Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste suur janu iseseisvuse järele. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb ka palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel oma. Noorte arvates sekkuvad vanemad liialt nende ellu, teadmata, et tegelikult soovitakse vaid head. Ning vanemad inimesed jällegi arvavad, et neist ei hoolita, kui ei tehta nii nagu nemad soovitavad, aimamata, et noored tahavad olla iseseisvad. Loomulikult peaks sellises situatsioonis järele andmisi tegema mõlemad pooled. Vanemate roll on lapse elus kindlasti tohutult suur  ilma nendeta poleks laps see, kes ta on. Vanemadmõjutavad lapse eluteed vägagi. Peamine, mis vanemad peavad kindlasti oma maimukesele pakkuma, on armastus. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks
Ülejäänud 63%-l vastanutest ei meenu ühtki intsidenti, mil vanemaid tulnuks keelata. Arvan, et vanemad peaksid kursis olema sellega, kus seltskonnas liiguvad nende alaealised lapsed ning kellega nad läbi käivad. Mind huvitas, kui paljud täisealiste vanemad oma laste sõpru ja tuttavaid teavad. Tuli välja, et koos vanematega elavate täisealiste seast tunnevad 70%-i (18) vastanute vanemad kõiki lähedasemaid sõpru. 23% (6) vastanutest arvavad, et nende vanemad teavad sõpruskonda kuuluvaid osaliselt. Kaks inimest vastas, et nende vanemad ei tea üldse, kellega nad suhtlevad. Iseseisvalt elavatest kirjutas 49-st vastanust 31 (37%), et vanemad tunnevad oma täisealiste laste sõpruskonda. Kaheteistkümnel korral vastati, et sõpru ja tuttavaid 15 tuntakse osaliselt ning kuuel juhul iseseisvalt elavate vastanute vanemad ei tunne ühtki
Põlvkondadevahelised suhted Arvan, et inimestevahelised suhted on ajaga tunduvalt muutunud ja teevad seda ka edaspidi. Need küll muutuvad, kuid mis siis küll saaks, kui me omavahel ei suhtleks. Suhtlemine on kõige alus. Poleks head ega halba, puuduks nii armastus, sõprus kui ka vaen ja me ei teaks, mida tähendab õnn. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Aja möödudes inimeste mõttemaailm muutub, kas koos sellega ka vanemate tähtsus? Mida tähendab meile perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole? Minu arvates on vanema roll elus üks kõige tähtsamid. Suhted, mis on väljaspool perekonda, muutuvad tihti keerulisemaks, kui me arvatagi oskame, abi otsides pöördume tihti vanema või vanavanema poole. Pere on kindlasti see, kes jagab meiega nii häid kui ka halbu hetki. Olles alles laps, ei tunne me veel oma vanemaid eriti, teismeeas ei taha nendega suheldagi, alles suuremaks saades saame aru,
Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. MILLEST TEKIB STRESS?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Kas vanemad ei mõista lapsi Vanematel on tähtis roll oma laste elus olnud juba aegade algusest saadik. Ema toob lapsed ilmale ja hoolitseb nende eest hella emaliku südamega. Isad on aga tugevamad pooled, kes õpetavad oma lastele iseseisvalt elus hakkama saamist ning lasevad neil avastada kõike uut ja huvitavat. Laste iseseisvumise käigus hakkavad vanematel ilmnema oma lastega lahkhelisid, mis tekitavad mõlemas osapooles küsimusi, et kas vanemad ei mõista lapsi. Kainikueas, kui lapsed on 11-12 aasta vanused, tekivad neil huvid tegeleda ise oma asjadega. Juhuslike mängukaaslaste asemel tulevad enda valitud sõbrad ja kambaliikmed. Kaaslaste roll elus muutub esmatähtsaks. Kaaslaste malli najal suureneb veelgi soovide hulk. Vanemad ise on sellise arenguetapi küll kunagi läbi teinud, kuid nad tihtipeale siiski ei mõista, miks lastel on nii kange tahtmine sarnaneda oma sõpradega. Käia riides, kasutada sarnast kõnemaneeri ning omada s
......4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9 3.1
muude gruppidega, kuhu ta kuulub? 1. Eripära seisneb selles, et perekonna oled sa omale ise valinud ja loonud. Sa kaitsed neid, hoolid nendest ning perekond peaks olema kõige tähtsamal kohal kõikidest gruppidest. 2. Käesolevas peatükis pole nimetatud mõistet perekonnapea. Kes on teie arvates perekonnapea? Millised on perekonna õigused ja kohustused? 2. Mina arvan, et ei ole olemas sellist asja nagu perekonnapea. Tänapäeval on kõik võrdsed. Tihtipeale arvavad mehed, et nemad on perekonnapead, kuna enamus toovad perre suuremat sissetulekut. Siiski ei tee see neist perekonnapead. Tänapäeva perekonnas on minu arvates nii naine kui ka mees võrdselt vastutavad perekonna eest.
