Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane
Kort Vonnegut "Tapamaja korpus viis..." Billy Pilgrimi elu enne sõda, vangilaagris ja peale sõda, ulmerännud trafalmadoresse Billy Pilgrim sündis 1922. aastal Iliumis. Ta lõpetas Iliumi keskkooli, oma klassi parima kolmandiku hulgas ja käis ühe semestri Iliumi Optikakooli õhtukursustel kuni ta sõjaväkke värvati. Armees oli ta vaimuliku abi, Euroopasse sattus ta peale isa matuseid kui talle anti korraldused minna Luksemburgi vaimuliku abiks. Sinna jõudes oli Luksemburg peaaegu et maatasa tehutud. Ta võttis kampa kahe luuraja ja ühe teise mehega.
Jaan Kross kui inimene ja kodanik · Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks.
Westholmi gümnaasiumis ning astus 1938. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale. 1934. aastal värvati Kross Saksa sõjaväeringkondade staapi tõlgiks. 1944 aastal Kross arreteeriti Saksa võimude poolt vastutegevuse tõttu. Pärast Nõukogude vägede tulekut vabanes Kross vangistusest, lõpetas ülikooli ja töötas paat aastat õppejõuna. 1946.aastal Nõukogude võimud arreteerivad Krossi ja tal tuleb pikki aastaid veeta poliitvangina Siberi vangilaagris ja asumisel. Vabanes vanglast ja kodumaale pääses ta alles pärast Stalini surma, 1954.aastal. 38-aastaselt avaldas oma debüütraamatu, luulekogu ,,Sörikastaja". 1950. aastast saadik on Kross tegutsenud kutselise kirjanikuna. Ta on kirjutanud luulet, proosat, essistikat ja publistikast. Ta on eesti nüüdiskirjanikest rahvusvaheliselt kõige tuntum. Kõrgelt tunnustatud on ta ka kodumaal. Jaan Kross on Helsingi ja Tartu ülikooli audoktor. Ta on abielus lastekirjaniku
Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe ● On kirjutanud ka õpikuid, sh koorijuhi käsiraamatu (1956) Tuudur Vettik ● Laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja 1980 ● 1980 pälvis ENSV rahvakunstniku aunimetuse. Tuudur Vettik Muusikanäiteid ● Su põhjamaa päikese küllast: http://www.youtube.com/watch?v=6O8XhPSPb6g
Kes ta oli?? Ta oli esimene Eesti Vabariigi president. 24.04.193817.06.1940. Ta oli eesti riigitegelane ja elukutselt jurist. Kus õppis??? Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 18941898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, oli õigusteaduste kandidaat. Mida tegi? 19171918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 vangistati Saksa okupatsioonivõimude poolt, juulist novembrini oli 1918 vangilaagris Poolas. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka sise, 19181919 sõjaminister. 19221923 I Riigikogu esimees. Aunimetused 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste ja Andhra ülikooli (Indias) audoktor. 1938 Loodusuurijate Seltsi, 1938 Õpetatud Eesti Seltsi, 1938 Loodusvarade Instituudi ja 1939 Eesti TA auliige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Estica auvilistlane, Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu
Boriss Jeltsin Greetel Kala ja Maritta Mägi Boriss Jeltsin ● Boriss Nikolajevitš ● 01.02.1931 (Butka) - 23.04.2007 (Moskva) ● Vanaisa küüditatud ● Isa riigivastase propaganda eest vangilaagris 3 a ● Õppis ehitusinseneriks ● 32 aastaselt elamuehituskombinaadi direktor ● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige
2 1. ELULUGU 1.1. Jaan Krossi esivanemad Krossi esivanemad on pärit Kose vallast ning olid talumehed. Jaan Krossi isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees. Ta täitis riikliku relvatehase Arsenali tellimuse suurtükimürskude ümbertreimiseks. See võimaldas 1934. aastal ehitada Kalamajja kena üürimaja. Tublidus ja töökus pidi olema eeskujuks juba lapseeast peale ka pojale Jaanile. Mees lõpetas Venemaa vangilaagris. (Kesküla, 2005) 1.2. Kooliaeg 3 Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Gümnaasiumihariduse omandas ta Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumis. 1938. aastal algas Krossi õppetöö Tartu Ülikoolis. 1944. aastal lõpetas ta õigusteaduskonna. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1990) 1.3. Eluraskused Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest.
