erineval kettamassiivil Igaöiselt teostatakse andmebaasi täisvarukoopia Andmebaasi taastamine varukoopiast HINNAKI RI · klienditoe materjalide ja juhendite kasutamine kodulehel · e-posti teel kasutajatuge peakasutajale 2 tundi stardikoolitust ühele inimesele meie kontoris Telefoni ja e-kirja teel kasutajatuge peakasutajatele Tagasihoidlike vajadustega (igapäevaselt tööl dokumendihaldur) Juhtumitele reagee- rimine kahe tööpäeva jooksul Varukoopiate säilitamine 14 päeva telefoni teel klienditugi kõik täiendavad teenused -20%, varukoopiate säilitamine 30 päeva dokumendihalduri konsultatsioonid Juhtumite personaalse kliendihalduri teenus SLA tingimus kõik täiendavad teenused - 30% kõrgendatud valmisolek reageerimiseks kasutajate juhtumid lahendatakse kõrgeima prioriteediga probleemteatele Kuutasud vastavalt kasutajate arvule ja paketile Võimalikud erikokkulepped Kasutajate ja arv 25 soodustused
kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis Tavakasutajale selliseid protsessoreid ei sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks tehta, kuna neil pole vaja sellist võimsust, et ehitatud operatsioonisüsteeme. sellist protsessorit vaja läheks. edasiarendatud varukoopia tegemise Tavakasutaja arvutis pole vaja koguaeg teha võimalused, et teostada regulaarset ja varukoopiaid kuna viiruse ja varguse risk sagedast varukoopiate tegemist olulise pole nii suur kui Server arvutitel. tähtsusega andmetest. Erinevused
Turvaline Interneti kasutamine 9.klass Kaisa-Mai Hütt Arvutikaitse *Tundmatute failide päritolu kontrollimine *Manuste ja linkide ettevaatlik avamine *Varukoopiate tegemine *Võimalusel internetis ID-kaardi kasutamine *Failide ja internetiühenduse krüptimine *Tekstide tõlkimine, korralikult läbilugemine ja mõistmine enne oma nõusoleku andmist. Arvuti kaitsmise vajalikkus Oma kodu kaitstakse ikka sissetungijate ja ebameeldivate isikute eest. Seda tehakse uste, akende ning lukkude abil. Sama peaks tegema ka arvutiga, sest muidu rikutakse arvuti samamoodi ära nagu kaitsmata kodugi. Arvuti turvaliseks muutmine *Viirusetõrjetarkvara
kauemaks. Selleks kasutatakse mäluseadmeid. Väliste mäluseadmete peamiseks ülesandeks on andmehulkade pikemaajaline "konserveerimine". Kõvaketas Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud programmid ja andmefailid. Andmeedastuskiirus on keskmiselt 70 MB/sek. Tänapäevaste kõvaketaste maht algab enamasti 20 GB-st. Hinnad ulatuvad 500-st kroonist paarituhandeni. Lindiseadmed Peamiselt suurte andmete varukoopiate tegemiseks kasutatav salvestusseade (eelistatud andmete pikaajaliseks säilitamiseks). Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane 0,05 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid
Lintidel on ka väga suur mälumaht, mis ulatub sadadest kilobaitidest paljude terabaitideni. Teiselt poolt on aga andmepöördus lintide puhul palju aeglasem kui ketaste puhul, sest vajaliku koha leidmiseks lindil tuleb kogu lint algusest peale kuni vajaliku kohani läbi kerida, kettal aga saab lugemis-kirjutamispea kiiresti paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks.
Digitaalse info hoidmine CD Ril Optiliste andmekandjate perekond CDROM Compact Disc Read Only Memory CDR Compact Disc Recordable CDRW Compact Disc ReWritable DVDROM CDROMi analoog DVDR, DVD+R DCRi analoog DVDRAM, DVDRW, DVD+RW korduvkirjutatavad DVD, CDRW analoog MO Compact Disc MagnetoOptical Optiliste andmekandjate kasutamine digitaalse info säilitamiseks ja arhiveerimiseks Igapäevaste varukoopiate tegemisel omab tooriku kvaliteet ja salvestamise protsess suurt tähtsust. Tehnoloogia praegusel arenguetapil tuleb lugeda kõige sobivamaks autonoomseks digitaalse info säilitamise meediumik ühekordseks salvestamiseks mõeldud CDRi. DVD mahutab lgikaudu seitse korda rohkem infot kui CD. Rahvusarhiiv ei soovita andmete arhiveerimiseks kasutada DVDsid. Soovitused: 1. SOOVITUS: Planeerige digitaalse info arhiveerimist Arhiveerimine= info korrastamine + selle kirjeldamine
toidet mitte ülekoormata. Operatsioonisüsteemid Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks: Graafiline kasutajaliides kas puudub või valikuline Mingil määral võimeline ümberseadistama ja uudendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta Edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest Andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel Paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus Kõrgendatud turvalisus kasutajate, ressursside, andmete ja mälu kaitsega Kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme.
Varundamise tähtsust on raske üle hinnata, kuid pahatihti kiputakse seda hoopis alahindama - paljud asutused mõistavad varundamise vajalikkust alles siis, kui esimene kurb kogemus juba käes. Kuna andmetel pole hinnasilti küljes, ei osata neid riist- ja tarkvaraga vähemalt võrdväärseks hinnata enne, kui nad kadunud on. Kui aga varundamise vajalikkus kord selgeks saab (kas enda või teiste negatiivsete kogemuste põhjal), ei kiputa selles enam kahtlema. Eeltingimuseks varukoopiate tegemisel on ülalkirjeldatud klient-serveri mudeli rakendamine - serveri fikseeritud kataloogis ja sell«' alamkataloogides olevaid andmeid on palju kergem koos varundada kui tööjaamadesse« suvaliselt laiali pillutatud faile. Sõltuvalt kasu tatavate ja loodavate andmete mahust võil) mõnikord osutuda vajalikuks kasutajate vöi gruppide lõikes kettakasutuslimiitide kehtesi i mine, kuna varundusmeedia maht on piiratud samuti aitab selline
arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT- kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive).
asjaajamise ja dokumentide haldamise korraldamise eest vastutabasutuse juht. Õppeja kasvatustöö õppealajuhataja, personalitöö, õpilastega seotud asjaajamine juhiabi. Kooli raamatukogu asjaajamise eest vastutab raamatukoguhoidja. Kõik koolitöötajad vastutavad oma tööülesannete piires dokumendi loomise ja haldamise eest. Dokumendihaldussüsteemis ja teistes infosüsteemides asuvatest dokumentidest, andmetest ja registritest varukoopiate tegemise ja säilitamise eest vastutab infojuht. Uue koolitöötaja tööleasumisel tutvustab talle asjaajamiskorda asutuse juht. Töötaja kohustub täitma ja annab selle kohta allkirja.
koopiaid teise arvuti kuvadest. Autentimisvõimaluse puudumine NIS-serveri ja kliendi vahel võimaldab kliendil saada piiramatu juurdepääsu serveril olevale informatsioonile. 3 Andmehalduse puudused Alates ebasobivatest andmevormingutest ja andmete ebaratsionaalsest struktureerimisest ning lõpetades varukoopiate puudumisega, tähendavad riskimist asutuse peamise infovaraga. Andmehaldust raskendavad ka arhiivide indekseerimisvõtmete puudused, arhiivisüsteemi migreerimise puudused ja ebasobiva andmekandja kasutamine arhiveerimiseks. Vahendite ja meetmete tülikus Võib ilmneda nii infotehnoloogilistes tööprotsessides kui ka turvasüsteemides. Sobimatud juht- või indikatsiooniseadised ja vääralt projekteeritud või keelelt
säilitamine, kui originaalide andmekandja kaob ära või varastatakse ära. Sellisel juhul on sul kõik vajalikud andmed alles ning muretsema pead ainult paroolide vahetamise üle, mida tasuks teha kiiremas korras. Kõvaketta suremise puhul hoiab varundamine raha kokku, sest mitte-töötavalt kõvakettalt andmete taastamine on väga kallis teenus, mida pakuvad vähesed firmad. (Taastamise olulisus, 2013) Reeglid, mida meeles pidada Varukoopiate puhul kehtivad samas paar põhireeglit, mida tasub alati meeles pidada. Nendeks on nimelt ,,kolme-koopia-reegel" ja ,,Mida värskem koopia, seda väärtuslikum". Esimese reegli puhul tasuks jätta meelde, et hoiaksid ühte koopiat arvutis eraldi kaustas, teist koopiat NAS'is või serveris ja kolmandat näiteks e-postis või krüpteeritud kujul mälupulgal. Teine reegel komplimenteerib esimest reeglit, mis soovitab seda, et varundamine oleks automaatne ja koopiad alati värsked. Paljudel
Teose vaba kasutamine õiguspäraselt avaldatud teost on lubatud füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. avaldatud teosed – kui on salvestatud arvutisüsteemis Arvutiprogramme Õiguspärasel kasutajal on lubatud: ◦ kopeerida, kohandada, töödelda nendel eesmärkidel, milleks programm omandati, samuti vigade parandamiseks seda võib piirata ◦ varukoopiate tegemine ◦ programmi jälgimine, katsetamine Autorileping ja litsentsileping Varaliste õiguste üleandmine ehk loovutamine Teose kasutamise lubamine All-litsentseerimise õiguste andmine Erinevused ◦ Autorileping hõlmab nii varaliste õiguste üleandmist kui teose kasutusloa (litsentsi) andmist ◦ Litsentsileping käsitab üksnes kasutusluba Lepingute erinevused Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja
mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 16 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade. Vähemlevinud kuid tähtsad andmekandjad · Magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; · Magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; · Zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Käitumine võrgus Aivar Luist NETIKETT · Käitumisreeglite kogumik, ehk kuidas käituda võrgus nii, et kellegagi pahuksisse ei sattuks · Sõna tuleb väljendist "Net etiquette" e. võrgu etikett ja
avastada soovi-matuid intsidente ja soodustada taastet. Tugevdusmeetmed on abinõud kaitstava objekti kõige levinumate, peamiselt stiihilistel ohtudel toimimist võimaldavate turvaaukude sulgemiseks või kahandamiseks. Peletusmeetmed hoiatava loomuga abinõud kahandavad rünnete üritamise tõenäolsust. Tõkestusmeetmed tõrjuvad peamiselt ründeid, kaitstes turvalisuse kõiki põhiaspekte (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus). Varundamine (backup) on andmetest varukoopiate tegemine, et võimaldada andmete taastamist arvutites ja -süsteemides. Ennistamine Asendamine Infopüük tähendab mingi volitamata subjekti (isiku, programmi, arvutisüsteemi) rünnet konfidentsiaalsusele (ebaseaduslikku kopeerimist, pealtkuulamist jne). Süsteemi poolt vaadatuna on see andmeleke. . Krüptograafia on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta. DDoS is an attempt to make a machine or network resource unavailable to its intended users.