Nooruki ea rasedust peetakse kõige tähtsamaks noorukiea probleemiks, üldiselt väga suur majanduslik kulu, seotud jätkuva puudulikkusega, leitud, et nooruki raseduse puhul tulevikuperspektiivud probleemised(nii käitumuslikud, kui karjääriga), lisandub ühiskondlik subjektiivne hoiak. Rasedus teismeeas Enamus planeerimata, tihti juhtub, kus vanemad lahutavad, või peres raske haigus, hakkavad otsima väljaspoolt tuge, arvavad, et saavad ise hakkama. Teismeea rasedus puhul, peab küsima, mis toimub peres. Lahutuse ajal mõelda kohe, mis lapsed teevad, nende risk on suurem. Statistika- ilus värviline kaart, eri piirkonnad. Eesti on ka päris üleval, all on Taani. Teismeliste rasestumise peapõhjused Tegelikult rasestuda ei soovita, aga puuduvad teadmised, kuidas vältida. Teine põhjus on, et soovitakse rasestuda, et täita tühjust, põgeneda, karistada kedagi
omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta kuulub, kas ta on poiss või tüdruk, kas talle meeldivad mehed või naised. Kui inimene saab sellest aru, võtab ta omaks selle küsimusega seotud stereotüübid. Kuigi isiksuse psühholoogilise arengu korrapärasused ei ole veel selged, väidavad psühholoogid, et sooidentiteet on sotsialiseerimise ja kasvatuse toode ( . 1992). Tänapäeva noorukid on kinni normides. Nad arvavad, et iga olukorra jaoks peavad olema konkreetsed reeglid, nad kardavad kaaslastest erineda. Nii nimetatud «topeltstandardid» annavad meile kaks erinevat moraali: naiste ja meeste -- mees peab olema seksuaalselt aktiivne, naine peab kannatlikult ootama, kuni keegi teda valib ja isegi pärast seda valikut peab ta olema tagasihoitud. Vaatamata sellele, et nii mehed kui ka naised tunnevad end ebamugavalt, püüavad nad siiski vastata kriteeriumitele ja reeglitele, mis on ühiskonnas paika pandud (
kiusamisele kaasa. (Tallinn, Koolikiusamine) 6 Mis takistab kiusamisest kõnelemist: - Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida - Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda. (Tallinn, Koolikiusamine) Miks kiusamist on raske välja selgitada: - Kiusaja teeskleb süütut - Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja - Kiusaja süüdistab kiusatut - Kiusatu alahindab olukorda - Teiste arvates pole asi nii hull või täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha. (Tallinn, Koolikiusamine) Kiusamist võib vaadelda: - Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud - Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
(Vaher, 2008, 45) 1.1.4Lahutuse mõju lapse enesekindlusele ja enesehinnangule. Kui vanemad on lahutanud, tiirleb lapse peas palju küsimusi. ,,Mis nüüd saab?" ,,Miks see juhtus?" ,,Kelle süü see on  kas see juhtus minu pärast?" Isegi kui laps teab, et juhtunu ei ole tema süü, on selliseid mõtteid raske vältida. Vanemad ei tohi lahutust õigustada, öeldes: ,,Me tegime seda laste heaolu pärast". Siis on oht, et lapsed arvavad, et nemad ongi midagi valesti teinud, teadmata samas, mida. Nad on väga õnnetud ja mures ja arvavad, et kui nad oleksid teistmoodi käitunud, oleksid ema ja isa endiselt koos. Vanemad ei tohi seetõttu mingil tingimusel öelda, et nad lahutavad laste pärast, vaid peavad ütlema, et nad lahutavad, sest tahavad seda teha. (Hansson, Oscarsson, 2006, 230) Mis puutub lahutuse läbi elanud laste enesekindlusse ja enesehinnangusse, sõltub see muidugi
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED...........................................................................................................
