Ainevaldkonnad · Kirjandus · Vene keel · Eesti keel · Saksa keel · Käsitöö ja kodundus Eesmärgid · Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine · Äratada lastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu · Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine · Õpilaste omavaheline suhtlemine · Projekt tulemuste avaldamine internetis Oodatavad tulemused · Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega · Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis · Koostöö ja aktiivne suhtlemine Vajalikud eelteadmised Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid · Elementaarne viisakus ja eetika · e-ruumis Õpilastel on paasteadmised saksa- ja eesti keeles ning käsitöös ja kodunduses · Projekti kestvus · Üks kuu Tegevused · Kokanduse tunnid · Vastlakuu kalendri koostamine · Filmide vaatamine
........................................................................ 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Lisad....................................................................................................................... 6 2 Olemusest Vastlapäev on iga-aastane liikuv püha, mida tähistatakse noorkuu ajal teisipäevasel päeval. Vastlapäeva arvestatakse ülestõusmispühadest, vastlapäev toimub 47 päeva enne ülestõusmispühasid. Eestis peetakse vastlapäeva, Rios sambapidusid, Lääne-Euroopas karnevale, kõikide nende pidudega tähistatakse talve ära saatmist, kuid samal ajal on see ka viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu. Vastlapäeva nimi tuleb saksakeelsest sõnast Fasten, mis tähendab paastu. Paastumist nõudis
Vastlapäev Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend
VASTLAPÄEV ÜLDISELT Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest(fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Vastlapäev eestis Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug
Mis ja millal ? Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või
VASTLAPÄEV 8. veebruar 7. märts Mari murakas Vastlapäev Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka ja roomakatoliiklikes maades. Vastlavurr (urr, urriluu, uuriluu, unn) Sea sääreluu keskele tehti auk, aeti nöör läbi ja tõmmati see siis hooga undama. Hiljem muutus tavaks asendada kondid nööpidega suure nööbiga sai ligilähedaselt samasuguse vurri teha. Keelud Naistetööd olid keelatud, eriti ketramine ja ringliikumisega seotud tööd, sest muidu tuli lambakahju. Võis aga punuda paelu ja teha nööri.
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal.
Vastlakombestik Eesti: Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma.
tervise tõttu võimelised relva kandma, aga need kellel tervis korras võiksid ja peaksid siiski oma maad kaistma. Milleks võtta seda kui kohustust ja mõelda välja absurseid vabandusi, et mitte minna. Sõjavägi kasvatab paksema naha ja teeb mehest ikka mehe! Leian, et veel üks viis kuidas hoida Eestit on säilitada oma traditsioone, keelt ja kombeid. Enamikel meist on kombeks tähistada oma tähtpäevi, samuti tuleks elus hoida ka emadepäeva, isadepäeva, vastlapäeva jne tähistamist. Paljud meist viitsivad enam vastlapäeval minna oma lastega liugu laskma ja traditsioonilist vastlapäeva toitu süüa või küpsetada oma emale või isale hommiksöök, tuletamaks neile meelde kui kallid nad meile on- vähesed. Need tegevused hoiaksid väga meie oma keelt ja kombeid. Eesti keel on teema, mille pärast tuntakse praegu suurt muret. Mitmed keeleteadlased ja eesti keele õpetajad on avaldanud oma muret seoses sellega, kuidas tänapäeva noored räägivad
seapead, herned (oad) sealiha või seapeaga. Vastlapäev Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne
Referaat Vastlapäev Karmen Kuldre Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk , liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe
Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi Pannkookide 6. Jõuluajal meestel oli keelatud teha .... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7. Jõuluõhtul tuli süüa : 9 kuni 12 korda või panna lauale vastav arv roogasid 4 kuni 9 korda või panna lauale vastav arv kartuleid 5 kuni 11 korda või panna lauale vastav arv leiba 8
.......................6 4.4Ettevõte soovib klientidele pakkuda parimaid ja kvaliteetsemaid tooteid, mis vastavad hinnale. Ettevõte teeb kõik selleks, et toodete hind ja kvaliteet oleks tasakaalus, mis sobiks nii tarbijatele kui tootjale................................................6 4.5Ettevõte plaanib pakkuda erinevaid kampaaniaid ning soodustusi. Talveperioodidel plaanitakse toota uusi tooteid: näiteks piparkoogid, jõulusaiad, jõulukringlid. Vastlapäeva eel plaanib ettevõte tegema hakata vastlakukleid. Ettevõte saadab oma töötajad erinevatele üritusele uuemaid toodanguid tutvustama ning müüma: näiteks laadad, pidustused, messid. Ning uute toodete arendamisel plaanitakse suunduta suurematesse kaubanduskeskustesse ning anda võimalus tavakodanikel maitsta ja hinnata ettevõtte plaanitavaid uusi tooteid.....................................................................6 5Turunduse eelarve.......................................
seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad järgmisel aastal käbedaks. Vastlapäeva põhiroogadeks, mida tehti, olid: läätsesupp, hernesupp seajalgadega, oasupp seapeaga, keedetud seajalad herneste või põldubadega, seajalad hapukapsastega, seajalad tarrendis, vastlapuder, tatratangupuder, sõmer tatratangupuder, kartuli- tangupuder seentega, vastlapannkoogid, panni- ehk rasvaleib, vastlakuklid
Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline
õnnestumiseks kõige vastutusrikkam aeg. Kehtib analoogiapõhimõte: kui pööripäeval on külm ning tuul põhjast, jätkub külma ja põhjatuult kogu veerandaastaks. Kalapüük. · Tõnisepäevast hakkab lutsupüük, paastumaarjapäevast ilmub haug jõesuhu(algab kudemisränne). · Tänini eriti olulise räimepüügi endeid leidub seose mitme tähtpäevaga (1. Kui küünlapäeval lund sajab peab kevadel hea räimesaak olema. 2. Vastlapäeva ei või võrku kududa kui kujud, siis esiteks, võrk ei võta räimi ja teiseks, võrk kaob ära. 3. Mede rahvas vaatanu ikki kevadi, kui pööribe tuul olnu, lõuna või lääne kanti, siis saava siit merest räimed kätte, aga kui maa või põhja kanti tuul, sis räim käiva Tahkuranna käära. Jne...) Korilus. · Lumesadu madisepäeval ennustas marjarohket suve. · Murakate küpsekssaamist arvestati heinamaarjapäevast(2. juuli). Sügisene
Seal on korvid käbide, kastanite ja kividega. Nendes lasteaedades kasutatakse looduslikest materjalidest asju. Steinerlasteaedades käib kõik rütmi järgi. Lisaks tavapärasele päevarütmile on neil ka aastarütm. Aastarütmis on erinevad tähtpäevad mida tähistatakse ning millga seoses on lasteaiad tegevused ja üritused. Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva. Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad. Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares ,,lava" ette. Ühte muinasjuttu jutustatakse tavaliselt nädal aega järjest
muusikat võrreldes Eesti omadega, on meie kodukandi artistide populaarsus ilmselgelt hääbumas. Varasemalt tuntud ja väga austatud Mart Raua, Gunnar Grapsi, Tõnis Mägi ja Metsatölli on välismaine muusika suurelt osalt välja vahetanud. Nüüdseks teavad nende suurtegijate nimesid ainult vanem generatsioon. Läänestumise tagajärjel hääbub meie kodukandi kultuur, praegusele generatsioonile ei lähe korda Eesti rahvatantsud, samuti ei olda kursis, kust on tulnud komme tähistada Vastlapäeva. Meie traditsioonidest ja kommetest võõrandumisega kaob riigile omane eripära. Arvestades seda, kui väike on Eesti riik, ja kui kiiresti hajub keel ja selle kultuur, on oht, et meie rahvas lakkab hoopis eksisteerimast. Tänu mitmekultuurilisusele puudub maailmas üksluisus, igal rahval on oma kindel eripära, mistõttu ei saagi pidada ühte riiki teisest paremaks või halvemaks. Nii, nagu kultuuride rohkusel on omad eelised, esinevad ka üleilmastumisel omad positiivsed küljed.
liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks. Lõunaks või õhtuks olid seajalad, mida keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Vastlapäeva seajalakonte kasutati mitmel pool ennustamiseks. Viljandis, Kadrinas ja mujal soovitati seajalaluud ritta seada. Igale luule anda tüdruku nimi. Siis kutsutakse koer uksest sisse. Kelle nimelise luu koer kõige enne ära viib, see saab kõige enne mehele. Vastlapäeva ilmaended sarnanevad teiste talviste tähtpäevade omadega
19.Tavaliseks muutus kohvijoomine.Kohvi tehti ka tammetõrudest,millele lisati siguri või teraviljakohvi.Kohvile valati peale piima,kuna suhkrut alati polnud.Eestlatele oli tavaliselt joogiks kali ehk taar.Munakohviks klopiti mune,lisati juurde rukkijahu,niiet sai veeretatada ümmargusi kuulikesi,ahjus kuivatati,ja kohvimasinaga jahvatati. 20.Joogid- kali,kadakamarjajook,tee,meejook,kasemahl,jahukö rdiga segatud hapupiim,õlu,mahl,piimakohv,leivakali. 21. Mina valisin vastlapäeva.. Vastlapäev oli päev, mis lõpetas jõuludega alanud söömaaja, pärast mida algas suur paast. Üheks püha nimetuseks sobis ka lihaheitepäev, sest sel ajal sai liha otsa ja ega seda ei tohtinudki enam süüa. Seepärast võeti välja viimased seajalad ja keedeti koos hernestega, nii saadi tõeliselt rasvane ja toitev kõhutäis. Paiguti keedeti aga hoopis alleshoitud seapead koos tangudega. Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas
aastal 13. sept) · 18. oktoober, oktoobri kolmas laupäev hõimupäev (2015. aastal 17. okt) · 22. september vastupanuvõitluse päev · 2. november hingedepäev · 9. november, novembrikuu teine pühapäev isadepäev (2015. aastal 8. nov) · 16. november taassünni päev · 14.märts emakeelepäev Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi.
salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott. Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Keelud Juuste kammimine, sest vastasel juhul need muutuvad tuhkjaks, katkevad, lähevad sassi ja on inetud; või lähevad halliks, kõõm tuleb pähe jne. Kaua ei tohi üleval olla ega tule valgel töötada, sest muidu vaatab laisknaine su ära. Laisknaine liikus ringi Läänemaal ja Muhus. Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist.
jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18. saj), vastlapäev, kevadpühad (õitsil käima hobusekarja hoidmas; kiiged parandatud, põllutööriistad valmis; jõululaupäeval ja Suurel Reedel külas ei käidud, pidu pühapäeval), suistepüha, jaanipeäv, ussimaarjapäev. Laulud: nt ,,Vastlapäeva laul", ,,Tulge tuld hoidma", ,,Kiik heas kohas", ,,Ilus neiu kiigel". o Tavandiväline lüürika Lüroeepiline laul laul, mis jääb vana ja uue vahele; seal esineb juba ühiskondlikke teemasid. (nt ,,Laul", ,,Anumate puhtus", ,,Humal", ,,Joodiku hobune", ,,Joodiku kojukutse", ,,Must naine") 18. sajandil tekkis vaimulik rahvalaul koraalitekstid, pillisaade.
Eesti kirjamehede liit oli kirjanduse ja folklori keskus. Pärast Eesti iseseisva taastumisest 1991a. vene kultuur on jälle rahvuse vähemuse kogus. Kui Eesti Vabariigi perioodil (1918 – 1940aa.), oli täpne piir kohaliku vene kultuuri ja NSVLi vahel, ei ole kaasaegne vene kultuur Eestis nii piiratud ja on seotud kaasaegse Venemaa kultuuriga. Viimasel ajal on suurendatude huvi vene traditsioonide, harjumuste ja pühade vastu. Vene kulturiliit, loomingu ühingud tähistavad, näiteks, Vastlapäeva, mis vanavene kultuuris tähendas kevade tuleku ja talve mineku, sel päeval küpsetatkse pannkooke, mille vorm ja värv meeletavad päike ja pärast söötakse neid võil, hapukoore, kalamarja, soola kala, mesi ja moosiiga, nagu oli vana ajadel Venemaal. 5 Järeldus Rootsi, kus ühekeelsed lapsed saavad võimalust tegeleda oma emakeelega lisatundides
103. P 104. U 105. L 106. J 107. O 108. N 109. G 110. I 111. K 112. U 113. U 114. B 115. I 116. K 117. T 118. R 119. Ü 120. H 121. V 122. E 123. L 124. P 125. L 126. I 127. I 128. T 129. L 130. A 131. S 132. N 133. B 134. U 135. F 136. F 137. E 138. T 139. A 140. V 141. O 142. K 143. A 144. A 145. D 146. O 1.-12. vastlapäeva toit / 13.-22. gluteenitalumatus / 23.-26. suflee / 27.-48. Eesti parim alkohoolne jook 2013 / 49.-58. Mg / 59.-67. Hõbelusikas 2013 parim autentne rahvusköök / 68. 2013. a Eesti top 50 restoran / 69.-76. pr k hane/pardimaks / 77.-86. pr k "Head isu!" 87.-93. varda otsas küpsetatud liha / 94.-102. huvitav kala / 103.-116. hea koka põlualune 117.-123. maiustus/seen / 124.-128. koka
Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast veel alles olema. Ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab hea heinaaega ja viljasaaki. Teati, et kui küünlapäeval päike sulatab, siis tuleb märtsikuu külm. Sel päeval soovitati õmmelda. Palgati suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha. Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Näiteks loeti, et ,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani". VASTLAPÄEV Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on · Leida kalendrist lihavõttepühade lõpp- esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevade algust; · sealt lugeda seitse nädalat tagasi; · Sealt omakorda kaks päeva edasi, sest vastlapäev on alati teisipäeval. Vastlapäev on algselt seotud kirikliku sündmusega, millega algas paast ehk lihasöömiskeeld. Seetõttu söödi vastlapäeval viimast korda sealiha. Kuna aga liha oli uba otsa lõppemas,
Ebareeglipäraste tegusõnade ebareeglipärased tegusõnad töö õpiku ja töövihikuga. 3. põhivormi omandamine. Unit 12. Reisiks vajalikest jutustamine pildi abil vestlus pildi põhjal, paaristöö, ettevalmistustest rääkima õpetaja selgitus, ahelküsimine, õppimine. iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Teadmised vastlapäeva lugemine ja küsimustele paarislugemine, arutlus, tähistamise kohta. vastamine ideekaart, iseseisev töö õpiku ja vihikuga. Unit 13. Lihtmineviku ja teksti lugemine ja tõlkimine näitlikustamine, ajurünnak, vestlus täismineviku kasutama tunnikontroll sõnade kohta paarislugemine, intervjuu, õppimine
SELETUS: Kellegi õnnetu surma Lehed koht. Nt. kus hunt murdis lapse. Käbid Pidid midagi maha jätma, midagi tühist Kivid Prügi Sülg 14. Muinasusund ja tänapäev. Mis on muinasusundit tänapäevani säilinud? Hingedepäeva tähistamine Mardipäeva, kadripäeva, vastlapäeva, jaanipäeva tähistamine Väega seotud arusaamad (nt. ei tohiks inimene endal ise juukseid lõigata, kuri silm võib ära kaetada, eestlastel on kombeks sõna pidada, jne) 15. Selgita: alepõllundus, ribapõllundus, kahe- ja kolmevälja-süsteem, ruunikivi. Adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus vaid tegemist oli maatükiga, mida üks pere sai ühe adraga üles harida. Tavaliselt 8-10 hektarit.
24. veebruar- madisepäev Kombed: Kardeti putukate ja usside pärast Söök/Jook: Kartuli- ja tangupuder Töö keelud: Õmblemine ja nõela kasutamine Vastlapäev Noorkuu teisipäev Kombed: Euroopas vastlakarnevalid Vastlasõidud Söök/Jook: Seajalad herneste ja ubadega Vastlamäll Vastlakukal Tuhkapäev Päev pärast vastlapäeva Kombed: Käidi pihil Söök/Jook: Odrajahust kakud ja leivad Töö keelud: Pead ei tohi kammida- kõõm MÄRTS (paastukuu) 8. märts- naistepäev Kombed: Naistele lillede, tortide kinkimine Vägivallavastased aktsioonid Tervitud ja õnnitluskaartide saatmine Pidu pereringis ja koosviibimised töökohtades Söök/Jook: Kook
Kinda saaja peab ütlema kiirelt ühe linnu või looma nime, kes vastavas keskkonnas elab. Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi, suure viivituse või valesti vastamise puhul annab ta aga midagi panti. 2.4. Lihavõtted ehk munadepühad Ülestõusmispüha on üks vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühasid. Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu otsusel algavad esimesel täiskuujärgsel pühapäeval peale kevadist pööriaega ning määravad paastu alustava, vastlapäeva, palmipuudepüha, taevaminemispüha ja nelipüha asukohad kalendris. Eestlastel on lihavõtte kombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine, munade värvimine, muna ja kohupiimatoitude valmistamine ning uuemal ajal ka kaartide saatmine. Kuna munade värvimine on üks lihavõtete traditsioonidest, siis selle juures käib ka väike laulusalmikene munade koksimisest. Koksimise ajal lauldi ,,Muna koks, muna koks, kelle muna katki läeb, oma munast ilma jäeb."
