loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria Isaac Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks.
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi?
tegemistele rõõmsama tunde. Päikesekiired sisaldavad täielikku spektrit ja värviteraapia - värvide kasutamine eesmärgil, et taastada keha ja vaimu energiatasakaal ning panna värvid inimese heaks tööle - pärineb just sealt. Kõik me näeme vikerkaart ühtmoodi, kuid vastavalt meeleolule eelistame selles igaüks oma värve, sest teatud toonid ja meie loomus sobivad rohkem kokku. Värvid riietuses, värvid kodus, kontoris ja kõikjal mujal - see on olulisem kui aimame. Kunstnik Kandinsky on öelnud, et värvid ongi üks vahend, kuidas inimese hinge mõjutada. Küllap on värvid meie elus niivõrd loomulikud ja harjumuspärased, et valdavalt laseme ennast neil mõjutada enesele teadvustamata. Vähesed panevad tähele, mis mõju peitub ühes või teises toonis. Värvid on tegelikult inimesele igas olukorras toeks nendega saab mängida. Igaüks võib panna värvid enda jaoks tööle, ehkki värviteraapia iseenesest on Eestis veel küllaltki tundmatu valdkond.
atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 3. Punane 11 2.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa. See tõstab söögiisu ja mõjub ergutavalt organismi üldisele toonusele, aitab säilitada füüsilist vastupidavust.(9)
Ilma valguseta ei ole ka värvust. Silm on väga täpne ja tundlik instrument, mis võimaldab meil tajuda ümbritsevat ning luua koos ajuga kolmemõõtmelise ettekujutuse ümbritsevast. 1.1 Valge valgus Valgeks valguseks nimetatakse päikeselt ja elektripirnidest tulevat valgust kuna see ei paista inimsilmale värvilisena. Kui valge valguse kiir läbib prismat, siis valgus väljub prismast juba värvilise valguse ribadena, mis moodustuvad värvusspektri järjekorras: punane, oranz, kollane, roheline, sinine ja violetne. Nimetatud efekt leiab aset seetõttu, et valguskiired peegelduvad prismat. Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis "valge" objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, "punane" näiteks on objekt, mille pind neelab oranzi, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust. Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine
Tõsisema ja mõtisklevama õhustiku loob külmatooniline punane. Rahuliku ja sümpaatsena tunnetatakse summutatud tumepunast, mis pakub ideaalse võimaluse piduliku ja väärika atmosfääri loomiseks.(9) Punasega ümbritsevad ennast auahned, suure saavutusvajadusega inimesed, kes otsivad elult väljakutseid. Nad elavad oma tunded väljapoole ja neile ei meeldi rutiin. Punast armastav inimene on seltskonna hing ja mootor. (10) Joonis 1. Punane 4.2 Oranz Oranz mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. (7) See sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi.(7) 7 Energia, tasakaal, soojus, entusiasm, vibreeriv, paisuv, süttiv, tähelepanu nõudev. Oranz sobib söögituppa, kööki, lastetuppa
Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi kõige vanemad sõnad must, valge ja punane
Newton ( 1643-1727 ) Värvusõpetuse edusammud. Grav.jõu avastaja. PRISMAKATSE: kolmetahulist klaasprismat läbides lahutab valge valgus vikerkaarevärvi ribadeks e SPEKTRITEKS.:punane, oranz, kollane, kollakasroheline, helesinine, sinine, violetne. Nim. Värvitoonideks. *Värv on informatsioon- see kiirgab välja signaale. *Värvi abil võite pääseda oma hinge salasoppideni. *Värvi sisse on kätketud kood- seda teavad hästi loomade ja putukate maailma esindajad. *Värvi abil võib lahendada palju probleeme. *Värv kujutab endast tõhustatud valget valgust. Newton- tegi uuesti katse ja nägi, et need kiired olid ühesuunalised. Tõestas, et päikesevalgus on
roheliseks ja punasega segunedes muutub oranziks. Pehme meekarva kollane, sügislehtede värvi kuldne ning oranzika varjundiga helepruun mõjuvad soojalt ja lõõgastavalt ning sisendavad turvatunnet. Kollane puhastab ja tervendab. Intensiivne kollane on paljudele liiga pealetükkiv ja mõjub väsitavalt ning tugevdab linnamüra tajumist. Kollane riietus mõjub väga sõbralikult ja emalikult, kuid looduses on kollane levinuim hoiatusvärv. ORANZ Oranz on särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Oranz sümboliseerib ainevahetust, omandamist ja instinkti. Tõstab söögiisu. Soovitatakse masenduse vältimiseks. Oranz on kollasest veelgi pinnapealsem, kergemeeslem ja naiivsem värv. Sellega seondub emotsionaalsus, elavus, sõprus, heldus,glamuur. Oranz sobib hästi söögituppa, kööki,lastetuppa. Restoraniomanikud värvivad seinad
inimesed erinevalt ja seetõttu nimetatakse neid subjektiivseteks omadusteks. Soojus ja külmus Värviringis ühel pool võimutsevad sinised ja tema lähitoonid, teisel poole oranz ja tema lähitoonid. Sinine assotseerub külma merega, oranz kõrvetava päikesega. Siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks. kõige soojemaks loetakse oranzkollast, kõige külmemaks lillakassinist. Kergus ja raskus Värvi kergus ja värvi raskus oleneb värvikoostisest ja pääseb mõjule suurel pinnal. kerguse annab värvile puhtus ja valge sisaldus. Raskena mõjuv värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda raskena ka siis kui aluspind on tume. Hele aluspind
............................................................... 3 Ajalugu ........................................................................................................................ 4 Värvide psühholoogia ................................................................................................. 5 Värv punane ............................................................................................................. 6 oranz ................................................................................................................ 7 kollane.............................................................................................................. 8 roheline............................................................................................................. 9 sinine................................................................................................................ 10
.................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline.......................................................................................................................... 5 1.2 Sekundaarvärvid ................................................................................................................... 5 1.2.1 Oranz...............................................................................................................................6 1.2.2 Lilla.................................................................................................................................6 1.2.3 Türkiis.............................................................................................................................7 1.2.4 Fuksiin.......................................................
...................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp...................................................................................................... 9 2.3 Oranz isiksusetüüp......................................................................................................... 10 2.4 Kuldne isiksuse tüüp...................................................................................................... 11 3.1 Must................................................................................................................................ 12 3.2 Punane......................................................................................
XIIA Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...........................................................2 Sissejuhatus......................................................3 1. Kunstipärased perioodid................................4 1. 1. Noorus ja inspiratsioon............................4 1. 2. Metamorfoos 1. 3. Blue Rider`i periood 1. 4. Venemaale tagasipöördumine 1. 5. Bauhaus 1. 6. Suur süntees 2. Kandinsky kunsti kontseptsioon 2. 1. Kunstnikust prohvet 2. 2. Kunstiline ja vaimne teoreetik 3. Teoreetilised kunstikirjutised 3. 1. Teos Spiritual in Art 3. 2. Teos Point and Line To Plane Maalid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaat Wassily Wassilyevich Kandinsky`st annab ülevaate kunstniku elust, pöördumisest kunsti poole ning inspiratsiooni ammutamisest. Välja on toodud tähtsaim tema elust, et me suudaksime tema
kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
valgus. Kunstliku ja loomuliku allikad ei saada välja mitte ainult nähtavat kiirgust, vaid ka infrapuna- (IR) ja ultraviolettkiirgust (UV), mis asuvad nähtava spektri kummaski otsas. 2.1 Valge valgus Valgus, mille osadeks jagades tekivad kõik teised põhivärvid. Kuni Isaac Newtoni töödeni valguse spektri uurimisel, arvas enamus teadlasi, et valge värvus on põhivärvus, millest tekkisid kõik teised värvused. Siis kui valgele valgusele midagi lisati. Newton tõestas, et see ei ole nõnda, kui lasi valgel valgusel läbida kahte prismat. Kui prisma lisaks valgele valgusele midagi, peaks teine prisma omalt poolt veel midagi lisama ja veel rohkem värve tekitama. 4 Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud valguse, mida murdes läbi prisma valguslained murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge
ajus saiu soojaks teevad), infrapuna, gammakiired ja teised lained on ka tegelikult VALGUS! Ainult see on selline valgus, mida me ei näe! Nüüd tagasi nähtava valguse juurde. Erivärvi valgust saab teha mitmel moel; segades kokku erinevaid valguseid! Ent on olemas ka TÄIESTI PUHTAD, EHTSAD lained, mille kohta meie aju ütleb: ,,VÄRV!" Igal värvusel on · oma kindel lainepikkus · oma kindel sagedus Lainepikkus on see vahemaa, mis jääb laines kahe täpselt sama tugeva energiapunkti vahele. (Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz)
ajus saiu soojaks teevad), infrapuna, gammakiired ja teised lained on ka tegelikult VALGUS! Ainult see on selline valgus, mida me ei näe! Nüüd tagasi nähtava valguse juurde. Erivärvi valgust saab teha mitmel moel; segades kokku erinevaid valguseid! Ent on olemas ka TÄIESTI PUHTAD, EHTSAD lained, mille kohta meie aju ütleb: ,,VÄRV!" Igal värvusel on · oma kindel lainepikkus · oma kindel sagedus Lainepikkus on see vahemaa, mis jääb laines kahe täpselt sama tugeva energiapunkti vahele. (Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz)
Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks: Homerose ajajärk XI–IX saj eKr arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr klassikaline ajajärk V–IV saj eKr hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema
vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt)
planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Säilitatakse niiskes ja jahedas, transporditakse spetsiaalsetes korvpakendites. Peale Eestisse jõudmist on neid võimalik värskelt süüa nädala jooksul. Teine osa austritest külmutatakse. K a r p i d e s t kõige suurem ja väärtuslikum on kammkarp ehk merekarp ehk rannakarp. Tuntud karbid on samuti sinikarp, rohekarp, liivakarp, südakarp ja habemenugakarp. Keha asub kahest poolest koosnevas lubiollusest karbis, mis on seest kaetud pärlmutterkihiga. Liha on valge, otsast oranz. Värvid on selgete piirjoontega. Müügile tulevad elusalt või külmutatult. T i g u d e s t on levinumad viinamäeteod. Toode on valmistatud spetsiaalsesse küüslaugu-ürdikastmesse. Koorikloomad on krevetid, krabid, jõe- ja merivähid, langustid jt. K r e v e t i d jagatakse põhjamere ja harilikeks krevettideks. Põhjamere külma vee krevett on punast värvi ja kasvab kuni 12 cm pikkuseks. Krevette kasvatatakse 13
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
