10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristjan771
Õppematerjali autor
avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel serveritel on määratud funktsioonid nagu veebiserverid, printeri serverid, andmebaasi serverid. Riistvara Riistvaralised nõudmised serveriarvutile sõltuvad konkreetse serveri rakendustest. Serveri kohustus teenindada võrgus olevaid kasutajaid, viib erinevate vajadusteni nagu kiire Internetiühendus või vajadus teha palju sisend/väljund operatsioone korraga. Kuna serveritele pääseb tavaliselt ligi üle võrgu siis pole neil tingimata vaja monitori ega sisendseadmeid. Paljudel serveritel pole graafilist kasutajaliidest, sest see pole vajalik ning võtab ressursse, mida saaks kasutada mingis muus tegevuses.
Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti. Arvutitega seoses tähendab server tavaliselt ühte järgmistest: Arvutiprogramm, mis töötab nagu teenindus, et teenindada teiste programmide(klientide) vajadusi ja nõudeid, mis võivad aga ei pea käima samas arvutis. Füüsilist arvutit, mis on pandud jooksutama ühte või mitut teenust, et teenindada teiste samas
· 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
mitmikarvutitest ja saavad logida serverisse ja kopeerida faile ühest arvutist teise. Igal arvutil töötab tema enda kohalik operatsioonisüsteem ja on oma kohalik kasutaja või kasutajad. Võrgu operatsioonisüsteemid ei ole põhimõtteliselt erinevad üheprotsessori operatsioonisüsteemidest. Nad vajavad selgelt võrguliidese kontrollerit ja mõnda madalamataseme tarkvara töötamiseks. Nii hästi kui programm vajab saavutamaks serveri kasutajanime ja serveri ligipääsu failidele, aga need täiendused ei muuda operatsioonisüsteemi põhistruktuuri. Jagatud operatsioonisüsteemi, kontrastiks, on üks, mis tundub kasutajale nagu traditsiooniline uniprotsessori süsteem, isegi kui see on tegelikult mõeldud mitmeprotsessori koosseisule. Kasutaja ei peaks olema teadlik , kus nede programmid on jooksmas või kus nede failid asuvad; See kõik peaks olema käsitletud automaatselt ja tõhusalt operatsioonisüsteemi kaudu.
mitmikarvutitest ja saavad logida serverisse ja kopeerida faile ühest arvutist teise. Igal arvutil töötab tema enda kohalik operatsioonisüsteem ja on oma kohalik kasutaja või kasutajad. Võrgu operatsioonisüsteemid ei ole põhimõtteliselt erinevad üheprotsessori operatsioonisüsteemidest. Nad vajavad selgelt võrguliidese kontrollerit ja mõnda madalamataseme tarkvara töötamiseks. Nii hästi kui programm vajab saavutamaks serveri kasutajanime ja serveri ligipääsu failidele, aga need täiendused ei muuda operatsioonisüsteemi põhistruktuuri. Jagatud operatsioonisüsteemi, kontrastiks, on üks, mis tundub kasutajale nagu traditsiooniline uniprotsessori süsteem, isegi kui see on tegelikult mõeldud mitmeprotsessori koosseisule. Kasutaja ei peaks olema teadlik , kus nede programmid on jooksmas või kus nede failid asuvad; See kõik peaks olema käsitletud automaatselt ja tõhusalt operatsioonisüsteemi kaudu.
õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt minema jalutada. Selliseid küsimusi ei saa jätta ainult arvutimeeste lahendada -- andmekaitse on valdkond. kus on oma roll täita nii juhtkonnal, süsteemiadministraatoritel kui ka tavakasutajatel, kes arvutitega oma igapäevatöös kokku puutuvad. Arvutisüsteemi varad
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Tuntuimad personaalarvutite opsüsteemid on DOS, Amiga OS, Mac OS X, MS Windows, UNIX, FreeBSD, Linux. Operatsioonisüsteem on arvuti talitlust korraldav tarkvara, mis juhib mä
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteem
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid