50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liis95
Õppematerjali autor
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q Tema ''Mu isamaa on minu arm'' kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks 12.12.190824.01.1993 q Sündis 12.detsembril 1908.aastal Peningi vallas Perila külas. q Ernesaksade peres armastati laulmist. q Muus
koorid. Nendega laulupidu väga ei õnnestunud, sealt midagi väga head välja ei tulnud, kuna koorid polnud väga proffessionaalsed siis see ei kõlanud hästi 3)Masendavalt ideologiseeritud XIII ja XIV laulupidu (repertuaari poliitika). 1950. aasta laulupidu on Moskva diktaadi järgi tehtud ja peoks ei saa seda õieti nimetada - oli masendav. Selleks ajaks oli vangistatud ja küüditatud kolm alles hiljuti laulupeo juhtideks kinnitatud dirigenti - Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Osavõtjate arv valetati ennelematult suureks. Stalinistlikud repressioonid ja sovetiseerimine olid haripunktis. Toimus sundkollektiviseerimine, aasta enne laulu- ja tantsupidu toimus märtsiküüditamine.lisati juurde laule Stalinist ja venekeelseid laule, otsustati kaasata peole kaevurite ja Nõukogude Armee koori esinemine.Kava koostamist selleks, et võimalikult suurejooneliselt tähistada Eesti NSV 10. aastapäeva.
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema l
Neid on ta kirjutanud kogu elu: esimene teadaolev laul ("Kuu kelmus" naiskoorile) on pärit aastast 1902, viimased on kirjutatud vahetult enne surma 1963. a. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Juba 1920.-1930. aastatel nägid avara mõtlemisega muusikud Saare kooriloomingus eesti rahvusliku muusikastiili etaloni, paremad linnakoorid olid tema loomingu ka üldiselt omaks võtnud. Mitmed koorijuhid eesotsas Tuudur Vettikuga pidasid oma südameasjaks Saare laule propageerida. Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatumaks zanriks. Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................
taastades nii sidet vanema ja sulaaja kirjanduse vahel. Kunst Eesti NSV lipp Opositsiooniline kunst: Alfred Kongo, Linda Kits-Mägi, Elmar Kits, Lüüdia Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965 Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts,
Koeru Muusikakool Gustav Ernesaks Referaat Koostaja: Janeli Ait Juhendaja: Liana Kullasepp 2012 Sisukord Sisukord ...................................................................................................lk 2 Sissejuhatus .............................................................................................lk 3 Ernesaksa elulugu.......................................................................................lk 4 Ernesaksa looming.......................................................................................lk 6 Ernesaksa tunnustused .................................................................................lk 8 Mu isamaa on minu arm ..............................................................................lk 9 Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast ...............................
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimesi- ligi 5000. Üldjuhid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid