Andmekaitse ja varundus (0)

ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013
KOOLI_NIMI
Teenindusosakond

Arvutite ja arvutivõrkude eriala

ÕPILASE_NIMI

Andmekaitse ja varundus

Referaat
Juhendaja : ÕPETAJA_NIMI
KOOLI_NIMI 2013

Sisukord

Sisukord 2
Füüsilise turvalisuse tagamine andmekandjatele 3
Lukud, ligipääsu kontroll 3
Varundus 4
Tähtsus 4
Kasulikkus 4
Reeglid, mida meeles pidada 4
Kasutatud kirjandus 6

Füüsilise turvalisuse tagamine andmekandjatele

Esiteks on vajalik, et füüsilist turvalisust vajavad andmekandjad oleksid eraldatud ruumis või hoones, kuhu sisse- ja väljapääs on turvakontrolli all. Teiseks on vaja seda, et andmekandjad oleksid hästi jahutatud või ehk teisisõnu, ventileeritud, sest soojus soodustab andmekandjate elektroonika ülesütlemist. On ka vajalik pidev elektrivarustus, selle võib katta kas katkematu vooluallikaga(UPS - Uninterrupted Power Supply ) või lausa eraldi varugeneraatoriga, mis käivitub, kui peamine võrguvool katkeb. Viimaseks on tähtis ruumi/hoone tulekindlus, et tuli andmekandjatele ligi ei pääseks enne tuletõrje saabumist. Samuti tuleks meeles pidada muid loodusjõude, näiteks võib tuua tugevad tuuletormid, välk, üleujutused ning mõningates kohtades ka maavärinad. (Füüsilise turvalisuse tagamine, 2013)

Lukud, ligipääsu kontroll

Tavapärasema kasutusotstarbega seadmete puhul võib kasutada näiteks kaablilukku, mis on põhimõtteliselt ainult vinüülkattega terastross, millega saab neid seadmeid kinnitada seinte, laudade ja muu sarnase külge. Seda kaablilukku tuntakse mujal rohkem „Kensington Lock“ nime all. Samas on võimalik kasutada ka veidi traditsioonilisemaid ja efektiivseid viise füüsilise turvalisuse tagamiseks, nagu valvurid , valvekoerad, taba- või koodlukk jms. Aga tänu sellele, et me elame infoajastus, siis on ka kõrgtehnoloogilisi vahendeid kindlustamaks, et ligipääsu omavad ainult selleks loa saanud isikud ehk nimelt biomeetrilised lukud. Neid lukke põhineb erinevatel tuvastamismeetoditel, millest kõik kasutavad inimkeha iseärasusi, mis on igal isikul unikaalsed . Nendeks on sõrmejäljed, peopesa geomeetria, silmaiiris või võrkkest ja hääl. (Füüsilise turvalisuse tagamine, 2013)

Varundus

See on andmetest varukoopia salvestamine kuhugi mujale, teistele andmekandjatele, mille otsene eesmärk on vähendada andmete kadu, kui algsete failidega juhtub midagi rikete /viiruste tõttu. Neid tasub teha regulaarselt ning mitmele andmekandjale, kas kuhugi välisele kaitstud serverile, pilvehoiustamisteenusele, e-posti kontol, mälupulgale, välisele kõvakettale, NAS’ile või lausa DVD/CD’le. Microsofti poolt on ka tasuta abivahend selle protsessi lihtsustamiseks nimega MS Synctoy. (Varundamine, 2013)

Tähtsus

Varundus on ka teatud teema kõigi arvutispetsialistide seas, sest inimesed ei mõista selle tähtsust ja kui palju see kõigi aega säästab, kui inimesed varundaksid oma andmeid regulaarselt ja mitmesse kohta. Põhjuseks on see, et alatihti külastavad arvutiprobleemidega kliendid spetsialiste tolle probleemiga, et arvutiga juhtus midagi, mida nad arusaadavalt kirjeldada ei oska ning siis paluvad neil rikutud andmed taastada. Vahetevahel on viga väike ning andmed suudetakse taastada väikse andmekaoga, aga enamus juhtudel pole see võimalik ning taastatakse vaid väike osa kadunud andmetest. (Varundamise komponendid, 2013)

Kasulikkus

On ka muid põhjuseid, miks varundamine on kasulik, milleks üheks on andmete säilitamine, kui originaalide andmekandja kaob ära või varastatakse ära. Sellisel juhul on sul kõik vajalikud andmed alles ning muretsema pead ainult paroolide vahetamise üle, mida tasuks teha kiiremas korras. Kõvaketta suremise puhul hoiab varundamine raha kokku, sest mitte-töötavalt kõvakettalt andmete taastamine on väga kallis teenus, mida pakuvad vähesed firmad. ( Taastamise olulisus, 2013)

Reeglid, mida meeles pidada

Varukoopiate puhul kehtivad samas paar põhireeglit, mida tasub alati meeles pidada. Nendeks on nimelt „kolme-koopia-reegel“ ja „Mida värskem koopia, seda väärtuslikum“. Esimese reegli puhul tasuks jätta meelde, et hoiaksid ühte koopiat arvutis eraldi kaustas, teist koopiat NAS’is või serveris ja kolmandat näiteks e-postis või krüpteeritud kujul mälupulgal. Teine reegel komplimenteerib esimest reeglit, mis soovitab seda, et varundamine oleks automaatne ja koopiad alati värsked. Paljudel operatsioonisüsteemidel on vastav funktsionaalsus juba sisse-ehitatud, mille saab enda soovidele vastavalt ära seadistada , aga on ka liikumas uusi tooteid, mis hoiavad varukoopiaid krüpteeritud kujul pilveserveris, mis tagab ligipääsu kõikjalt, kus on internetiühendus olemas. Aga kindlasti pole see hea idee jätta oma varukoopiad jätta vedelema kuhugile nähtavale kohale, näiteks koju laua peale DVD/CD peale kirjutatuna või vabalt ligipääsetavale võrgukettale või –serverile. (Varundamine, 2013)

Kasutatud kirjandus

Füüsilise turvalisuse tagamine. (1. 10 2013. a.). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/611_fsilise_turvalisuse_tagamine_andmekandjatele.html
Taastamise olulisus. (1. 10 2013. a.). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/612_taastamise_olulisus.html
Varundamine. (1. 10 2013. a.). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/614_varundamine.html
Varundamise komponendid. (1. 10 2013. a.). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/613__varundamise_komponendid.html
Andmete taastamine/kontrollimine. (kuupäev puudub). Allikas: http://www.e-uni.ee/e-kursused/itturvalisus/615_varundatud_andmete_taastamine_ja_kontrollimine.html
KOOLI_NIMI 6