Uuematel IBM- sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu vahendusel. · Vähemlevinud andmekandjad: magnetoptilised kettad laser- ja magnetsalvestuse kombinatsiooni kasutav andmekandja; magnetlintseadmed andmekandjaks on magnetlint, mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Levinuimad on DAT-kassetid (digital audio tapecassette) digitaal-helilint pangakaardi suuruses kestas, mahutab kuni 8 GB andmeid; zip-kettad 100 MB ja 200 MB disketid, mida loeb Zip-seade (Iomega ZIP-drive). Kõvaketas CD/DVD Keskseade Disketiseade ID-kaardi lugeja Emaplaat Protsessor Videokaart
Kuid uuematel viirustel ei peagi faili suurus kasvama, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. (10) Residentsed failiviirused nakatavad programmifaile kolmel erineval moel. Esimene viis on kirjutada programmifaili algus viiruselise koodiga üle, jättes originaalse faili sisu salvestamata. Niisugused viirused on oma ehituselt väga labased ja pole elujõulised. Nende põhjustatud kahju pole ka reeglina võimalik hüvitada, kuna originaalne fail rikutakse. Aitab vaid varukoopiate tegemine. Ülekirjutavate viiruste olemasolu on väga kergelt avastatav - programmifailid ei 5 lähe lihtsalt käima või ei tee enam seda, mida nad peaksid tegema. Faili alguses on mingi võõras programmilõik. Teine nakatamise viis, mis töötab COM-failide puhul, on põhimõtteliselt sama alglaadimissektori viiruste tööpõhimõttega. Viirus salvestab originaalse faili alguse ja asendab selle viiruselise koodiga. Igal
programm. Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.5 Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. 1. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 2. Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga. 6
Viiruse olemasolust annab märku ainult suurenenud faili maht, kuid sageli ei pruugi ka seda tunnust ilmneda, sest peremees-faili kood pakitakse kokku. 1.3. Residentsed failiviirused Residentsete failiviiruste puhul võib rääkida kolmest nakatamise viisist. Esimese viisi puhul kirjutatakse programmifaili algus üle viiruselise koodiga. Sellise viiruse tekitatud kahju tavaliselt hüvitada ei saa, sest originaalfail rikutakse. Abiks on ainult varukoopiate tegemine. Sellise ülekirjutava viiruse olemasolust annavad märku programmifailide ebakorrektne töö või käivitumise ebaõnnestumine. 6 Teine nakatumise viis töötab COM-failide puhul ning sarnane boot-sektori viiruse tööpõhimõttega. Originaalse faili algus salvestatakse üle viiruselise koodiga. Edaspidi alustab programmi käivitumisel tööd viiruseline kood, mis kontrollib viiruse olemasolu mälus. Kui viirus on juba mälus
halvasti organisatsiooni mainele. Kui elektroonilisel kujul olevad andmed lähevad kaotsi, siis kas neid saab muust allikast taastada? Andmed klientide kohta on salvestatud ainult elektroonilisel viisil andmebaasi. Nende andmete kaotsi minekul oleks taastamine võimatu. Millal ja kui sageli andmed muutuvad? Andmed muutuvad ööpäeva ringselt. Kõige suurem koormus andmebaasile on lõuna- ja õhtusel ajal. 57 Kes vastutab varukoopiate tegemise eest ja andmebaasi taastamise eest varukoopiatest? Otseselt tegeleb varukoopiate tegemise ja vajadusel nendelt andmete taastamisega andmebaasi administraator. Administraatorile tuleb tagada juurdepääs nii varukoopia hoidmise serverile kui ka ruumidele ja kappidele, kus hoitakse varukoopiatega andmekandjaid. Kuidas teha varukoopiaid? Varukoopiate tegemise tarkvaralised võimalused sõltuvad kasutatavast andmebaasisüsteemist. Neid võimalusi on käsitletud allpool.