Eriti sai riik tervitade turiste, kui oli 2014. aastal jalgpalli maailmameistrivõistlused, mille mänge tuldi kokku vaatama 3 429 873 inimest, lisaks ka tänavatel ühised vaatamised jne. Kõike tuntumaks sihtkohaks võib kindlasti pidada Rio de Janeirot, sest just sealne kultuur ja sündmused kutsuvad inimesi kõike rohkem külastama. Erilised on seal just Lunastaja Kristuse kuju, Suhkrupea mägi, Maracana staadion ja Copacabana rand. Karneval, mida peetakse seal iga aasta enne vastlapäeva on iga aastane tippsündmus, kus on kohal mitmed tuhanded inimesed, kas tantsides või lihtsalt šõud vaatamas. Kindlasti ei tasu mainimatta jätta 2016. aastal peetud olümpiamänge just Rios, mille jaoks ehitati ka eraldi olüpialinnak ja üle üldse spordirajatisi. Selliste sündmustega sai 11 Brasiilia kogu maailmale näidata, mida on neil pakkuda tegelikult, kui jätta välja kõik
detsember) ja lõppes kolmekuningapäevaga (6. jaanuar). Valguse sümbolina võib käsitada ka ristiusu Kristust, kelle sünnipäev on 25. detsembril. Rikkalikus jõulukombestikus on tähtsad kahe ajaperioodi vahetusega seotud toimingud. Puhastamiste abil (suurpuhastus ja Tahma-Tooma tegemine, rituaalne jõulusaun) vabaneti vanast halvast ning ennustamiste jm tavade abil püüti saada uut soodsat aastat. Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine
niisugust ohvrit ohverdati tavaliselt neljapäeval või tähtpäeval. Suure hulga üleüldisi ohverdamised toimetati tavaliselt määratud ajal: neljapäevaõhtutel, tähtpäevadel. Tähtpäevi leidub palju. Nelja aega aastas peeti iseäranis tähtsateks: jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev. Ohvritega pühitseti veel aasta algust ja lõppu, uut jõulu, maarjapäeva, tõnisepäeva, nelipüha, vastlapäeva, kadripäeva, hingede aega jne. Neil tähtpäevil tuli harukorral väge suurel hulgal kokku: enamasti ohverdas igal pool iga pere omaette. Sõja algamise puhul kogus suurem hulk väge kokku ohverdama. Niisama kardetava tõve lahtipuhkemisel. Tõve möllamise ajal ohverdas pere peale selle veel omaette ohvrid. Räägitakse ka kohuohvrist, s.o kohtusse mineja annist, aga ei selgu küllalt, mida nimelt enne kohtusse minemist ohverdati, vististi aga paelu ja lintegi, nagu teeleminekul
iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad
sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad
Setudel oli kala obligatoorne. Rääbised keedeti kõige täiega (harva võeti sisikond seest välja), soola juurde ja koos keeduveega suurde savikaussi. Keeduvesi tarretas ära; sealt siis võeti ja söödi. Tolle aja pulmad ei olnud teab mis uhked, kindlasti oli jõukamat ja nõukamat rahvast, kuid kindel on see, et need olid teguderohked ja lõbusad hetked maaperedes. Peale perekondlike tähtpäevade tähistati ka rahvakalendris tuntud jaanipäeva ja vastlapäeva. Lisaks muule toidule valmistati jaanipäevaks munavõid ja ei tohtinud puududa ka õlu. Vastlapäeval valmistas pereema vastlakukleid vahukoorega. Ning söögiks oli oa-või hernesupp koos seajalgadega. Küpsetati karaskit ja kooke. Seda võis lugeda tollel ajal lausa luksuseks. Suurimad pühad ja nendega kaasnevad toidud Sel ajal peeti Eestimaal pühi tagasihoidlikumalt kui praegu. Heaks pühadetoiduks peeti näiteks kartuliputru ja jõhvikakisselli, ahjus küpsetatud kartuli- lihapraadi
Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Küünlapäeva sula toob külma märtsi. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17) Üks tähtis rahvakalendri tähtpäev on Eestis vastlapäev. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre. Vastlapäeval