märkmeid. Nii suudeti luua veel eksisteerivatest infokildudest võimalikult terviklik pilt Loit Laidna elust. Loit Laidna elu on imeline näide, kuidas Teine maailmasõda ja äärmuslikud poliitilised võimud mõjutasid inimeste elusid. Pered lahutati, varad konfiskeeriti ja seni saavutatud tulemused vaikiti maha. Tippvormist sportlase karjäär lõppes Siberi vangilaagrisse saatmisega, sest ta oli oma kodumaale jäänud. Ülirängast vangistusest Magadani vangilaagris pääses Loit Laidna eluga ainult tänu oma tugevale füüsilisele vormile ja tahtele oma peret uuesti näha. Magadanist naasis vaid 10% sinna jõudnuist. Nõukogude Liit suutis hävitada miljoneid inimelusid ja mälestused neist saata ajaloo prügikasti. Tänu uurimistööle on vähemalt üks inimene, Loit Laidna, vaatamata kommunistide soovile, taas meelde tuletatud.
see parim sündumus üle mitme kümne aasta, sest siis tekkis väike lootus sealt vangistusest ära saada. Paar aastat pärast seda sügisel hakata Eestlasi kodumaale tagasi saatma ja väljastati vaikselt ka passid. Nii sai ka Erna loa kodumaale tagasi suunduda. Erna oli väga õnnelik ja ootusärevuses, et ehk ootab teda kodumaal ta aramastatud mees Heldur. Jõudes kodumaale Eestisse sai ta aga Helduri kirja, kus 47 aastat tagasi Heldur kirjutas talle, kuidas ta on olnud 5 kuud juba vangilaagris. Ta rääkis kuidas radupidi saadetakse Eesti kaitseliidu mehi tribunali ette, neist meestest pole keegi tagasi tulnud ja järgmine päev oli tema kord minna. Ta ei usu, et tuleb tagasi, et Erna ei ootaks teda. Heldur hukati ilma kohtuotsuseta Siberi vangilaagris viis kuud pärast kohalejõudmist. Erna sai selle kohta ametliku kinnituse pärast Eesti taasiseseisvumist 47 aastat hiljem. Ma arvan, et see oli väga hea, et Erna ei teadnud seda, sest lootus Heldurit
Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning ehitusinsener. Ehitusinseneri diplomi sai ta 1897. aastal Riia Polütehnilisest instituudist. Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M.Lutheri uue mööblivabriku keldrikorrusele. Hoone arhitekt oli N.Vassiljev. Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39. Tänapäeval asub selle asemel korterelamu. Selle kõrval asub ka OÜ Pagaripoisid.
............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised...........................................................................8 7 Tagasipöördumine Eestisse...................................................9 8 Pildid....................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................11 Martin Raudsepp
Suhted lääneriikidega olid katkenud. Hrustsovi ajal hakkasid toimuma otsekontaktid teadlaste vahel. Eesti omad võisid käia rahvusvahelistel kongressidel. "Kuldsed 60ndad." : Nn Hrustsovi sulaaeg. Vangilaagrid tühjenesid. Küüditatud olid selleks ajaks oma kodumaale naasenud. Oli kasvanud uus haritlas põlvkond. Poliitilised olid läinud leebemaks. Demokraatlikud liikumised: . Dissidendid ehk teisiti mõtlejad. Kohtu alla anti teistimõtleja Jüri Kukk , kes suri vangilaagris. 1972. Aastal koostasid Eesti Demokraatlik Liit ja Eesti Rahvuslik Rinne memorandiumi ÜRO peaassambleele, milles nõuti: 1. Eesti iseseisvuse taastamist. 2. Nõukogude vägede väljaviimist. 3. Eesti ÜRI liikmeks vastuvõtmist (17. Sept 1991 sai Eesti liikmeks) . 1960ndatel loodi organisatsioon BATUN, selle tegevus aitas kaasa sellele, et Lääne riigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist. Helsingi grupid: Nad jägisid inimõiguste täitmist. 1975. Aa toimus Euroopa julgeoleku ja
Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja mõistuse vahel. Ja lõpuks see rikkuski ära nende suhte.
o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o Koolinoorte vastupanurühmad Üleskutsed al.a Maha kommunistlik partei Gümnaasiumi lõpuklassi noored Tõmmati vardasse vabariigi aastapäeval sini-must-valge lipp Eesti korvpallivõistkond Mordva vangilaagris (sh Enn Tartu), vanglas või kanda rahvusvärve jne o 1970.aastatel- avalik vastupanu Kirjutati alla, jms avalikult · Kooliharidus o Riigi poolt paika pandud o Lapsed 7-10 aastased, väga soovituslikult Oktoobrilapsed (täht lapse näoga, märk) o 10-14 aastase olid Pioneerid (kaelarätt ja märk) o 14-28 Kommunistlikud noored (valik, kas lähed või ei, aga väga soovituslik, et
Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad ·Alveri abikaasa Heiti Talvik arreteeriti ja küüditati ning ta suri 1947. aastal Siberi vangilaagris. Looming · Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964). · Tõlkis ka Kristjan Jaak Petersoni saksakeelseid värsse. · Luuletajana hakkas tegutsema taas kuuekümnendatel aastatel, valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund". · Ilmusid "Eluhelbed" (1971), "Lendav linn" (1979) ning "Korallid Emajões"(1986). Betti Alver ja Heiti Talvik Stiil
kollektsioonidesse. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige. Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima
aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_laps_emaga.jpg “Puhkekodus” (1959) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_puhkekodus.jpg Elmar Kits (1913-1972) Oli eesti maalikunstnik Lõpetas kunstikooli Pallas Töötas joonistus- ja maaliõpetajana Oli raamatuillustraator
päeval ollakse vabatahtlikud ● Vaba aega on 15 minutit päevas, mis pühendatakse riigipea ülistamiseks Faktid Põhja-Koreast ● Valgusfoorid pole töökorras ning nende asemel on liiklust juhtimas välimuse järgi valitud naised ● Tulekahju korral tuleb päästa pildid valitsejatest, siis alles lapsed ja teised esemed ● Keelatud on kuulata muusikat, mida valitseja pole heaks kiitnud ● Kui vangilaagris ei tööta hoolega, siis lastakse maha Vangilaagrid ● Enam kui 150 000 inimest hoitakse hetkel erinevates vangilaagrites kinni ● Vangistatakse koos laste ja vanavanematega ● Enamasti on vangistamise põhjuseks poliitilised kuriteod või põgenemiskatsed ● Hiinasse põgenenud naised, kes on seal rasedaks jäänud, tuuakse sunniviisiliselt kodumaale ning nende lapsed tapetakse Kasutatud materjal 1. http://www.delfi
Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. · Heino Ellerit süüdistati lääne ees lömitamises; 1950 arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Pätsile määrati vanglakaristuseks 25+5 aastat, millest 5 aastat istus vangilaagris nemad kolm oleksid pidanud olema 1950.a laulupeo üldjuhid. · 1950.a konservatooriumist vallandati 16 õppejõudu, /nt:/ Mart Saar, Cyrillus Kreek · ,,Puhastustöö" toimus ka Heliloojate Liidus Heliloomingu eesmärgid · Nõukoguliku elu kajastamine · Kirjutati massilaule ja vokaalsümfoonilisi teoseid muusika teenis ideoloogilist eesmärki · Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhooside kiituseks Gustav Ernesaks (1908 1993)
22. Nimeta teos, millega saavutas Olivier Messiaen maailmakuulsuse. Mille poolest on selle teose saamislugu tavatu? Milline Messiaeni loomingu oluline filosoofilis- ideoloogiline külg avaldus selles teoses? Kvatett “Aegade Lõpuni”, rütmi fraas, mida korratakse on lühem, kui samal ajal kõlav akordi järgnevus muusikas, nimetatakse seda avatud vormiks. Puudub konkreetne lõpp. Johannese ilmutus raamatus 10. Peatükist, kirjutas selle saksa vangilaagris. 23. Milles seisneb Messiaeni rütmi ja laadikäsitluse omapära? Kasutab mitte regulaarseid taktimõõte 24. Nimeta teoseid, milles avaldub Messiaeni panteistlik maailmakäsitlus. Klaveripala tsükkel “Lindude Ärkamine”, “Eksootilised Linnud” 1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett
jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks Suvesõja päevil sales u 1500 eesltast Saksa sõjaväe kooseisus võitluses pUnaarmee vastu,need saadeti aga laiali kuna Euroopa loomisel pidavat vere au kuuluma ksnes sakslastele,siis liitus u44000 mees organist. Omakaitse,mis asendas kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks
Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega. Aga terroriohvreid oli vähem võrreldes Nõukogude okupatsiooniga. Natside rassiteooria nõudis juutide täielikku hävitamist. Põhjuseta hukati kõik juudid. Eesti hukati kokku umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast. Kõige rohkem hukati sõjavange, 15000. enamik nendest suri vangilaagris nälja, haiguste ja halbade elutingimuste tõttu. Suvesõja ajal osales u 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu. Omakaitse asendas Kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmeeriismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks. Uued vabatahtlikest koosnevad väeosad-idapataljonid ja politseipataljonid. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine, mis aga ei osutunud kuigi populaarseks
Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib inimesi salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' juures, et raha teenida. Tema elu on päris heal järel, võrreldes teiste pagulastega. Paljudel on probleeme, et üldse tööd leida ning elatist teenida
1931. Aastast XV Algkoolis ja 1937. Aastast Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1942 olevat ta Tartu ülikooli õigusteaduskonda astunud, peagi aga Saksa armeesse mobiliseeritud, väeosast põgenenud ja 1943 1944 mitmes okupeeritud Euroopa riigis ringi rännanud. 1944 Eestisse tagasi jõudnud, töötas ta raudteel kuni 1949. Aastani, mil ta arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandusid inkrimineeritud poliitilised süüdistused. Algul oli ta Narva vangilaagris, hiljem Mordva ANSV-s. Amnestiaga vabanedes (1957) ei saanud ta luba Eestisse tulla ja jäi ligemale aastaks Vologda oblastisse. 1958 asus Alliksaar jälle pidevalt Tartu, kus elas kehvades tingimustes ja boheemlaslikult. Ta elatus peamiselt juhuslikest töödest, põhitegevuseks oli kirjanduslik loometöö. Luuletama hakkas ta juba gümnaasiumiõpilasena, teda on mõjutanud arbujate, M. Underi ja R. M. Rilke looming ning 1920. a-te vene luule. 1960. a-il oli ta üks julgemaid luuleuuendajaid
Palusalu heitis vastase, katsus raskemana talle mitte peale kukkuda ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see talle karjääri lõppu. Kui pärast tõsist ravi tundus õlg jälle võistlemist kannatavat, mobiliseeriti Kristjan Punaarmeesse ja saadeti Venemaale Kotlasse, kust ta sama aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses ta Eestisse. Selletõttu istus ta pärast sõda lühikest aega vangilaagris. Edasi töötas Kristjan treeneri ja ehitustöölisena. Aktiivset sporti ta enam mõistagi tegema ei hakanud, küll maadles ta koos Johannes Kotkasega suure menuga demonstratsioonesinemistel mitmel pool Eestis. 1966. aastal sai ta vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks. Alates 1988 korraldatakse Tallinnas temanimelisi rahvusvahelisi maadlusvõistlusi. Kõik teadsid, kes ta on, nii et ta ise ei pidanud seda väga rõhutama, aga oma kohalolekuga
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 ELULUGU (3) Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega
Kes olid, mis tegid? Ernesaks - helilooja ja RAM-I dirigent, laulupeo traditsiooni taastamise peamiseid eestvedajaid Jaakson - NY asuv Eesti peakonsulaadi pikaajaline juht. Pätsi Isamal. põhiline toetaja. Käbin - Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, kuulekas Moskva käsutäitja. Karotamm Eestimaa Kommunistliku Partei parteijuht, EK(b)P VIII pleenumil pandi talle süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Kukk - Tartu Ülikooli keemia õppejõud, 1981 a suri Venemaal vangilaagris Pärt eesti helilooja, Süveneva ideoloogilise surve tõttu lahkus Eestist Ristikivi välis-Eesti kirjanik, tegutses peamiselt Rootsis, raamatu ,,rohtaed" autor Tarto - Eesti poliitik, üks aktiivsemaid võitlejaid Eesti taasiseseisvumise eest. viimase vabadusvõitlejana saadeti vangilaagrisse. Under välis-Eesti kirjanik, Siuru liige, tegutses Rootsis, mitmete luulekogude autor Unt eesti kirjanik ja lavastaja, kirjutas alla ,,40 kirjale ,,Sügisball"
Pencroff oli põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil maailma meredel ning teinud läbi tohutult ebatavalised seikluseid. Pencroffil ettevõtlik loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski ei üllata. Meestel ei saa töökohti täpselt ära jaotada, sest kõik tegid kõike ja töötasid grupina. 5. Tegevusliiniks on peategelaste sattumine Lincolni saarele ja nende ellujäämine seal. Toimus Ameerika kodusõda ja peategelased olid kõik vaenlase vangilaagris. Järsku tuli eikusagilt välja Nab, kes aitas mehed kongist välja. Nad jooksid kuumaõhupalli ja lihtsalt tõusid õhku, teadmata, kuhu nad jõuavad. Torm kandis nad Vaiksele ookeanile ja nad sattusid üksikule saarele. Meeste eesmärk oli tagasi tsivilatsiooni juurde pääseda. 6. Tegelastel ei olnud kliimaga väga probleeme. Ainukene oligi esimese talve üleelamine. Graniitlossi pääsedes polnud kliima enam probleemiks. Sealt edasi said nad kõigega üllatavalt hästi hakkama.
jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning
aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. 7. Loovülesanne Vasta küsimustele! 1
novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Tegevusala Graafika, maal, joonistamine Kunsti õppinud kõrgem kunstikool Tallinnas Tuntud teoseid Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel
kutsega, töötas Viljandi Gümnaasiumis õpetaja ja juhataja abina. Tema abikaasa, Olustvere Põllutöökooli juhataja ja suurmaaomanik Villem Männik küüditati 14.juunil 3 1941.aastal Siberisse. Erika Männik, otsustades jagada mehe saatust, sõitis talle koheselt Siberisse järele. Siberis mõisteti ta süüdi nõukogude vastase propaganda eest, ta viibis aastail 1944 1951 Dzezkazgani vangilaagris ja 1952.aastal saadeti eriasumisele Novosibirski oblastisse. Vabanes II grupi invaliidina asumiselt 1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures. ANNA TÕRVAND TELLMANN (1880 Ülenurme 1953 Kirovi oblast) oli 1924.aastal loodud "Lindade kompanii" esimene esinaine ja asutajaliige ning NKK Tallinna ringkonna esimene esinaine aastail 1928 - 1934. Lõpetas Riias pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega ja Viini ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna
a. lõi K. Pätsi Eesti rahvusväeosa. K. Päts valiti Maavalitsuse esimeheks, ning 1917.a. vahistati K. Pätsi 3 korda, peale seda kadus ta mõneks ajaks põranda alla. 1918.a. 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu koosolek. Otsustati esimesel soodsal võimalusel välja kuulutada Eesti Vabariik. Loodi kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee,mille ette otsa valiti K. Päts. 1918.a. suvel arreteerisid K. Pätsi Saksa võimud. Suve ja sügise veetis K.Päts mitmes vangilaagris Lätsi ja Poolas. 1918.a. Saksamaa kokkuvarisemisega novembris vabastati ta vangist. K. Pätsil tuli 1919.a. kevadeni ehitada riigiaparaat, jälgida ressursside jagamist. Üks tähtsamaid otsuseid Vabadussõjas võidelda relvaga vaenlase vastu. 1919.a. kõnes ütles K. Päts "Me peame suutma kindlustada oma majandust, et ei vaja ühtegi liitlast. Et mitte pankrotti jääda, tuleb Eesti riik rajada põllumajandusele." Eriti edukaks kujunes sõjajärgne valitsus 1921. aasta jaanuarist kuni 1922
Westholmi gümnaasiumis. 1938 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 41 tegi kaastööd Noorte Häälele. 1941 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär 1943 Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk 1944 aprill sept oli vangistatud 1944 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna 1946 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs 1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja
1944-ndal aastal naasesid pooled soomepoisid Eestisse, et kaitsta Eestit Punaarmee uue sissetungi eest. Soome armeesse minek oli kõige parem, kuna see oli vabatahtlik ning sõdida sai suure Nõukogude Liidu ja Saksamaa vastu. Sõja ajal põgenes üle 70 000-de eestlase paatidega Rootsi ja läände, kuigi paljud eetlased ka surid põgenedes. 14.06. 1941-l aastal toimus Balti riikide massiküüditamine, mille käigus küüditati Eestist umbes 10 000 eestlast, meeste saatus oli viibida vangilaagris ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberi kolhoosikpladesse, enamik eestlastest suri küüditamise käigus. Pärast küüditamist muutus massiliseks kodumaal varju otsimine. Metsa põgenenuid kutsuti metsavendadeks, kes varjasid end NKVD eest. Mehed hakkasid koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja kättemaksuks. Nende vastu võitles Punaarmee ja hävituspataljonid. Põgenemine ja varju otsimine oli eestlastele suur valik, kes ei tahtnud alluda nõukogogude ega saksa okupatsioonile.
Teosed · 1912 Raamatukogud ja nende asutamine (Tartu) · 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tsainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale
Kirja saatmine oli ajastatud M-R pakti 40. aastapäevaks ning selles nõuti lepingu lisaprotokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist. Selle nimeks sai Balti apell. Selle tuginedes võttis 1983 euroopa parlament vastu resolutsiooni , mille nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Aktiivsemad vabadusvõitlejad arreteeriti ja saadeti vangilagritesse. Kohtu alla anti ka nõukogudevastase mõtteviisi pärats Tatu Ülikooli õppejõud Jüri kukk kes hukkus 1981 Venemaa vangilaagris . Viimasena saadeti erireziimiga vangilaagrisse Enn Tarto , pärats seda avalik vastupanuliikumine eestis ka sisuliselt lõppes
1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitasid natsid ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. EESTLASED SÕDIVATE POOLTE RELVAJÕUDUDES Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses punaarmee vastu. Need metsavendade salkadest moodustunud vabatahtlike üksused saadeti aga pärast eesti hõivamist okupatsioonivõimude käsul laiali. Seejärel liitus umbes 44 000 meest vabatahtlikul relvastatud organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas kaitseliitu ning oli mõeldud Eesti puhastamiseks
Raudteelistele rajati elamuid, võõrastemaju, apteek, kool, kõrts, hobupostijaam ja väiketööstuseid. Tapast sai ruttu põhiline raudteesõlm ning tänu sellel sai Tapa raudteejaamast II klassi jaam, kuhu loodi ka veeremi remonditöökoda ja depoo. 1940.ndad aastad on Tapa raudtee ajaloos traagilised aastad. Nendel aegadel pandi kaubavagunitesse üle saja inimese, et nad Siberi poole teel saata. Asumisel lõppes umbes 20 tapalase maine tee ja 30 meest lõpetas vangilaagris. Tapa raudtee on ka 21. sajandil tähtis sõlmpunkt Eesti raudteevõrgustikus ning kuigi raudtejaam enam ei tegutse, suviti toimuvad seal erinevad teatrietendused ja avatakse pop-up kohvikuid ning on üks Tapa põhisümbolistest. Kaitsevägi Kaitseväelinnaku esimese rajatise, lennuvälja, ehitamist alustati 1939. aastal ning lõpetati 1950. aastal. Lennuvälja alale jäävad talud asendati mujal Saksamaale lahkunud Balti sakslaste taludega või osteti riigi poolt ära
Bor iss Jeltsin 1.02.193123.04.2007 Koostas: Tage Kosk Juhendas: Moonika Maran Noorpõlv Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti Talitsa rajoonis. Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja viibis kolm aastat vangilaagris. Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis. Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin ehitusorganisatsioonides. Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Boriss Jeltsini parteikarj äär Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. 2
terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26. märtsil 1949 märtsiküüditamine Eestist viidi Siberisse 20 772 inimest. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal 1940/1941
terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguse ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. 1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagrisse. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus sõjaeelse kultuuri keelamises. 26. märtsil 1949 märtsiküüditamine Eestist viidi Siberisse 20 772 inimest. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal 1940/1941
Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1. juulil 1942 raporteeriti: "Eesti on juudivaba." alates 1942 hakati Eestisse tooma juute teistest Euroopa riikidest ja nende jaoks rajati 20 koonduslaagrit hukati umbes 10 000 Euroopa juuti sama süstemaatiliselt hävitati ka mustlasi, umbes 800 inimest, ajalooline etniline grupp lakkas olemast nõukogude sõjavangid 15 000 hukkunut. Enamik suri vangilaagris haiguste, nälja ja kahvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes: Saksa poolel: Saksa sõjavägi 1500 eestlastvõtlus Punaarmee vastu metsavendadest vabatahtlikest moodustunud Omakaitse 44 000 meestEesti puhastamine Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamine moodustati vabatahtlikest
kõige rohkem rääkis ja möllas, aga kui tema vangist tagasi tuli, keskendus ta perele ja kunstile ning oli väga vaikne. Kui seltskonnas teised rääkisid, siis Henn Roode kuulas, pea viltu. Kui midagi ütles, siis väga lakooniliselt Henn Roode ja Heldur ja tabavalt. Viires Tartu Kunstiinstituudipäevil. Mitmed aastad vangilaagris ei suutnud 1940. aastate teine pool lõpetada Roode soovi kunstiga tegeleda. Tema jäi moodsa kunsti truuks. Lõpetanud katkenud kunstiõpingud, nüüd küll Tallinnas ERKIs, kujunes temast üks veendunumaid moderniste ja radikaalsemaid kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses Eesti kunstis. Naise portree. 1949 Nimetu. 1968 Martin Linnamägi. 1973 Teos "Naise portree" on üks Inimene Roode Laäbitöötatud hilistes
peegeldus Kirjanik on öelnud enda kohta "sõjakas patsifist" remarquelik tegelane 509 oli samuti sõjakas: astus vastu käsule ja ei andnud allkirja "nuumamislaagrisse" minekuks, lasi end peksta, kuid jäi endale kindlaks ja vang 509 ei sallinud sõdu, sest just sõja ajal oli ta sattunud koonduslaagrisse ja sõja lõppedes oleks ta pääsenud vangi seisusest Teos kui struktuurne tervik Teose algus on avatud kirjeldab vangi 509 olemist vangilaagris ja laagri üldist eluolu. Teose lõpp on samuti avatud koonduslaagrist välja saanud vangid Bucher ja Ruth istusid maha jäetud maja ukseavas ja sõid, teadmata mis edasi saab. Struktuuris väljendub vastandus alguses ebanormaalsus (peksmised jne) lõpus vabadus Teos kui struktuurne tervik Sissejuhatus: Vang 509 oli laagriplatsil kui linna pommirünnakud tabama hakkasid, vang Lohmann hakkas surema ja soovis oma kuldhamba kaaslastele jätta, et nemad saaksid selle vastu toitu.
jõu arendamise viisile ja temast sai osav võimleja ning andekas suusataja, aga ka poksija ning maadleja. Samal ajal hakkas ta kirglikku huvi tundma inimese füsioloogia vastu. Seda uuris ta paralleelselt sellise Idamaade harjutusvormiga nagu jooga. Kõigi nende huvide ühendamise tulemusena jõudis ta kontroloogia väljatöötamiseni. 1912. aastal kolis Pilates Inglismaale, tema karjääri seal katkestas 1914. aastal puhkenud sõda Inglismaa ja Saksamaa vahel. Vangilaagris olles mõtles ta välja harjutusi enda ja teiste interneeritute vormis hoidmiseks. Pilatese harjutuste seade: Tänapäeval Pilatese stuudiotes kasutusel olevate seadmete prototüüpidena ehitamiseks kasutas ta voodeid ning teisi mööbliesemeid. Hiljem väitis ta, et just need harjutused kaitsesid interneerituid Inglismaal 1918. aastal puhkenud gripiepideemia(mis nõudis tuhandeid elusid) ning teiste haiguste eest, mis kkasnesid tingimustega, kus inimesed tihedalt koos elasid.
115135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" Akadeemia 1995, nr 8, lk 16331638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) Looming 1998, nr 5, lk 776784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996 2000", Tallinn 2000, lk 1528 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298307 Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile Tuna 2004, nr 3, lk 8385 (Madis Kõivu kommentaar lk 8687) Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep Looming 2011, nr 10, lk 13861408 3) Nagu eelpool mainitud on A.Alliksaare luuletused väga filosoofilised,
Viljandi 2013 Uurisin siis eesti autoritepoolt välja antud muusikaalast kirjandust aastatel 1992-2012. Kuid võib öelda, et päris raske olid leida muusikaalast kirjandust, sest alates 1992 ei ole eriti midagi märkimisväärset ilmunud. Nüüd siis kokkuvõtted nendest raamatutest, mida ma leidsin: 1. Juhan Lepsaar `` Liivatuisus.`` - Sunnitöölise hingevalu laulud. Autor kirjutab nii: Minu parimad eluaastad möödusid vangilaagris sunnitööl vaeveldes. Et mitte vaimselt murduda ja tühjast lootusetuse tundest surra, haarasin ma pliiatsist kinni, kui uppuja õlekõrrest ja hakkasin paberile oma hingevalu ridasid vedama. See tegevus andis jõudu, mis mind vee peal hoidis. Vabanesin 12.05.1956. aastal. 2. Leo Nurmet `` Värvimängud, rütmirõõmud.``(1990) - Kunstiteaduse kandidaadi, muusikateadlase Leo Normeti artiklitekogu tutvustab erinevaid suundi 20. sajandi muusikaloomingus
· koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
annaabi.ee 