· Aruandeid võimalik eksportida (Clipboard, PDF, Excel, WORD, HTML, Tab-delimited, HTML) · Aruanded on aktiivsed. S.t. aruandest saab avada uue aruande või avada algdokumendi. · Kõiki aruandeid on võimalik saata otse programmist e-mailile · Mitme firma raamatupidamise võimalus · Kasutajate arv võrgus pole piiratus · Sisestatud dokumente on võimalik parandada. · Sisestavate dokumentide arv pole piiratud. · Sisseehitatud varukoopiate tegemise ja varukoopiatest taastamise võimalus. · Võimalus sisestada dokumente ja vaadata aruandeid üle Interneti tavalise interneti lehitsejaga Jaguneb viieks keskkonnaks: · Finants · Palga · Põhivara · Kommunaalid · Lao keskkonnaks Hinnakiri Iga keskkond tuleb osta eraldi hinna eest, näiteks Finants maksab 256 eurot. Hind km-ta. http://www.vjap.ee/index.php?lang=est&main_id=35
Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis. 2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis. Uued Aptiva arvutid varustatakse näiteks juba 16x kiirusega CD-seadmega. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD- plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks (näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks) on olemas eriseadmed. Varukoopiate tegemiseks kasutatakse veel mitmesuguseid lintsalvesteid. Kettaseadmete nimedena kasutatakse ladina tähestiku tähti, mille järel on koolon. Tavaliselt a: ja b: on flopikettaseadmed, c:, d: on kõvakettaseadmed ja e: on CD-ROM. Monitor Monitor (kuvar, displei) on nii tähtis element töölaual, et osa arvutikasutajaid peabki monitori arvutiks. Tõesti, monitori abil toimub ju suhtlemine arvutiga. Monitori ja arvuti koostööd organiseerib graafikakaart. Uutel arvutitel on
Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid. 3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid. Läbi aegade muudeti erinevate ketaste mahutuvust, kuid siiski tänapäeva standardiks on jäänud 3
mistõttu on nad väga kompaktsed, nõuavad vähe energiat ja ei ole oluliselt kallimad sarnastest USB ja FireWire lahendustest. SAN (Storage Area Network) Suurfirmades ühendab kettavõrk palju servereid kokku üheks suureks ühiskasutatavaks salvestiks. Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks. On olemas ka SSA ja ESCON'i tugi. Kettavõrgud võivad olla kas tsentraalsed või hajutatud. Tsentraalne kettavõrk ühendab suure hulga servereid kettakollektsiooniks, hajutatud kettavõrk seevastu
Digitaalarhiivinduse strateegias aastaiks 2005-2010 on Eesti Rahvusarhiiv väljendanud seisukohta, et alatise säilitustähtajaga digitaalarhivaale peaks hallatama ainult nõuetele vastavas tarkvarakeskkonnas. Siiski on nii meil kui ka mujal ikkagi väga levinud paberile printimine, sest ei ole välja kujunenud konkreetsed nõuded ja tavad dokumentide digitaalsetena haldamiseks kogu nende elukäigu jooksul. E-posti haldamine jäetakse sageli töötajate endi otsustada või rutiinsete varukoopiate ja administratiivsete protseduuride hooleks, mis käsitlevad ühtemoodi kõiki e-kirju. Selline praktika tekitab õiguslikke, tegevus- ja suhtekorraldusriske. Näiteks USA-s on e-post põhjustanud kohtuprotsesse. E-kirju käsitletakse seal tõendusmaterjalina võrdväärselt teiste dokumentidega. 2002. aastal võeti vastu seadus (Sarabanes-Oxley Act), mis paneb e-posti digitaalse arhiveerimise kohustuse kõigile avaliku ja erasektori organisatsioonidele.
maht ja kvaliteet, pakkujapoolne tugi. 86. Kuidas teha välise arendaja valikul kõigi pakkujate hulgast lõplik valik? - Lepingu läbirääkimised ja sõlmimine. Teenuse osutamise kokkulepe. 87. Miks on lisaks lepingule hea sõlmida välise arendajaga ka teenuse osutamise kokkulepe? - Määratleb töö jaotuse organisatsiooni ja pakkuja vahel, osapoolte kohustuste määratlemine, raamistik tugiteenuse osutamiseks, katab lisaksjõudluse, tööaja, varukoopiate ja uuendustega seotud küsimused ning riistvara-tarkvara omandisuhted.
toidet mitte ülekoormata. OPERATSIOONISÜSTEEMID Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks: · graafiline kasutajaliides kas puudub või on valikuline; · mingil määral võimeline ümberseadistama ja uuendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta; · edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest; · andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel; · paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus; Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad suudavad tuvastada ülekuumenemist, protsessori või ketta riket ja anda sellest teada haldajale ning rakendada ise mõningaid abinõusid. Serverid peavad varustama paljusid kasutajaid teatud
Seda saab kasutada: · Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele · Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena 20.Digitaalandmete käideldavuseks on vajalik: · regulaarne varukoopiate tegemine (varundamine) · õigesti ekspluateeritavad arvutisüsteemid · digitaalandmetel põhinev asjaajamiskord · andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel 21.Digitaalandmete terviklus - On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega): · Kasutada klient-server tehnoloogiat ja end serveris autentida lastes jätab server meelde, kes millal mida lõi, muutis, vaatas jne. Kaasajal masskasutuses
Piltide lisamine 1 Heading, lehekülgede numeratsioon 1 Kogu töö ühes failis 1 Kõik tööga seotud failid koos ühes kaustas 1 Failidel (pildid, lisad) on sobivad nimed 1 Varukoopiate tegemine 1 Kirja- ja trükivigade parandamine (Tools-Spelling 1 and Grammar) Muudatuste ja paranduste esiletoomine (Tools-Track 1 Changes) 2 Töö mustandiga 10 P Töö alustamine (tiitelleht, viited/kasutatud 1 materjalid)
optilist ketast (compact disk) loevad CD-ROM, ja CD-R (laser)seadmed, kusjuures viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; magnetoptilised kettad sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot; striimerid (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Mäluühikud Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur
Rakenduse kasutusjuhendid peavad olema olemas Järeltingimused: kasutajale avaneb rakenduse kasutusjuhend Põhistsenaarium: 1. kasutaja teeb ühe kliki kasutusjuhendi lingil; 2. kasutajale avaneb rakenduse kasutusjuhend MF15: Rakenduse andmebaasi automaatsete varukoopiate tegemine vähemalt kord 24 tunni jooksul Tegutsejad: skript Eeltingimused: 1. varukoopiate tegemiseks on loodud automaatne skript; 2. skript on konfigureeritud automaatselt 24 tunni jooksul käivituma; 3. andmebaasi server on kättesaadav; 4
dokumenti registrisse kantud põhiandmete alusel. § 22. Dokumendiregistrisse kantud andmete säilitustähtaeg Dokumendi andmeid säilitatakse dokumendiregistris senikaua, kui säilitatakse dokumenti. § 24. Dokumendiregistri turvanõuded (1) Dokumendiregister peab olema tehnoloogiliselt, organisatsiooniliselt ja füüsiliselt piisavalt kaitstud andmete omavolilise muutmise või hävitamise eest. (2) Dokumendiregistrist tuleb piisava ajaperioodi tagant teha varukoopiad. Varukoopiate tegemise ja hoidmise korra ning ajaperioodi kehtestab asutuse juht. 3. jagu Dokumendiregistrisse kantavad andmed § 25. Õigusaktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed (1) Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) akti andja nimetus; 2) akti liik; 3) pealkiri; 4) number; 5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 6) jõustumise kuupäev; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks
turvalisus, arendajate ja kasutajate õppimise kiirus, graafiline väljanägemine - visuaal, andmete käitlemine). 87. Miks on lisaks lepingule hea sõlmida välise arendajaga ka teenuse osutamise kokkulepe? Teenuse osutamise kokkulepe: määratleb töö jaotuse organisatsiooni ja pakkuja vahel; osapoolte kohustuste määratlemine; raamistik tugiteenuse osutamiseks; katab lisaks jõudluse, tööaja, varukoopiate ja uuendustega seotud küsimused ning riistvara-tarkvara omandisuhted.
eiramine valguse toime valve- ja alarmsüsteemi rike valve- ja alarmsüsteemi teenusetõkestus rike andmebaasisüsteemis vargus vargus vargus, infopüük andmebaasis, sissetung andmebaasi varing; varing varukoopiate puudumine veetorustiku, radiaatori veetorustiku, radiaatori purunemine purunemine voolukatkestus, elektririkked voolukatkestus, voolukatkestus elektririke üleujutus üleujutus turvavahendi tõrked viirus andmebaasis volitamatu pääs väär pääsuõiguste haldus ruumidesse
viimane suudab sellele ka kirjutada; mahutab 800 MB infot; päris värskelt on siia lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; CD-ketast nimetatakse ka kompakt- ehk laserkettaks ja DVD nimetatakse universaalmagnetketas. Magnetoptilised kettad (MOD - Magnetic-optical Disk) sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot. Striimerid (DAT-streamer) (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud
· arvuti sees olevate salvestusmeediumite (kõvakettad) kaudu, · vahetatavate salvestusmeediumite (mälupulgad, CD-d või DVD-d) kaudu, · andmete paberile trükkimise (prindid, aktid) ja · andmete ülekandmisel ülekandeteede kaudu. Samuti võib olla erinev see, kuidas konfidentsiaalset infot saadakse, näiteks: · andmete lugemisel, · andmete kopeerimisel, · varukoopiate uuesti arvutisse salvestamisel, · varastatud andmekandjate läbitöötamisel, · ülekandeliinide pealtkuulamisel, · kahjurprogrammidega nakatamisega, · arvutiekraanilt kaasalugemisega. Kui infot loetakse omavoliliselt või kui info jäetakse järelevalveta, võib see asutusele kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Muuhulgas võib konfidentsiaalsuse kadu tähendada asutusele: · seaduste (nt andmekaitseseaduse) rikkumist,
Dokumentide turvalisus ja tundlikkus. Füüsilised tunnused Dokumentide otsingud. Hoiukohtade hinnasuhe Juurdepääsuvajadused Paberkandjal dokumentide hoid Hoidlate hindamisel arvestada järgmisi tegureid: Kergesti juurdepääsetav ning ei tohi paikneda piirkonnas, kus teadaolevalt esineb väliseid riskitegureid; Ehitises peab olema sobivad keskkonna tingimused; Varustus. Digitaalsete dokumentide hoid (PDF/A formaadis säilitada) Arvestada järgmisi tegureid: Varundussüsteemid; (varukoopiate tegemine) Meediumi füüsilise kahjustumise ennetamine; Riist ja tarkvara vananemine. Juurdepääs Organisatsioonis peavad olema juhised, millega reguleeritakse, kellel ja missugustel asjaoludel on võimalik juurdepääs dokumentidele. Juurdepääsuõiguste ja piirangute kategooriate väljatöötamine põhineb organisatsiooni normatiivse raamistiku ja tegevuse analüüsil ning riskide hindamisel.
Windows 7 Pildid: 31 32 Serveri operatsioonisüsteemid Serveritele suunatud operatsioonisüsteemidel on spetsiaalsed omadused, mis teevad nad serverikeskkonnale sobivamaks: Graafiline kasutajaliides kas puudub või valikuline Mingil määral võimeline ümberseadistama ja uudendama nii riistvara kui tarkvara ilma taaskäivitumiseta Edasiarendatud varukoopia tegemise võimalused, et teostada regulaarset ja sagedast varukoopiate tegemist olulise tähtsusega andmetest Andmete pidev ülekanne erinevate ketaste ja seadmete vahel Paindlik ja edasiarendatud arvutivõrgu võimekus Kõrgendatud turvalisus kasutajate, ressursside, andmete ja mälu kaitsega Kui tegemist on vektoriprotsessori(te)ga, siis sellise serveri(te) juhtimiseks on vaja selleks ehitatud operatsioonisüsteeme. Serveritele orienteeritud operatsioonisüsteemid suhtlevad sensorite kaudu riistvaraga. Nad
seegi info dokumentide loetellu kanda. eraldamise ja dokumentide elukäigu planeerimine Dokumentide eraldamise juhtimine on olnud üks dokumentide loetelu traditsioo- niline ülesanne. Iga sarja kohta võib eraldi välja tuua elukäigu etapid, haldamise toimingud ja tähtajad (NÄITEKS hävitamiseelne läbivaatus, näidiste võtmine huvitavamatest toimikutest, varukoopiate tegemine digitaaldokumentidest vms). teabekandja näitamine Dokumendisüsteemi kasutajatel, eriti suuremas asutuses, on tarvis teada, millisel teabekandjal või millises vormingus dokumente hallatakse ja hoitakse. Traditsioo- niliselt näidatakse dokumentide loetelus, kas dokumendid on paberteabekandjal või digitaalsed. Samas võib minna ka detailsemaks, viidates näiteks digitaaldoku- mentide failivormingule (PDF, XML, TIFF vms).
