XI klassi töö – biomolekulid (0)

XI kl töö – biomolekulid



XI klassi töö – biomolekulid 1. Mille alusel eristatakse elus ja eluta loodust? Reasta eluslooduse organiseerituse tasemed.
Elus ja eluta loodust eristatakse koostise (näiteks biomolekulid esinevad ainult
elusorganismides) ning erinevate tunnuste alusel. Elusorganismidel on kindlad elu tunnused
näiteks biomolekulide teke, aine- ja energiavahetus, paljunemine ja areng jne. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Aatom - molekul - organell - rakk - kude - elund - elundkond - organism - liik - populatsioon
- ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid
on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja
hapnikust. Süsivesikud on peamised energiaallikad organismis, lisaks on need taimede
loomade ja seente varuaineks ning taime-, putuka- ja seenerakkude kestade koostises. 4. Millisesse molekulide klassi kuulub kolesterool? Milleks on teda organismis vaja ja mille
poolest võib ta ohtlik olla ? Mida tähendab „halb“ ja „hea“ kolesterool? Kolesterool kuulub biomolekulide, täpsemalt lipiidide klassi. Kolesterool osaleb näiteks
rakumembraani töös ning on hormoonide lähteaineks. Kolesterooli ohtlikkus seisneb LDL
tüüpi kolesteroolis, mis kinnitub arterite seintele ning põhjustab terviseprobleeme (peamiselt
südame ja veresoonkonna haiguseid). “Halb” kolesterool on LDL tüüpi kolesterool, mis
tekitab terviseprobleeme ning “hea” kolesterool täidab mitmesuguseid organismile vajalikke
ülesandeid. 5. Milline on molekulaarbioloogia põhiprintsiip (see puudutab info liikumise suunda
rakkudes/eluslooduses)? Molekulaarbioloogia põhiprintsiip: DNA-RNA-Valgud Kõigepealt toimub DNA replikatsioon rakutuumas, seejärel RNA süntees (transkriptsioon)
ning viimasena valgusüntees (translatsioon), mille käigus jõuab info valkudesse.


6. Millest koosnevad nukleiinhapped ja kus toimub nende süntees? Mis põhimõtte/printsiibi
alusel nukleotiidid „paarduvad“? Nukleiinhapped koosnevad C,H,O,N ja P aatomitest/nukleotiididest ning nende süntees
toimub rakutuumas (nukleotiide sünteesitakse maksas). Nukleotiidid paarduvad
komplementaarsusprintsiibi alusel. 7. Mis on geneetiline kood? Mis on koodon? Geneetiline kood - süsteem, mille abil antakse nukleiinhapetes olev info üle valgule. Koodon
- nukleotiidid ( kolm järjestikust nukleotiidi ), mis vastavad ühele aminohappele. 8. Kust pärineb info, mille alusel sünteesitakse valgud? Nimeta organellid, mis osalevad
valgusünteesis selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta, ja kirjelda
nende rolli vastavates protsessides? Info, mille alusel sünteesitakse valgud, pärineb RNA-st, täpsemalt mRNA-st. Organellid, mis
osalevad valgusünteesis (translatsioonis) selle protsessi algusest kuni küpse valgu
transportimiseni sihtkohta on järgnevad:   -  Ribosoomid- (translatsioon) mRNA ühineb ribosoomiga   -  Tsütoplasmavõrgustik – (translatsioon) aktiivsete valkude moodustumine   -  Golgi kompleks – (translatsioon) modifitseeritakse sünteesitud valke   -  Transpordivesiikulid – transpordiavd küpsed valgud sihtkohta