Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vastlapäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vastlapäev, kelk, karmen, kuldre, eritoit, vastlakuklid, populaarne, mäest, igat, liulaud, linane, kott, linu, toomemäeVastlapäev Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatü
Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk, liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, tänaseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.-19. sajandil,
Mis ja millal ? Liikuv püha, noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, algselt kolmepäevane kirikupüha enne suure paastu algust. Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini. Kuupäevad Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõpp
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. septem
lammaste niitmine. Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill. (1995 ppsea aasta) MADISEPÄEV – 24. veebruar. Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev. See päev ei olnud tööpüha, kuid selle päevaga oli seotud hulk töökeeldusid. Polnud soovitatav kedrata, kududa ega õmmeldada need tegevused pidavat tooma suveks rohkelt putukaid. (1995 puusea aasta) VASTLAPÄEV – 8. veebruar – 7. veebruar. Vastlapäev kuulub nn.liikuvate pühade hulka. Vastlapäev nõuab noort kuud ja teisipäeva. Osaliselt on selle päeva pühitsemistraditsioonid tänaseni säilinud. Eestlaste vastlakommetes on tähtsal kohal liulaskmine, millega loodeti head lina- ja kanepikasvu. Arvati, et mida pikem liug, seda piem lina. Vastlapäeval küpsetati leiba, mitmesuguseid kukleid ja kakukesi. Karjas väideti, et vastlapäeval küpsetatud leib ei lähe hallitama. Vastlapuder – tangupuder, harvem jahupuder – keedeti vastlapäeva hommikuks
vabastada ta kodutöödest jne. Uuem komme on, et just mehed toovad oma abikaasale lilli ja kingitusi. Selle kõige poolest on tänane emadepäev sarnane endise naistepäevaga. Tõepoolest on lastel tavaks ise koristada ja küpsetada, eeskätt katta kaunis laud, kinkida lilli ja väikesi meeneid. Eriliseks kingituseks emale ongi tavalistest askeldustest vaba päev. Saadetakse ka kaarte ja e-kirju, kuid kaartide saatmine ei ole kindlasti nii populaarne kui varasemate pühade või isegi omaaegse naistepäeva puhul. Vahva on aga see, et valmistatakse ise õnnitluskaarte, mis on erinäolised ja individuaalsed. Tasahaaval juurdub tava emadepäeval vanemaid külastada või vähemalt emale helistada, saata sõnum või meil. Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort. 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD. 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s
Vanematest trükistest on teada, et lauritsapäevale lähemat perioodi kutsuti koerapäevadeks ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. Töökeelud Tuletegemine oli rangelt keelatud nagu ka igasugused suuremad tööd: rohu niitmine, külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine. Rituaalsed toidud Laiad pannkoogid, sikuliha kartulitega. Legend Eestis on olnud ülimalt populaarne muinasjutt tallu saabuvatest pühakutest ja Kristusest. Igatahes on üks pühameestest Laurits, tulevaldaja. Vahel on aga tule rahustaja Kristus. Et peremees palub külalisi appi, siis pistabki üks neist viljale tule külge ja seda loitsuga rahustades peksab peremehe vilja. Kui peremees järgmisel aastal tahab ise kerge vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha.
TÖÖLEHT 4. Köögis 63 TÖÖLEHT 5. Kodus 64 TÖÖLEHT 6. Loomad 65 TÖÖLEHT 7. Mardipäev 66 TÖÖLEHT 8. Minu päev 67 TÖÖLEHT 9. Kinos 69 TÖÖLEHT 10. Jõulud metsas 70 TÖÖLEHT 11. Mis on järgmine pilt? 71 TÖÖLEHT 12. Arsti juures 73 TÖÖLEHT 13. Vastlapäev 74 TÖÖLEHT 14. Koduloomad 75 TÖÖLEHT 15. Sünnipäev 76 TÖÖLEHED 16. ja 17. Arvud ja numbrid 77 TÖÖLEHT 18. Pühad 78 TÖÖLEHT 19. Koristame kööki 79 TÖÖLEHT 20. Lemmikloomad 80 TÖÖLEHT 21. Elukutsed 81 TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83
Viimastel jaanipidudel pole sellist lusti veel olnud. Toiduks on olnud enamasti liha." 15 JUULI HEINAKUU Tähtpäev: Heinamaarjapäev 2. juulil Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.- 18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud
Seljale seoti vahel padi või õlgi. Karu tantsis toas ja kippus naisi murdma, kakerdas vahepeal neljal jalal ringi. Enamalt jaolt oli ta karutaltsutajal nööri otsas. Viimase ülesandeks oli karu valvata, vemmeldada, kui see liiga ülemeelikuks läks, tantsitada ja selle kõige eest tasu nõuda. See oli sõnaosavust vajav amet. Muud loomad, tondid ja tegelased Kui kõik eelnevad tegelased liikusid ringi alal, kus oligi jõuludeks maskeerimine hilise ajani väga populaarne, siis vähem on ka mujal Eestiski jõulude ajal maskeeritud, kuid need on enamasti olnud improvisatsioonilisemad juhtumid. Näiteks on jõulude ajal käinud ringi veel jõuluhobused (taas ka pulmategelane), jõuluhunt, elevant ja muud elukad. Olemuselt taas lasteloetajad ja hirmutajad on olnud jõululuts ja jõulutont, kellest on aga üksnes mõnest kihelkonnast üksikteateid. Välimuselt ei erine nad kuigivõrd jõulusokust: seljas pahupidi kasukas, nägu varjatud.
12 jõuludpühad • 31.12 vanaaasta- • Päkapikkude osakaal kingitoojatena suurenenud. • Loomaohvrid: kana ja kukk , kukk arvati olema kurjuse eest kaitsja ja st on kirikutorni otsas kukk, kes kaitseb kurjuse eest. • Kana pidi tooma surma, juhatab teed teises hinges. Liikuvad tähtpäevad ja pühad • Vastlapäev- teisipäev, 7 päeva enne lihavõtteid; päikest rohkem lumi hakkab sulama. (3.veebruar kuni 9. märts). See aasta on vastlapäev 4.märts • Palmipuude püha ehk urbepüha- pühapäev enne lihavõtteid (15.märts kuni 18.aprill). Sel päeval on levinud pajuurbadega urbimine, see tähistas tervist, edu ja õnne; hommikul äratati ja löödi " jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks, tark meel pähe ja hääd sõnad suhu". Urbijale kingiti mune, ja "urvad sulle ja muna mulle", ütles urbija. • Vaikne nädal- vaikne neljapäev ja suur reede. Vaikuse nõue, et keeldmüra teha.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõun
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussa
pillimängu, laulumänge. Ulatuslikumad kalendrilaulude liigid on mardi- ja kadrilaulud, vastla-, kiige- ja jaanilaulud. Teiste pühade puhul (mihklipäev, jõulud) on regivärsilisi laule laulud vaid üksikutes piirkondades (Mulgimaal, Setus vm). Kalendripühad märgivad tavaliselt tähtsate ajaperioodide piire ning jagunevad kahte suurde rühma: sügistalvised ja kevadsuvised tähtpäevad. Nende vahele jääb vastlapäev. Sügistalviste pühadega seondus sanditamine maskeeritud inimesed käisid perest perre. Kombestik oli seotud viljakusmaagia ning esivanemate kultusega. Oletatakse, et kunagiste uskumuste kohaselt võisid muistsed sanditajad esindada teises ilmas asuvate esivanemate hingi (nt Mulgimaal tuntud hingesante nimetatigi `hingedeks'). Maskeeritute rühm õnnistas talusid, soovides majapidamise edenemist tuleval saagiaastal
· erinevad suhtumised toitu (dieedid, tervislik aspekt, allergiad jne) · palju maiustusi · kaloraaz jätkuvalt kõrge, kuid see pole enam eesmärk vaid pigem probleem (kaloraaz nii rasvadest kui süsivesikutest) Ajad ja olud on muutunud ning vana eesti kööki algsel kujul tänapäeva tuua pole mõtet. Tõenäoliselt just sellest vanast eesti köögist tulevadki need arusaamad, et eesti köök on igav, rasvane ja maitsetu. Ja seetõttu polegi eesti köök oma kodumaal populaarne paremaks peetakse riisi peale valada Uncle Ben's kaste või süüa pizzat ja pastat kui tarbida kodumaist toodangut. Mind teeb selline suundumine ausalt öeldes murelikuks, kuna nii võib eesti köök kui selline üldse ära kaduda või jäädagi selleks sajanditetaguseks töödrügava talupoja kõhutäiteks. Arvan, et köök on ajas muutuv ning seda peaks teadlikult edasi arendama. Nõukogudeajal ei tegeletud
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus..........................................................................
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist............................................ 9
Tulevikus tuleb jäätmeid pidada ressursiks juba tekkimishetkel. Prügivedu areneb eri liiki jäätmete keerukaks veosüsteemiks. Tavaliselt kogutakse olmejäätmed toaprügikasti(de)sse või köögi prüginõu(de)sse prügikasti või paika, kust prügiveofirma nad ära viib. Sageli pannakse nad kile või paberkotti, mis koos jäätmetega ära visatakse. Olmejäätmeist saab välja sortida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti jms), pakendeid (läbisegi igat liiki pakendeid), orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlike jäätmeid.oored peaks koguma võimalikult puhtana või puhastama. Prügi kogutakse prügikasti või konteinerisse. Neid mida jõuab käsitsi tõsta, nimetatakse prügikastideks (nad on sageli ratastega), suuremaid konteineriteks (ka neil võivad rattad all olla). Konteinerite suurus valitakse elanike arvu ja äraveo- sageduse järgi. Prügi peaks ära vedama nii tihti, et ta ei läheks haisema: sortima prügi
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka koog
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks
Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks
Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad.
Koljude uurimisel on avastatud jälgi hammaste parandamisest õhukeste kuldkroonide ja sildadega; puuduvat hammast asendas mõnikord loomahammas. Naised võimlesid. Ihukarvade eemaldamiseks kasutati vaha, ise samal ajal alasti olles. Soengud: Juukseid kandsid etrusklannad väga erinevates soengutes, mis muutusid sagedasti. Kaskelt lahku kammitud juuksed langesid seljale palmikute või lokkidena, vahel aga raamisid juuksed nägu lainelise tuulesoenguna. Populaarne oli kähardatud tukk, ülejäänud juuksed põimiti seljale langevateks palmikuteks või pisteti juuksevõrgust kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus................
eesmärke on kõne õpetamine. Kurtide aabits on muuseas veel poliitilisem kui tavakooli oma: tähtsal kohal on kolhoos, mänguasjad on sõjalise otstarbega (püss, punatähega kiiver), kuilapsed lähevad kalale, paistab eemalt punane lipp jne. 1958. aastal taasasutatakse klubide, raamatukogude, kõrgkoolide jne juurde esimesed rahvaülikoolid. Need alluvad Rahvaülikoolide Nõukogule, mis omakorda allub ENSV Rahvaülikoolide Nõukogule. Rahvaülikoolist saab populaarne enesetäiendamise ja seltskondliku suhtlemise vorm, mida lembivad eelkõige naised. Üldhariduses asutatakse lisaks pikapäevarühmadele ka esimesed pikapäevakoolid. 195963 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks, keskkooli moodustavad 9.11. klass. Rööbiti eestikeelse koolisüsteemiga on Eestis ka venekeelne, mis tegutseb vastavalt Vene NFSV seadusandlusele (kokku 10-klassiline põhi- ja keskkool). Juurutatakse veel polütehnilisi uuendusi (tootmisõpetus põhikooli lõpuklassides).
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Sisukord: Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 · Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · Pärispeo algus....................
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................
laat, mis on tuntud ka väljaspool Pärnumaad. Mihkli laat taaselustati 1989. aastal ja on järjepidevalt tegutsenud tänaseni. Laada taaselustamise mõttele tulid Toomas Maarand ja Tiit Kask. Enne seda toimus viimane legendaarne Mihkli laat enam kui 40 aastat tagasi. Ajalooliselt on laat toimunud mihklipäeval, sügisel, ja seal kaubeldi nii loomade kui ka põllusaadustega. Ma valisin selle teema, sest tahaksin ise Mihkli laatadest rohkem teada saada ning miks on Mihkli laat nii populaarne, et sinna tullakse ka väljastpoolt Koonga valda. Minu eesmärk on anda väike ülevaade toimunud laatadest: millal on need toimunud?, mida on müüdud ja ostetud?, millist tegevust on laadalistele pakutud? ja selgitada välja Mihkli laada populaarsuse põhjused. Mihkli laatade kohta sain teada ajalehtedest Junnumaa kuukiri, Pärnu Postimees ja Maaleht ning internetist. Peale selle küsisin materjali ka Koonga vallasekretärilt, kuid kahjuks tal polnud midagi anda.
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, teine kambrisse ja kolmas, esikülje
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
kirjeldada kui oma kuningriigi pealinna. Sudurnes, Islandi edelapoolne poolsaar, tuntud ka kui Reykjanes, on rahvusvahelise Keflaviki lennujaama asukohaks.See on riigi osaks, mida suurem osa uutest saabujatest esimesena näevad, ning paljud neist saavad soki osalisteks.Teekond Keflavikist Reykjavikki viib läbi küllaltki kõheda ja eemalepeletava maapiirkonna. Kuid see poolsaar saab uhkustada kohati muljetavaldava rannikuga, põhiliselt lõunas ja edelas.See piirkond on eriti populaarne linnuvaatlejate seas rände ajal.Sinine Laguun, Grindaviki kalurikülast põhjas, on üks Islandi põhilisemaid attraktsioone.1999 liigutati suplemisehitised uude ja ekstravagantselt kujundatud paika veidras laavaväljade südames.Vanni täidetakse pidevalt sooja, mineraalselt rikka veega(40*C).Sealsamas asuv kliinik kasutab spetsiaalset ravimeetodit, et ravida psoriaasi.Soolane vesi tuleb 1,500 meetri sügavusest puuraugust
annaabi.ee 