taustinformatsioon süsteemidokumentatsiooni kujul jne. RTO – recovery time objective = kaua andmete taastamine kestab… RPO – recovery point objective = mis hetke andmed saab taastada ehk palju andmeid kaotad.. Näiteid nõuetest varundusmeedia käsitlemisele: - dubleeritud lindid vähemalt kahes hoidlas, millest vähemalt üks on off-site; - vähemalt ühele peab puuduma IT-l juurdepääs; - eksisteerib varukoopiate testimise protseduur ja seda täidetakse; Andmete taastamine on äärmiselt oluline faas, mida tuleb perioodiliselt testida/läbi proovida. Taastamine võib võtta oluliselt kauem (kordades) aega kui varundamine ning seega on oluline tagada ka taastamiseks sobiva ajaakna pikkus. Logide haldus Hea administraator loeb logisid. Logides on kirjas mh. ka ebatavalised sündmused ja veasituatsioonid, mida antud server, rakendus vms. on pidanud läbi elama
Sissejuhatus Oma tehtud tööst peaks aegajalt tegema varukoopiat. Seda ikka selle hetke nimel, et saaksid kergendatult ohata, kui sul kõik vastu taevast lendab. Kui sa kasutad mõnda virtuaalserveri teenust, siis õnnetuste vältimiseks teevad ka nemad sinu asjadest pidevalt koopiat. Seega võid abisaamiseks alati nende poole pöörduda. Aga oma veebiserveris pead ikka ise hakkama saama. Aga kasutame seda ka koduste tööde saatmiseks. Varukoopia tegemine andmebaasist Varukoopiate tegemiseks paigaldati koos MySQL serveriga sinu arvutisse programm MySqlDump. See tekitab sinu andmebaasist tekstifaililise koopia. Selleks ava Run>cmd. Avanenud konsooliaknas sisesta järgmine koodirida: ? 1 C:>wampbinmysqlmysql5.5.24binmysqldump -u root -h localhost -p muusikapood 2 > c:muusikapood.sql Antud rida käivitab programmi mysqldump, aktiveerib kasutaja root, valib aadressi localhost ning andmebaasi muusikapood. Kui kõik on valmis, siis valin
Sobimatu tarkvara poolt tekitatud kahju ei kuulu garantii alla. Näiteks kui selgub, et garan- tiiajal arvuti iseenesest taaskäivitub seoses emaplaadi rikkega, kuulub emaplaat paranda- misele või vahetamisele. Kui aga taaskäivitumine on seotud viiruste toimega, siis garantiire- monti ei korraldata. Müüja ei vastuta garantiiremonti toodud andmekandjatel ja arvutites olevate andmete ega tarkvara säilimise eest varukoopiate tegemine on ostja kohustus. Toode on soovitav garantiiremonti tuua täielikult komplekteerituna (originaalpakendis koos dokumentatsiooniga). Kaasas peab olema originaalostuarve. Kui müüja võtab toote (garan- tii)remonti, siis reeglina täidetakse vastav teatis, mille üks pool jääb ostjale ja teine pool müü- jale. Üles tähendatakse toodet identifitseerivad tunnused (artikkel, nimi, seerianumber jmt.),
annaabi.ee 
