100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurako
Õppematerjali autor
Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .....................................................................................................................................................6
- Sõrmistik (Keyboard) - Võrgukaart (LAN Card) 10/100 Seotud riigi kooditabeliga. Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.
......................8 f) Kasutatud kirjandus................................................................................9 2 Sissejuhatus Mälu on arvutil üks tähtsaid osasid. Kõik sinu asjad salvestatakse kõvakettale, ning ilma mäluta ei saaks arvuti üldse tööle hakata. Arvuti juhtimisprogramm Windows salvestatakse kõvakettale, kui kõvakettaga midagi juhtub siis ei hakka Windows tööle. Enda dokumente on võimalik salvestada mitmele mälu seadmele, näiteks on viimastel aastatel välja arendatud selline seade nagu mälupulk. Mälupulgale saad sa salvestada asju oleneb muidugi kui palju, see sõltub mälupulga suurusest. Kogu arvuti süsteem sõltub mälu mahust. Mida rohkem mälu arvutil on seda rohkem asju on võimalik talletada ja tavaliselt mõjutab see ka arvuti kiirust. Mida rohkem vaba mälu sul on seda kiirem on arvuti. Kui arvuti on igasugu asju täis topitud siis võtab see ruumi
SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu..........................................................
● Programm salvestatakse digitaalseadme mällu ja tema automaatne täitmine ongi digitaalarvuti töö aluseks. Digitaaltehnikas kasutatakse kahendsüsteemi nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks.
Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine
Jõudluse kasv ei ole aga tõenäoliselt nii suur, kui 3dnow! puhul. Nagu ikka, on vaja ka seda käsustikku kasutavat tarkvara. KNIsse kuulub umbes 70 uut multimeediakäsku.+ Kõikide laienduste eeliseks tavaprotsessorite (ilma laienduseta) ees on jõudluse kasv. FSB (Front Side Bus) - protsessori siinisagedus. Cache - vahemälu. Protsessori puhul on see protsessori sisemisel taktsagedusel töötav, süsteemi muutmälust palju kiirem aga ka kallim mälu enamkasutatavate, tööks vajalike andmete hoidmiseks. Celeroni märgistus Cyrix 6x86 ja AMD K6 tähistused 2 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 2. Personaalarvutites kasutatavad mälud. Nende tüübid ja parameetrid RAM - muutmälus hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid
Pentium -oli uus protsessorite perekond, mis sai patendikaalutlustel 586 asemel nimeks Pentium (Kui Intel kaebas AMD kohtusse "386" nime kasutamise pärast, leidis kohus et number ei saa olla nimi ja 386-te ei saa patendeerida. Nii ostiski Intel nime, mis vihjaks 586-le aga ei oleks nii üldkasutatav. Kreeka keelest number viis ja ladina keelne lõpp sellele tundus olevat sobilik). Esialgu toodeti 60, 66, 75, 90, 100 sagedusel töötavaid kiipe. Pentiumi omapäraks oli see, et mälu siin töötas 60-66 sagedusel, protsessori sagedus määrati kordajaga, mis alguses oli 1-1,5. PCI töötas aga endiselt 33 Mhz sagedusel. Varsti ilmusid turule 120 ja 133 Mhz kiibid. Kõikide standard-Pentiumite sisemise cache suuruseks oli 16 kb, mis oli endiselt jagatud andmete ja käskude vahel (8+8). Kui võeti kasutusele 2-st kõrgemad kordajad protsessori sageduse määramiseks, tulid turule ka 150, 166 ja 200 Mhz Pentiumid. Sellega oli ka klassikalise Pentiumi areng lõppenud.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid