lahustuvad hsti vees Glkoosi valemiga C6H12O6 leidub viinamarjades, mistttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks. Glkoos on mrudam kui tavaline suhkur. Fruktoos C6H12O6on teistsuguse struktuuriga kui glkoos. Fruktoosi leidub puuviljades =puuviljasuhkur. Fruktoos on kige magusam suhkur. Sahharoosi valem on C12H22O11. Kliister on valge pulbriline aine, mis klmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu hguse lahuse. Tsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides
Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta. Fruktoos ehk puuviljasuhkur on kõige magusam suhkur. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos. Sahharoos ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur.Kõige enam leidub sahharoosi suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse klistiiri.Tärklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse, vartesse. Ta on ka tähtis toitaine. Peamised taimed, mis varustavad inimesi tärkliserikka toiduga, on teraviljad ja kartul. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja küllaltki kõva. Tselluloos ei lahustu üheski tavalises lahustis. Loomad tselluloosi otseselt seedida ei suuda, tema molekuli lõhustavad ainult mõned bakterid ja seenekesed.Tselluloos on veesõbralik ja märgub veega kergesti, põleb hästi.
ülesanne Kitiin Putukate kestades, seemneraku kestad Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid
3. Polüsahhariidid · monosahhariidide jäägid · tärklis (leidub taimede säilitusosades, nt kartuli mugul), tselluloos (taime puitunud varres, taimerakukestades), glükogeen(loomne tärklis leidub maksas ja lihastes), kitiin (leidub lülijalgsetes, ja seeneraku kestades) Sahhariidide bioloogiline tähtsus · energeetiline tähtsus [glükoos] · ehituslik funktsioon (struktuurifunktsioon) [kitiin ja tselluloos] · varuaineks [tärklis ja glükogeen] · toitefunktsioon [piimasuhkur] · kaitsefunktsioon [kaitse külma eest, raku mahl suhkrustub; ei teki veekristalle] · ligimeelitav funktsioon [õistaimede nektar meelitab tolmendajadi] · bioregulatoorne funktsioon [kuuluvad koos valkudega hormoonide koostisesse nt insuliin] · biosünteetiline funktsioon [on lähteaineks teiste ühendite sünteesidk nt. desoksüriboos on DNA lähteaineks]
Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu. Argielus kõige tähtsam suhkur on sahharoos ehk tavaline suhkur. Kõige enam leidub teda suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta on taimede peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse ja vartesse. Ta on ka taimede ja loomade tähtis toitaiene.Tärkliserikkad taimed on teraviljad ja kartul. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille molekulis on pikad ahelad kimpudesse seotud. Inimorganismis puudub ensüüm, mis lagundaks tselluloosi. Tselluloos on taimede ehitusmaterjal. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, tugev ja kõva
rohkemast lihtsuhkrust. Glükoos – kuuesüsikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotesside lähtneaine. Fruktoos ehk puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. Sahharoos – Glõkoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur, kasutatakse lauasuhkruna, toodetakse peamiselt suhkruroost või –peedist. Laktoos ehk ppiimasuhkur – Kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. Tärklis-Paljudes osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks. Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. Hüdrofoobne – Vett tõrjuv, vees mitte lahustuv. Hüdrofiilne – vees hästi lahustuv. Lipiidid – Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid – Glütoseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad õlid ja vahad.
on kergesti omastatavad. Fruktoos- puuviljasuhkur, mis on paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur Glükoos- kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine Laktoos- kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas Tärklis- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks Glükogeen- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on loomade varuaineks Tselluloos- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent Kitiin- paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent 11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt
Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu.
4) kolesterool - tagab membraanide läbitavuse, rasvade seedimiseks, kui seda on liiga palju, tekitab südame ja veresoonkonna haigusi 2. Liitlipiidid: Ehitus - glütserool+2 rasvhappejääki (1 rasvhappe asemel 3-st on midagi muud) : fosfaatlipiidid, Steroidid: mees-,naissuguhormoonid Nt: östrogeen, D- vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3. ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid 4. moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele 5. on lahustiks 6. läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet,
Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. Suhkruhaige tunnused-janutunne, kõhnumine, kokkukukkumine. Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon Aminohapete sisalduse regulatsioon Plasmavalkude süntees Punaste vereliblede süntees lootel Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse regulatsioon Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees.
inuliin) Glükogeen Maks, seened Vees lahustuvad kiudained Puuviljad, marjad (pektiin) Süsivesikute ülesanded organismis: · Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest; · Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis; · Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks; · Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks; · Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises; · Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka
Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga
Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad
Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompeseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükogeenina Rasvad Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas · Vaimse töö puhul on vajadus suurem · Varuaineks glükogeen · Iigsed kogused võivad muutuda rasvkoeks · Olulised on seedimatute süsivesikute leidumine toidus just seedimise korrashoiu mõttes Valgud · Taimsed ja loomsed · 20 aminohappest koosnevad · 8 asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust · Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine · Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funtsiooni tõttu
enamuse (sportlastel kuni 75%). See tuleb katta valdavalt tärklise arvelt. c) iga kehakaalu kilo kohta ööpäevas on vaja 4-6g süsivesikuid. 2. Ehituslik, struktuurne a) taimerakukestades leiduv tselluloos (20-40% kestast) b) seenerakukestades kitiin (30-40%) + lülijalgsete välisskelett kitiinist c) membraani välispinnal oligosahhariidsed retseptorid 3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut
Ülesanne: valkude süntees. Polüsoom – ühe mRNA molekuliga seotud sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum. Ribosoomid paiknevad ER-i pinnal, neil puudub membraan. Golgi kompleks e lamellooskompleks. Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ja neid ühendavad kanalid. Kõik need on ümbritsetud membraaniga. Torude sisepinnal on alati lüütilisi e lagundavaid ensüüme. Ülesandeks: valkude töötlemine, pakkimine, transport, olla membraani varuaineks (vajadusel eraldub põieke), lüsosoomide moodustumine. Lüsosoomid. Membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Eraldunud Golgi kompleksist. Primaarne lüsosoom – sisaldab ainult ensüüme Sekundaarne lüsosoom – sisaldab lagundatavat ainet Telolüsosoom – sisaldab transporditavat ainet Mitokonder. Ümara või pulkja kujuga. See on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemine moodustab
Imendumise soodustamiseks on soole siseseinad kurrulised(ka hatud süsivesinike, valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre; rasvade koostisosad lümfi). *Rasvade lõhustumine algab. MAKS *Seedimisel on oluline, et maks toodaks sappi. Seda tarvitab organism rasvarikka toidu söömisel. *maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. *maks on ka toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks. *maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine
Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, mis on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikud on peamised energiaallikad organismis, lisaks on need taimede loomade ja seente varuaineks ning taime-, putuka- ja seenerakkude kestade koostises. 4. Millisesse molekulide klassi kuulub kolesterool? Milleks on teda organismis vaja ja mille poolest võib ta ohtlik olla ? Mida tähendab „halb“ ja „hea“ kolesterool? Kolesterool kuulub biomolekulide, täpsemalt lipiidide klassi. Kolesterool osaleb näiteks rakumembraani töös ning on hormoonide lähteaineks. Kolesterooli ohtlikkus seisneb LDL
ja aitavad vältida tövestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. 7 MAKSA ÜLESANDED 1 toodab sappi, see on rasvade seedimiseks vajalik 2 puhastab verd mittevajalikest ainetest nt. mürgised ühendid, alkohol 3 varub toitaineid nt. glükogeen 4 lagundab vananenud punaseid vererakke 8 IMENDUNUD TOITAINETE KASUTAMINE I GLÜKOOS Kasutamine: 1 energia tootmiseks ja saamiseks 2 maksarakud toodavad glükoosist glükogeeni (see jääb maksa varuaineks) 3 liigne glükoos muutub rasvaks ja see läheb varuks rasvarakudesse naha alla. II AMINOHAPPED Kasutamine: 1 rakud kasutavad neid vajalike valkude tootmiseks, siis need kasvavad ja tekivad uued rakud ehk paljunevad uued rakud. III GLÜTSEROOL Kasutamine: 1 rakud kasutavad energia tootmiseks (2x rohkem energiat kui glükoos) 2 liigne talletatakse varurasvadena rasvkoes (naha alla ja elundite ümber) 9 TERVISLIK TOITUMINE Tervislikult toitumiseks on palju näiteid
Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e. Metaanhape HCOOH, äädikhape e. Etaanhape CH3OOH 25. Maitsestaime, marineerimine, keemiatööstus 26. Süsivesikud, rasvad, valgud 27. Süsivesikud, rasvad, valgud 28. Süsinik, vesinik, hapnik 29. Suhkru valemid= C6H12O6(glütseriin), C12H22O11(sahharoos e. Suhkur) 30. Erinevused on tingitud sellest, et iga järgnev lüli on pööratud 180kraadi. 31. Toitaineks, varuaineks 32. Kartul ja teraviljad 33. Glütserooliks ja seebiks 34. Tselluloos 35. Aminohapete jääkidest 36. Sest nad tekivad organismide elutegevuse käigus.
loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea
glükogeeniks).ÜLESANDED:Energeetiline(kõige kiiremini kasutatav energiavaru),struktuurne(taimerakkude kestades olevad süsivesikud),varuaine(taimedes tärklis,loomades ja seentes glükogeen),transport(taimedes sahharoosi baasil,loomades glükoos), kaitse(nt glükoproteiinsed antikehad). Lipiidid-organismide energiaallikaks; ei lahustu vees ,jagunevad: lihtlipiidis,liitlipiidid, tsüklilised ehk steroidid.ÜLESANDED: energeetiline(annavad KÕIGE rohkem energiat), ehituslik(biomembr koostises),varuaineks,kaitse(kaitseb siseelundeid ja nahka),lahusti(rasvlahustuvatele vitamiinidele K A,D,E). Kui toit sis palju rasva ja suhkrut , tekib palju kolesterooli org-i,mis võivad koguneda arteriseintele ja põhj trombe.Ent on vajalik et veresooned ei muutuks hapraks. Valgud-tekivad peptiidsideme abil, mis ühendab ühe aminhohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma abil. JOONIS Valgud jagunevad:lihtvalgud(ainult aminohapete jäägid, nt
31. DNA elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. 32. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID - dna. 33. ENSÜÜM - bioloogiline katalüsaator, millel on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. 34. FÜSIOLOOGILINE LAHUS 0,9 % naatrium kloriidi lahus ( kasut. Vere ja vee kaotuse puhul ) 35. GLÜKOGEEN - orgaaniline aine, nn loomne tärklis, on organismi varuaineks, olenevalt energiavajadusest vabanevad molekulist glükoosijäägid, et osa võtta ainevahetusprotsessidest. 36. HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 37. HÜDROFIILSUS - ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. 38. HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad
ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Laktoos- piimasuhkur, leidub piima toodete sees; kasutatakse toiduainetööstuses: majoneesis jne. laktoositalumatuse põhjused ja tagajärjed keha ei omasta laktoosi (pole ensüümi laktaasi). Väljend: gaasid, kõhulahtisus, liigesevalu, kõhukinnisus või peavalu. Kliister on valge pulbriline aine, mis külmas vees ei lahustu, kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse. Täsklis on taimedes peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse ja seemnetesse ja vartesse. Tselluloos on teine tähtis looduslik polümeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lõhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. Tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill. Glükosiidside nimetus, millega tähistatakse eetrifunktsiooni (hapnikusilda) glükosiidi molekulis.
fontosünteesib, roheline värvus. Toimub 5. Taimerakk ERINEVUS LOOMARAKUST: valkude süntees. 1. Tselluloosi sisaldav rakukest 2. Plastiidid 3. Vakuoolid Rakukest: koosneb veest, tselluloosist ja pektiinist, varuaineks tärklis pooride kaudu toimub vee ja seles lahustsunud gaaside ja mineraalsoolade ainevahetus. Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid: Kloroplast topeltmembraan sisaldab klorofülli, DNA ja RNA, ribosoomid, toimub fotosüntees, valkude süntees Kromoplast meelitab ligi tolmendajaid
3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste rfeaktsioonide kiiruse regulatsioon 5)nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4. a)aminohapped on valkude monomeerideks b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on
https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Üldine Teoreetiline osa. · Lipiidid heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahadsteroidid, terpenoidid. Vastavalt seebistumisvüimest võib lipiidid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile eksisteerivad liht- liit ja tsüklilised lipiidid · Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid.
ka mürkainete väljutaja, soojustaja ja jahutaja. Veepuudusel veri pakseneb, keha temperatuur tõuseb, toitainete imendumine on häiritud ja tekivad korratused ainevahetuses. Vett on kõigis toiduainetes. Süsivesikud Organism vajab süsivesikuid energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ja kaitsefunktsioon. Süsivesikuid leidub puuviljades, köögiviljades, piimas. Rasvad Rasvad on organismi peamiseks energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks. Rasvadel on organismis ka ehituslik- ning kaitseülesanne. Nad aitavad ka kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele (A, D, E, K) Rasvu leidub toiduainetes (kalas, pähklites jne.) Valgud Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon) ning on rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud reguleerivad ka vitamiinide ja mineraalainete ainevahetust. Nad kannavad kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning
seedunud, rasvade lõhustmine algab kaksteistsõrmiksooles. Maks on seedimiseks oluline, sest maks toodab sappi, moodustub pidevalt, et seda seedimisel koguaeg ei vajata, talletub ülejääk sapipõies ja seda kasutab organism juhul, kui süüakse rasvarikast toitu. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks, rasvad muutuvad tilgakesteks mida ensüümid hiljem lõhustavad. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusele võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud
*määratakse tahkumistemperatuur *rasvad, mis sisaldavad küllastunud rasvhappeid ehk kus pole kahekordseid sidemeid on toatemperatuuril tahked *mida rohkem on rasvas küllastumata rasvhappeid seda madalam on tema tahkumistemperatuur *keemilised omadused: rasv+H2O ->glütserool+rasvhape rasv+NaOH->glütserool+seep Rääsumine on rasvade oksüdeerimine õhu, hapniku ja bakterite toimel, mille tulemusena tekivad halvasti lõhnavad ja mürgised ühendid. Kasutamine: *energeetiliseks varuaineks *aitab omandada rasvlahustuvaid vitamiine D, A ja E vitamiin ei lahustu vees *energia tootmine väljaspool keha orgaaniliste jäätmete hävitamisel *kreemides ja määretes, uksehingede õlitamisel *seebi tootmisel Valgud on bioloogilised polümeerid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud
koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö, soojuskjuht, infovahenamine, rasvlahtustuvatele kaitsefunktioon, antikehad vitamiinidele lahustiks jne Testosteroon – tagab sugulise Glükogeen- Laktaas- ensüüm, mis aitab
suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks.
vastavaid lülisid. d. fruktoos ehk puuviljasuhkur - paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur. e. glükoos - kuuesüsinikuline lihtsuhkur, rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähtaine. f. laktoos ehk piimasuhkur - kaheosaline liitsuhkur, mida leidub peamiselt piimas. g. tärklis - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, mis on taimede varuaineks. h. glükogeen - paljudest osadest koosnev liitsuhkur , mis on loomade varuaineks. i. tselluloos - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, taimede rakukestade peamine komponent. j. kitiin - paljudest osadest koosnev liitsuhkur, seente rakukestade peamine komponent, lülijalgsete välisskeleti peamine komponent. 11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St.
Naha epiteel kaitseb keha. Sisekõrva epiteelirakud võtavad vastu välisärritusi. Higinäärmete epiteelirakud eritavad aineid. Neeru epiteelirakud väljutavad jääkaineid. Soole epiteelirakud imavad toitaineid. 2) Sidekoe nimetus tuleneb selle siduvast ja koondavast ülesandest. Tal on palju alaliike: 1) kohev sidekude (seob kudesid ja organeid) 2) fibrillaarne sidekude (moodustab kõõluseid) 3) rasvkude (on varuaineks, pehmendab lööke, rakud on rasvarikkad) 4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure) 5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega) 6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku) Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi. 3) Lihaskude on kahte liiki: 1) silelihaskude 2) vöötlihaskude
Tahked rasvad e loomsed rasvad Kolesteriid küllastunud rasvhapped – tahked rasvad kolesterool + rasvhappe talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana kuulub loomaraku membraani Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse: taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks hormoone Vahad vitamiin D ühendeid tahked ja keemiliselt vastupidavad sapi koostisosi taimsed vahad (nt puuviljadel, okastel) täidavad Hormoonid kaitsefunktsiooni testosteroon loomsed vahad (nt mesilaste kärjed, villa kaetud loomse östrogeen
· Leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm) · Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse: elaioplastideks (varuaineteks on õlid) amüloplastideks (varuaineks on tärklis) proteinoplastideks (varuaineteks on valgud) Plastiidide omavahelised üleminekud · Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast · Viljade valmimisel ja lehtede värvumine sügisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid e mitmesugused karotinoidid ning
20. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus -mehaanilisel teel -temperatuuri tõstmisel -keemilisel teel -kiirguse toimel renaturatsioon ehk kõrgemat järku struktuurid taastuvad NT:juuste struktuuri taastumine pärast lokitamist või sirgendamist, munavalge vedeldumine pärast vahustamist 21. Valkude ülesanded organismis? lagundavad aineid, transpordib hapnikku, osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis, annavad välissignaale edasi, on varuaineks, kaitsevad (antikehad), 22. Mis on nukleiinhapped? need onbio polümeerid mille monomeerideks onnukleotiidid 23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24. Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus? ei tea 25. RNA molekuli ehitus? * RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus
Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks. Tselluloos taime raku kestades ....kitiinkest Energeetiline ülesanne ....1gr = 17,6 kgJ energiat Ligimeelitav ülesanne õistaimede nektar Varuaineks glükoos talletub tärklisena, loomadel glükogeenina Kaitse ülesanne taimerakkude tsütoplasma suhkrustub ja kaitseb taimi külmumise eest Biosünteetiline kasutatakse lähteainena teiste ühendite sünteesil Lahustuvad orgaanilisteshapetes Vahad. Tahked plastsed ained ja väga vastupidavad keemilistele ainetele. Näiteks: puuviljadel, taimedel(okaste peal), loomnevaha. Neutraalrasvade hulk. Steroidid. Esinevad ainult loomarakkudes. Hormoon.
Oksüdatsiooniastme järgi. 25) Millised on elusorganismidele vajalikud toitained? Rasvad, valgud, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. 26) Miks on vaja inimestel süüa valke, rasvu ja sahhariide? Nende tähtsus. Põhjenda. Sahhariidid on meile esmaseks energiaallikaks. Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest. 27) Mis on toiteväärtus? Toiteväärtus e kalor, mis näitab energiahulka, mis tekib toidu täielikul oksüdatsioonil (ilma leegita põlemisel) 28) Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks? Kaheksa aminohapet on sellised, mida inimorganism peab tingimata toiduvalkudes koostises saama, kuna ta ei ole ise võimeline neid valmistama.
lõhustavad.Sapipõies võivad tekida sapikivid,mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist.Peale sapi sünteesile on maksal ka teisi ül. Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest.Kogu soolestikust tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid mis toiduga organismi on sattunud kahjutuks.Maks on ka toitainete varupaik,ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks, mis vajaduse korral kastutusele võetakse.Lisals eeltoodule osaleb maks ka vananenud erütrotsüüdide lagundamises. Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund,mis paikenb kõhuõõnes mao alumises osa taga.Ta eritab suurtes kogustes nõret mis suubub kaksiksõrmiksoolde.See nõre täidab seedimisel kaht olulist ül. Esiteks neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi.Teiseks kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme,mis lõhustavad süsivesikuid,valke ja rasvu
eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest *Maks on toitainete varupaik, ta muudab sooltest verre imendunud ülemäärase glükoosi varuaineks. Kõhunääre *Paikneb kõhuõõnes mao alumise osa taga *Eritab suures kogustes nõret, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde- see täidab seedimisel kaht olulist ülesannet 1. neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi 2. kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid ensüüme, mis lõhustuvad süsivesikuid, valke, rasvu *Lipaas on ensüüm mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. SEEDENÄÄRMETE JA-ENSÜÜMIDE TALITLUS
1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidide rühma kuuluvad ained on enamasti estrid. Lipiidid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiide saab vastavalt molekulide ehitusele rühmitada mitmeti ( rasvhapped, vahad, steroidid jne). Lipiidid täidavad organismis mitmesuguseid funktsioone olles nii energia allikas kui ka varuaineks ja kuuluvad ka rakumembraani koostisesse. Rasvapleki proov: Uurisin kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, loksutasin ja lasin viis minutit seista. Võtsin klaaspulgaga mõlemast katseklaasist proovi ja kandsin paberile, millel lasin kuivada. Alguses ma rasvaplekki ei märganud kummgi paberi peal
SYSIVESIKUTE YLESANDED · Energeetiline- k6ige kiiremini kasutatav energia allikas. · Struktuurne- taime- ja seeneraku kestas, selgrootute v2listoese koostises. · Varuaine(taimedes t2rklis, loomades glykogeen) LIPIIDID- Koosnevad alkoholist ja rasvhapete j22kidest. Veest kergemad ja hydrofoobsed. · Lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. koosnevad alkoholist ja 3 rasvhappe j22gist. · vedelad rasvad(taimsed 6lid), kyllastumata rasvhapped, taimedes energiallikaks ning seemnetes varuaineks. Sysinike vahel kaksiksidemed · tahked rasvad(loomsed rasvad), kyllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. sysinike vahel yksiksidemed. · vahad(taimsed ja loomsed). Puuviljadel, okastel ning t2idavad kaitsefunktsiooni. Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Lihtlipiidid e.fosfolipiidid- kuuluvad rakumembraani koostisesse. · Tsyklilised lipiidid- peamiselt hormoonid, mis moodustavad
./............... 2. Leiu 6ige vastus: a) valgud koosnevad: l) aminohapete jaakidest 2) nukleotiididest 3) monosahhariididest 4) rasvhapetest 3p. b) sahhariidide pdhiiilesanne rakus on: 1) pariliku info siilitamine 2) alla energeetiliseks varuaineks 3 ) biokataltitisi teostamine 4) membraantranspordi tagamine c) steroidid on: 1) vees mittelahustuvad lipiidid 2) organismis moodustuvad antikehad 3) retseptorvalgud 4) monosahhariidid 3
YAGB-21 Tallinn 2009 Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov Uurisime kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli
steroidid. 15. Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? · Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
Töö 1.3 teoreetiline osa Lipiidid heterogeenne ühendite rühm, iseloomulik estersidemete esinemine, reeglina ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid lahustub apolaarsetes orgaanilites solventides (triklorometaan, tetraklorormetaan, benseen, eeter, ..). Lahustumatus vees on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmide ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldumisest molekulis. Lipiidid on rakumembraanide põhiline komponent, loomsetes organismides ka energeetiliseks varuaineks. Lisaks on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Klassifikatsioon: Rasvhapped Seebistuvad (rasvad, Rasvad Lihtlipiidid glütserofosfolipiidid, (neutraalrasvad ja vahad) Glütserofosfolipiidid sfingolipiidid, vahad)
3 Lipiidide reaktsioonid Teooria: Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemiliselt ehituselt enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile, tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb. Vastu valgust vaadates on rasvaplekk heledam, pimeda poole vaadates tumedam. Järeldusi saab teha kauiva prooviga. Töö käik Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 0,5 ml
annaabi.ee 
