Vask Vask oli üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle, kuna seda leidus kergesti maagist ja sellel on üsna madal sulamistemperatuur. Esimest korda avastati ja kasutati vaske umbes 10, 000 aastat tagasi. Oma suure kasutamise ajaloo on saanud vask pronksi sulami leiutamisest, milleks kasutati vase ja tina sulamit. Sellest hiljem valmistati relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt siiski ühenditena, näiteks sulfiidina või rohelise malahhiidina. Tähtsamad vase leiukohad on Escondida- Tšiilis ja Cananea-Mehhikos. Vaske toodetakse sulfiidsetest maakides, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks ja hiljem põletatakse sellest välja kahjulikud lisandid. 10 kõige suurimat vaske tootvat riiki on: Tšiili, Hiina, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Demokraatlik Vabariik Kongo, Austraalia, Venemaa, Zambia, Kanada ja Mehhiko. Puhtal kujul kasutatakse vaske igapäeva e...
Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete ...
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg......................................................
Vask Merle Saare TEP 14 2014.a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask ...
Vask Ajalugu Vask on esimesi metalle, mida inimesed kasutama hakkasid. Vaske hakkas inimkond kasutama ligikaudu 10000 aastat tagasi. Peamine põhjus vase varasel kasutusele võtul on see, et vaske leidub looduses puhtal kujul, kuid samas on seda lihtne ka maagist eraldada. Vase kasutamise algusaegadel olid vahendid ja oskused selle töötlemiseks väga algelised, mistõttu hinnati vaske rohkem välimuse põhjal ning kasutati ehete valmistamisel. Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu. Vaseajastule järgnenud pronksiajastu, mis sai nime vase ja tina sulami järgi, oli juba inimkonna arengule väga olulise mõjuga ja kestis aastatel 2500 - 500 e. Kr. ning tõi endaga kaasa suure arengu ka metallide töötlemises. Kuna pronks oli kõvem ja paremini töödeldav materjal, kui vask sai sellest lisaks ehetele edukalt valmistada juba kõiksugu relvi ning tööriistu. Kasutamine Tänapäeval leiab vask tänu heale elektrijuhtivusele kasutust näiteks eri...
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine pare...
Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......
Sissejuhatus Pronks on tavaliselt vase ja tina sulam. Pronksiks võib lugeda ka vase sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on...
Vask Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29.Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3.Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüd...
Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel...
Vask Vask Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29. Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65. Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9 g/cm3. Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1). Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast...
Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 a...
Tsink (Zn) Aum 13 Siim Lõhmus Tsingi ajalugu Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevandamiskohad Zawari kaevandustes töötasid isegi 1300-1000 eKr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeid aastatest 1400-1000 eKr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias. Sulatamine ja ebapuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17. sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Tsink Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks. Tsink leidub austrites, enamikus loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljas, kõrvitsa ja päevalille seemnetes. Kliinilised uuringud on näidanud, et koos antioksüdantidega võib tsink aeglustada lihaste vanusest tulenevat degener...
Muinasaeg Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Ajalugu jaguneb: Esiaeg e. muinasaeg Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja sii...
Loksa Gümnaasium NIKKEL Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59 Sulamistemperatuur: 1455 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,9 ...
Pelgulinna Gümnaasium Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED ·...
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aasta...
Tsink NIMI Üldine Sümbol: Zn Molekulaarmass : 65.38 Sulamistempera tuur: 419.58 C Keemistemperatuur: 907 C Puhtal kujul on tsink sinikasvalge metall. Tsink ei ole püsiv hapete ja leeliste toime suhtes ja lahustub viimastes. Tsingi lahustuvad ühendid on mürgised. Omadused Tsink on keskmise reageerimisvõi mega sinakashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakasroheli se leegiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsi...
KULD (AU) Kuld on keemiline element jrjenumbriga 79, mille keemiliseks smboliks on AU. Kullal on ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld vheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks. Egiptuse hier...
Tartu KHK Tina Referaat Koostas: Ingrit Pavlov Juhendas: Tartu KHK2009 Sisukord Tina ................................................................................................3 Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4 Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4 Tinakatk..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus.........................................................................6 Tinasulamid....................................................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 ...
Kuld Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas PõhjaAafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinev...
Kaarma Põhikool Trompet Referaat Jalmar Tõnsau 7.klass Juhendaja: õp. Sirje Torn 2007 Ehitus: Trompeti ühes otsas on huulik ja teises otsas laieneb kõlatoru lehtriks ehk resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Trompeti allosas asub klapp, kuhu koguneb trompetimängija puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast la...
NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak,...
Kongo Anna-Marie Kellner Kongo asukoht Kongo Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitika 1960. aastal kuulutati Kongo sõltumatuks vabariigiks. 1964. aasta juulis loodi Rahvuslik Revolutsiooniliikumise Partei. 24. novembril 1965 tegi sõjaväe juht Mobutu eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat. Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega....
Muinasaeg 1. Kuidas jaotatakse ajalugu? • Vanaaeg – 3000eKr-5 saj pKr (476, Lääne-Rooma langus) • Keskaeg – 5-16/17 saj (1453/1492/1517) Pütsantsi langus, Ameerika reformatsioon Saksamaal • Uusaeg 16-20 saj algus I MS 1914-1918, poliitilise korralduse uuesti ülesehitamine 1901 – viktoriaanliku ajastu lõpp 1871 – Saksamaa keisririik • Uusim aeg/lähiajalugu – 20 saj…… 2. Kuidas jaguneb muinasaeg? • Kiviaeg ü Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni ü Keskmine kiviaeg e mesoliitikum - U 9000 - u 5000 aastat eKr ü Noorem kiviaeg e neoliitikum - U 5000 – u 1800 aastat eKr • Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapü...
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena...
docstxt/.txt
RUBIIDIUM Referaat 2011 SISUKORD 1. Rubiidiumi ajalugu lk. 3 2. Leidumine looduses lk. 4 3. Üldiseloomustus lk. 5 4. Omadused lk. 6-7 5. Ühendid ja saamine lk. 8 6. Kasutamine lk. 9 7. Bioloogiline toime lk. 10 8. Kasutatud allikad lk. 11 2 RUBIIDIUMI AJALUGU Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Heidenbergis Saksamaa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksamaa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aa...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Tartu Ki-G Raud, koobalt, nikkel Referaat Birgit Saks, Helgi Muoni Tartu 2011 Sisukord: Raua triaad:Raud,Koobalt,nikkel 1. Raud · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 2. Koobalt · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 3. Nikkel · ajalugu · aatomi ehitus · füüsikalised omadused · keemilised omadused · ühendid · toimed inimorganismile · huvitavaid fakte 4. Nikkel ja Koobalt 5. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist 6. Kasutatud kirjandus Raud: ajalugu: Rauda tunneb inimkond juba eelajaloolisest ajast. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikul elanud halübidelt. Arvatakse, et halübid leiutasid raua tootmise. Kreekakeelne sõna chalyps on tuletatud selle rahva ...
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...
Järva-Jaani Gümnaasium KONGO PEALE TEIST MAAILMASÕDA Referaat Koostaja: Anna-Marie Kellner 9.klass Juhendaja: Ülle Jääger Järva-Jaani 2017 Sisukord Sissejuhatus. 3 Poliitika. 4 Majandus. 5 Rahvastik. 6 Loodus- ja maavarad. 7 Kasutatud allikad. 8 Sissejuhatus Kongo on riik Ekvatoriaal-Aafrikas. Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV) on tohutult suur riik. Sel on huvitav ajalugu, palju loodusvarasid, rikkad kultuurid, helgema tuleviku lootus ja märkimisväärselt erinevad bantu rahvad. KDV-s elab tänapäeval vähe mitte-aafriklasi. Kongo Vabariik on eraldi riik, mis asub KDV läänepiiri ja Gaboni, Kameruni ja Kesk-Aafrika Vabariigi vahel. Kuigi Kongo DV on loodusvarade poolest rikas on ta üks maailma vaesemaid riike. Poliitik...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 ...
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et te...
KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad. Ning ta on kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall (1g kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3km). Kulla sulamistemperatuur on 1064,18 °C. Kuld on ka hea elektrijuht ning keemiliselt inertne - viimane väide, aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosa...
Lipp ja vapp Asukoht Peruu asub Lõuna- Ameerikas Tsiili ja Equadori vahel Tema naaberriikideks on ka Brasiilia, Boliivia ja Kolumbia Seal asuvad Andid ja üks osa Amazonase dzunglist Kliima Peruu kliima on väga erinev Seal on 2 aastaaega: külm ja kuum Külm aastaaeg kestab 15. novembrist kuni märtsi lõpuni Kuum aastaaeg kestab aprillist novembrini Rannikutel peaaegu ei sajagi Mägedes ja dzunglites vihmahooaegade ajal on väga kuum Faktid Räägitakse põhiliselt hispaania, ketsua, aimara keelt Pindala on 1.285.220 km² Peruu jaguneb 25 regiooniks Pealinn on Lima President on Alan García Pérez Iseseisvumispäev on 28.07.1821 Seal elab ligikaudu 28 miljonit inimest Kultuur Seal on levinud skulpturism, keraamika ning arhitektuur Machu picchu on kuulus linn, milles on palju Peruu arhitektu...
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand) 4) uusaeg (1600-1900) 5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on ...
Tallinna Polütehnikum TA-10 Vaido Villem Pronksiaeg Eestis Referaat Juhendaja: H.Kattago Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat käsitleb pronksiaega Eestis. Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (...
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesa...
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
Joan Miró BIOGRAAFIA JA LOOMING: Joan Miró i Ferrà (20.04.1893-25.12.1983) oli Barcelonas sündinud katalaani kunstnik, skulptor ja keraamik. Miro isa oli kellassepp, ema kullassepp, seega tegi Joan kunstiga tutvust juba väga noores eas. Miro käis 1910. aastani Barcelona töö- ja kaunite kunstide koolis, kus tema õpetajate seas olid ka Modest Urgell ja Josep Pascó. Pärast tõsise kõhutüüfusehoo üleelamist 1911. aastal otsustas Miro oma elu maalimisele pühendada. Ta maalis tihti maastikke ning sai inspiratsiooni katalaani maaelust. Ta õppis Barcelonas La Lonja kaunite kunstide koolis ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal samas linnas Dalmau galeriis. Tööd, mis ta tegi enne 1920. aastat(enne esimest Pariisireisi), peegeldavad erinevate kunstivoolude jooni, näiteks fauvismi puhtaid ja erksaid värve, kubismi geomeetrilisi kujundeid, mõjutusi katalaani rahvapärasest kunstist ning ro...
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg....................................................................................................................
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
Austraalia Majanduse referaat Sissejuhatus Valisin riigi Austraalia, kuna see riik pakub mulle kõige rohkem huvi. Ma tahtsin uurida selle riigi kohta rohkem, kuna tahaksin kunagi seal oma puhkust veeta või isegi sinna tööle minna. Referaadi eesmärk seisneb selles, et tahan lähemalt uurida Austraalia rannajoont, pinnamoodi, veestikku, kliimat, rahvastikku, ajalugu, majandust, eksporti, importi, mäetööstust ning ka turismi. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. [1] Austraalia kohta infot: · Riigikeel inglise keel · Pealinn Ca...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahi...
annaabi.ee 
