (Gill et al. 2001). Kuna aga pole ühte ja ainsat oodatavat vastusreaktsiooni, siis on rekreatsiooni koormuse mõju elustikule raske hinnata (Vaske et al. 1995). Lisaks 69 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine mõjutavad loomade pagemist inimese kohaloleku eest veel mitmed erinevad põhjused (Gill et al. 2001): • käesoleval hetkel asustatud ala kvaliteet; • kaugus ja kvaliteet teistest sobilikest aladest;
Ajukoor juhib ja reguleerib kogu närvisüsteemi, kogu organismi kõikide elundite tööd ning kooskõlastab tegevust Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1
annaabi.ee 
