Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode
Kestab nt aasta ehk mõni sent kuus. Seega see kulu on ebaolulise maksumusega, selle arvestamisest tekiks liigne kulu. Ebaolulise maksumuse piir on iga äriettevõtte enda otsustada, rakendatakse konservatiivsuse printsiipi. Oluline on selline aruandeinfo, mis võib mõjutada infotarbijate majandusotsuseid. Konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varaobjektide reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud maksumusest, siis tuleb vara alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad tingimused ja kohustised. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – info peab olema järjepidevalt sama põhimõtte alusel esitatud, et info oleks võrreldav. Arusaadavuse printsiip – aruanne peab olema arusaadav finantsvaldkonna inimesele.
2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse pidamiseks madalama piirmäära; Soetusmaksumus vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta; Bilansiline (jääk) maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse
rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul sisuline kontroll varaobjektide üle ühtib nende juriidilise kuuluvusega, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks kapitalirendilepingute puhul võib vara juriidiliselt kuuluda rendileandjale, kuid kuna suurema osa vara kasulikust elueast on see rentniku valduses, kajastatakse seda rentniku bilansis.
paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid. Eraldi tuleb kindlaks määrata majanduskulude aruannete-, komandeeringukulude-, palgaarvestuse alused jms. Samuti raamatupidamisregistrite pidamise kord ning juhul kui kasutatakse raamatupidamise läbiviimiseks arvutiprogrammi, siis tuleb see ära märkida. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise-eeskirjade koostamisel pane kirja kõik vajalik oma ettevõtte raamatupidamise korraldamiseks, täienda
ÕPIK LK 273 TEST T-11.2 Identifitseerimatu ainetu varaobjekt on goodwill. T-11.4 Ainetute varaobjektide maksumust tuleb amortiseerida nende kasuliku eluea jooksul ja lepingus määratud aja jooksul. Kui kasulik eluiga ja lepingus määratud aeg on erinevad, siis valida tuleb lühem. T-11.7 Firma bilansis kajastatud goodwill näitab, et firma on soetanud ettevõtte hinnaga, mis ületab viimase indentifitseeritava puhasvara reaalväärtuse. T-11.8 Suur Firma soetas Väikefirma, makstes selle eest 550 000 eurot. Väikefirma vara reaalväärtus oli 900 000 eurot ja kohustised 400 000 eurot
· tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest. Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest. Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara:
Varaobjekti kajastatakse bilansis siis, kui see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed)
luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid, kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5 Patent on õigus kasutada, toota või müüa patendiga kaitstud toodet või teenust. Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega (õigusabi jms) Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema
(äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN
amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara ümberklassifitseerimiseni müügiootel põhivaraks. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuse korra peab raamatupidamiskohustuslane sätestama oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Sätestada tuleb põhivara liikide amortisatsiooni määrad, arvestusmeetodid ja sagedus (kuu, kvartal, aasta). Individuaalselt vähemoluliste ja/või standardsete varaobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist
loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada • Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek • Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist • Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed) • Tulu – on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) • Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on
15. Nimeta vähemalt 5 laos teostatavat tegevust? Vastuvõtt (mahalaadimine, hoiuühikute koostamine, kauba vastuvõtukontroll) Hoiukohtadele paigutamine Hoiundamine Aktiivkohtade täiendamine Komplekteerimine Sortimine, ühitamine, pakkimine Lähetamine `+ Inventeerimine Töö infosüsteemis Lao korrashoid 16. Miks tehakse laos inventuure? Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi üle-või puudujääk, võrreldes raamatupidamisandmetega. Kõik puudu-ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. 17. Kuidas ladustatakse kaubaaluseid (vähemalt 5 ladustamismoodust, kommenteeritult)? Kaubaaluste riiulid. Kaubaaluseriiulitega ladu,mis koosneb
04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid makstes nende eest 90 000 eurot. Ettevõte ,,T" muutub ettevõtte ,,E" tütarettevõtteks. Eksperthinnangu kohaselt ,,T" netovara õiglane väärtus erineb nende bilansilisest väärtusest, mis selgus ,,T" bilansi koostamisel ostumomendil (Tabel 11). Konsolideeritud bilansis kajastatakse tütarettevõtte varad nende õiglases väärtuses, millest tulenevalt tuleb koostada ostuanalüüs. Ostuanalüüsis tuuakse välja tütarettevõtte varaobjektide ning kohustuste ja netovara bilansilised väärtused ja õiglased väärtused ostumomendil (Tabeli 12). Emaettevõtte koostab tütarettevõtte ,,T" ostu kohta oma raamatupidamises järgmise kande: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................