oli harilikult mitu, üks kasteti sisse ja pandi hanguma, siis kasteti jälle teine, jne. Esiti tõmmati taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai." Vastlapäev Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev liha "heideti ära". Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20
Riietuses taotleti šokeerimist, normidest kõrvalekaldumist ning asjade äraspidi tegemist. Vanade halvastiistuvate ja mittesobivate riiete kandmine, riiete katkirebimine, külgeriputatud lehmaketid ja haaknõelad, ekstravagantsed ja värvilised soengud olid hästituntud punkarite tunnusmärgid. Samas lahendati ka muid igapäevaseid toiminguid harjumuspärasusest erineval moel, näiteks värviti punkarite seltskonnas jõulude ajal mune, tähistati vastlapäeva, visates suusahüppetornist alla inimesekujuline elusuuruses topisnukk (mille peale kutsuti loomulikult kohale miilits) ja põletati Karl Marxi „Kapitali“.82 Kooliealised punkarid muutsid oma elu vaheldusrikkamaks, võttes kooli vajalikud asjad ranitsa asemel kaasa ämbrissepakitult või kandsid endaga ilma suurema põhjuseta igal pool triikrauda kaasas.83 Huvitava ülevaate ENSV pungi varajastel päevadel toimunust annab Peep Männil, kes käis 1980. aastate alguses Tallinna 10
soodsat aastat. Üksikud regivärsilised jõululaulud on teada Kirde- ja Kesk-Eestist ning Mulgimaalt, kus enamasti räägitakse jõulude ootamisest. Mulgimaa jõululauludes esineb lühike refrään pühi, viisid on üherealised ja sarnanevad muude kalendrilauludega. Kirde-Eesti viisid on ilma refräänita ja kaherealised. Jõulude ajal olid tähtsal kohal mängud, sealhulgas regivärsilised laulumängud (vt p 13.1). Liulaulud ehk vastlalaulud Vastlapäeva peeti noore kuu ajal 40 päeva enne lihavõtteid. Kombestikus olid tähtsad naiste käsitööd ja nendega seotud toorained (lina, kanep, vill), samuti karja- ja aedviljakasvatus (herned, oad). Kasvava kuu jõudu loodeti mitmesuguste toimingutega üle kanda inimtegevusele, nt loodeti soodustada lina või juuste kasvu. Liulaulud (vastlalaulud) saatsid liulaskmist vastlapäeval, nende keskne teema on eelolevaks aastaks heade pikkade linade saamine.
lõid pressikeskusi. Töötas debatikool, mis aitas organiseeritud erinevalt. Viidi läbi ühe- ja kahe- areneda suhtlemisoskust. Loomulikult olid orga- päevaseid matku, karnevale, seiklus- ja maastiku- niseeritud ka spordivõistlused. mänge ja spordiüritusi, tähistati vastlapäeva ja "TV-show" vahetuses puhkasid lapsed, kes armas- jõule ning organiseeriti naljadelaat. tavad ja on huvitatud televisioonitööst. STV kanali Laagri tegevusest ilmusid artiklid ajalehtedes esindajad tutvustasid lastele televisioonimaailma "Molodjo Estonii" ja "Vesti". huviringide kaudu operaatorid, diktorid, ajakir- janikud, monteerijad
Ahi ajas suitsu sisse. Elektripliidil keetis ta purgisuppi. Sinna mahtusid veel diivanvoodi ja üks taburet. Viimaks hakkas lagi läbi jooksma. Aire tahtis ära minna, aga kooli direktor süüdistas teda paremate elutingimuste mitte väljakauplemises. 40 Matemaatikaõpetajast sõbranna pani talle uuel aastal kaarte, mis näitasid, et Aire saab kevadel mehele. Ta ei uskunud seda esialgu, aga pidi vastlapäeva liulaskmisel meelt muutma. Sovhoosi ehitustehnik ütles Airele, et näeb teda pidevalt unes. Nad abiellusid. Aire püüdis abielus igatpidi meeltmööda olla, teda mõista ja aidata, lugeda silmist soove. Ta ei suutnud ette aimata mehe hinge salamõrasid. Mees sooritas enesetapu. Perekond: mees Aare Valgus; poeg; Surmapõhjus: loomulik surm 4.114. Aare Valgus Sünnikoht: Harala Amet: sovhoosi ehitustehnik Lugu: Tööl hakati talle meeste joomise pärast etteheiteid tegema. Ta teadis seda
annaabi.ee 