25 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonimeetodi valikul tuleb lähtuda tulude-kulude vastandamise printsiibist. Kui põhivara genereerib tulu ühtlaselt kogu kasuliku eluea jooksul, sobib kasutamiseks lineaarne mahaarvestusmeetod. Kui kasuliku eluea esimestel aastatel genereerib põhivaraobjekt tulu rohkem kui viimastel, võib kasutada mõnda kiirmahaarvestusmeetodit. Vähemoluliste varaobjektide puhul võib rakendada ühesuguseid amortisatsioonimäärasid tervele üheliigilistele varade gruppidele. 26 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Kulusumma arvutamiseks on vaja teada materiaalse põhivaraobjekti 1) soetusmaksumust, 2) Kasulikku eluiga, 3) Lõpetamismaksumust Soetusmaksumus moodustub kõigist väljaminekutest, mis on vaja teha kuni materiaalse põhivaraobjekti kasutusele võtmiseni.
6 Muutused bilansis majandusoperatsioonide tulemusel: · Muutus varade sees (aktivas) bilansimaht ei muutu · Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas) bilansimaht ei muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. D Aktivakonto K D Passivakonto K Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine)
Kui on tekkinud kahtlus, et renditava vara väärtus on langenud tema bilansilisest maksumusest madalamale, viib renditaja läbi vara väärtuse testi. Katkestamatute kasutusrendilepingute puhul avalikustatakse majandusaasta aruande lisas tulevaste rendimaksete kogusumma eelolevate aastate kohta, liigendades perioodid: a) kuni üks aasta; b) üks kuni viis aastat; c) rohkem kui viis aastat. Kasutusrendilepingute kohta on vajalik avalikustada ka kasutusrendile antud varaobjektide soetusmaksumus ja bilansiline jääkmaksumus ning olulised rendilepingutega kaasnevad lisatingimused. Müügi-tagasirendilepingute korral tuleb avalikustada kõigi oluliste müügi- tagasirendilepingute kirjeldus. Kirjandus 1. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus I. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 2. Alver, J., Alver, L. Finantsarvestuse keskkursus II. Loengukonspekt. Tallinn, 2002 3. Eesti keele sõnaraamat. ÕS 1999. Tallinn, 1999. 4. Kieso, D. E., Weygandt,J. J
Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest. NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud. Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit:
väga raske prognoosida, kui suurt tulu toob immateriaalne põhivara tulevikus. Sellegipoolest tuleb paljude ettevõtete finatsedu just immateriaalsest põhivarast [2 : 256]. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud asutamisväljaminekud, arenguväljaminekuid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmaväärtus [7 : 17]. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teisedki pikaajaliselt kasutatavad varaobjektide puhul [20 : 126]. Raamatupidamises tuleb ära määrata järgmised sätted: · immateriaalse põhivara arvele võtmise kriteeriumid; · immateriaalse varade liigitus, süsrenatiseerimine; · immateriaalse varade arvestuse pidamise kord; · amortisatsiooiarvestuse meetodid; · amortisatsioonidemäärade vahemikud; · vara väärtuse testi tegemise kord; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 147]. 7 KOHUSTUSTE ARVESTUS
Bilansi osade hindamismeetodid. Mitmed raamatupidamise aruannetes kajastatavad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutel, mitte üheselt mõõdetavatel andmetel. Näideteks raamatupidamislike hinnangute rakendamisest on: 1. Nõuete ja varude allahindluse summa hindamine; 2. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine ja amortisatsiooninormide määramine; 3. Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate varaobjektide väärtuse hindamine; 4. Eraldise moodustamine garantiikohustusteks või poolelioleva kohtuprotsessiga seonduvate kulutuste katteks. Realistlikel hinnangutel on väga oluline osa usaldusväärsete aruannete koostamisel. Raamatupidamislike hinnangute tegemisel on ettevõtte juhtkond kohustatud arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes kajastatavaid andmeid
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Punktides 68 sätestatud andmed võivad olla kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 11. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 12. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka
amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara ümberklassifitseerimiseni müügiootel põhivaraks. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuse korra peab raamatupidamiskohustuslane sätestama oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Sätestada tuleb põhivara liikide amortisatsiooni määrad, arvestusmeetodid ja sagedus (kuu, kvartal, aasta). Individuaalselt vähemoluliste ja/või standardsete varaobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist
laoseis. (ajavahemikul laos oleva varu keskmine kogus või väärtus) Varude kontrollimeetodid Inventeerimine -ettevõttes tegelikult olemasoleva vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatud inventeerimiskomisjon kontrollib erinevaid varaobjekte kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerimine on kohustuslik iga majandusaasta lõpus, ettevõtte asutamisel ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel. ABC-analüüs - ABC analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad ettevõttele kasulikumad kui teised (kas kasumlikkuse, müügikäibe, müügi kasvu põhjal …)
tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende tekkimise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. 46 Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
· Väärtpaberid õigused aktsiad, osad, võlakirjad, vekslid jms, üldreeglina registreeritud. · Immateriaalne vara patendid, litsentsid jm õigused ainult registreeritud immateriaalne vara saab olla omandimaksu objektiks. Kinnis- ja vallasvara omandimaksu aluseks võib olla: 1) omandiõigus (õiguslik suhe maksustatavasse objekti); 2) varaga seotud omandiõiguse üleminek (tsiviilõiguslik tehing, pärimine). Maksumäärad kehtestatakse varaobjektide arvu või maksustatava väärtuse kohta. Maksubaasiks on vara väärtus (turuväärtus, vara hinnanguline maksustamisväärtus seadusandlike aktide alusel). Omandiõiguse maksustamise aluseks on sageli omandi väärtus tehingu hetkel (nt maksustatakse kingi, annetuse tegemisel) või vara väärtuse kasv (nt müügitulu vara võõrandamisel tasu eest, riiklikult määratud vara väärtuse kasv regioonides). Kuid võidakse rakendada ka teisi väärtuse hindamise aluseid.
Raamatupidamisregistrid raamatud, lahtised lehed või kaardid, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses algdokumendilt. Varaobjekt - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku kasu. Varaobjekt võib kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektide kajastamisel tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kohustis (liability) raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustus (obligation) vajadus või vastutus tegutseda või käituda kindlal moel. Praktikas kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses.
17. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 18. Majandustehing Majandustehing on on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutuv raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseis. 19. Konto Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 20. Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise puhul tuleb iga majandustehing kajastada samaaegselt samas summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. 21. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing
Aasta Põhivara maksumus Arvest amort summa Põhivara jääkmaksumus Akum kulum 1. 180 000*5/15= 60 000 120 000 60 000 2. 180 000*4/15= 48 000 72 000 108 000 3. 180 000*3/15= 36 000 36 000 144 000 ... Juhul kui vara lõppväärtus on ebaoluliselt väike, võib seda lugeda nulliks. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata. Kui vara eemaldatakse lõplikult kasutusest, tuleb amortiseerimine lõpetada ning sõltuvalt vara edasisest saatusest see kas bilansist eemaldada (maha kanda) või hinnata alla tema tõenäolise neto realiseerimismaksumuseni ja klassifitseerida ümber varuks (juhul, kui vara kavatsetakse müüa).
Inventeerimine on ettevõttes olemasoleva vara raamatupidamisandmetega võrdlemise ots- tarbel korraldatav toodete ja nende koguste tuvastamine, mille käigus kontrollivad inventeerijad erinevaid varaobjekte ülelugemise, kaalumise või ülemõõtmise teel. Inventuuride eesmärk on teha kindlaks varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava vara liigi üle- või puudujääk võrreldes raamatupidamisandmetega. Inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
annaabi.ee 