See, mis on normiks täna, ei pruugi seda olla viiekümne aasta pärast ning seega on mõistlik igal perel ise otsustada, mis on parim nende pere jaoks. Pere lisa saamine on paljudse laste jaoks traumeeriv kogemus. Laps, kellel varem oli kogu vanemate tähelepanu, peab nüüd õppima seda jagama väikese õe või vennaga, ta peab õppima jagama ka kõike muud. Lapsed elavad läbi tõelisi tundeelamusi, sest nad samaaegselt ei salli, aga samas ka armastavad uut beebit. Paljud lapsed arvavad, et nendest ei piisanud vanemale ja et oli vaja muretseda uus laps. Seda teades, mõistame ka, miks paljud nooremad lapsed peres tunnevad ennast erakordselt enesekindlalt. Nemad ei ole pidanud kunagi tundma seda, et neid on asendatud kellegagi nooremaga. Õdede-vendade olemasolu on ka muidugi suur õnn. Neil on alati üksteisele seltsi pakkuda, kui vanemad on hõvatud millegi muuga. Kuna õed ja vennad on kursis peres toimuvaga, siis nad mõistavad ja kuulavad kõiki detaile
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus  pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Poiste ja tüdrukute kehad erinevad füüsiliste omaduste poolest, kuid tüdrukutel ilmub rohkem keharasva ja nende kehad muutuvad ümaramaks ja reljeefsemaks, siis poiste kehad muutuvad lihaselisemaks. Lihaskasv muudab poiste motoorsed oskused paremaks viskamises ja löömises. Tüdrukutel on parem koordinatsioon ja nad on osavamad käsitöös. Seepärast on ka tüdrukute käekiri ilusam. Tüdrukud on vilunumad oskustes, mis nõuavad tasakaalu ja väledust. Paljud laste arenguspetsialistid arvavad, et sugutüüpide erinevused ei ole defineeritud niipalju füüsilistest aspektidest nagu arvati varemalt. Suurema füüsilise vastupidavusega lapsed on võimelised selgeks õppima ülesandeid, mis sisaldavad jõudu, vastupidavust ja osavust. Paljud lapsed õpivad sõitma jalgrattaga, saavutades nii iseseisvuse. Enamus täiskasvanuid mäletab oma esimest jalgratast,sest jalgratas väljendab füüsilist saavutust ja suuremat iseseisvust
õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd
Lapsevanema kohus on hoolitseda lapse toidu, puhtuse ja puhkuste eest. Me peame lapsele pakkuma inimväärseid võimalusi järgides ühiskonna norme. Statistika näitab, et tänapäeva lapsed on väga närvilised. See tuleb just vähesest magamisest. Uni annab energiat ja jõudu, aga paraku veedetakse enamus aega virtuaalmaailmas, kuhu ennast süüdimatult ka unustatakse. Siinkohal tuleb ära mainida ka arvutimängud, mis muutuvad aina reaalsemateks. Vanemad arvavad, et lapsed on küpsed mõistmaks õige ja valet, kuid sageli on see vanemate poolt ülehinnatud. Kuhu on kadunud need vanad head harrastused- taidlus, näitering, korvpall? Ei ole oluline, et laps tingimata käiks korvpallis, oluline on, et see tekis spontaansest huvist. Tähtis on just see koostegemisevajadus, mitte vanemate survestamine realiseerida nende endi tegemata jäänud unistusi. Lapsed sünnivad mehe ja naise liidust. Laps peab arvetsama sellega, et ta on väiksem-ta on laps
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis to
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll
vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu. Uuringust selgus, et suurem osa seksuaalse väärkohtlemise juhtudest koondub kõige hilisemasse aega -- vanusesse 16 ja enam. Suhteliselt vähem on noortega midagi sellist juhtunud vanuses 13Â15 eluaastat ning kõige harvemini vanuses alla 13 aasta. Seksuaalne ahistaja on enamasti meessoost, vaid 1/7 juhtudest on märgitud, et see on olnud naissoost. Tüdrukute väitel on ahistajad olnud enamasti neist vanemad, poiste puhul aga ulatub omaealiste osakaal pooleni kõikidest juhtudest. Kui poisid on märkinud väärkohtlejatena enam-vähem võrdselt nii võõraid kui tuttavaid, siis tüdrukute puhul on ülekaalus võõrad.
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM  kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM.
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Valisin selle teema, sest olen lapsepõlve tähtsusele ka varem palju mõelnud ning olen veendunud, et isiksuse kujunemiseks on lapsepõlv vundamendiks kogu eluks. Kõik saabki ju alguse meie varajasest lapsepõlvest, kus hakatakse meid varakult vormima, õpetama ja suunama, lastakse teha õigeid ja vahest ka valesid otsuseid, seatakse teatuid piirid jne. Juba varajases eas tuleks lapsele eeskujuks olla käitumisreeglite ja tavadega, et edaspidises elus mitte valesid otsuseid vastu võtta puuduliku lasteetoa pärast. Peretraditsioone peaksid lapsed austama, hindama ja armastama, et kunagi oma pere luues saaksid need loomulikuna edasi elada. Vanemad on lastele peegliks. Vanemate omavahelised suhted ja omavaheline läbisaamine mõjutavad lapsi rohkem, kui me arvata oskame. Üldjuhul, kui kodus asjad on korrast ära, peegeldub see ka meie laste käitumises ja sotsiaalsuses. Lastele seatud ja kujundatud väärtushinnangud aitavad juba teisme
Andekate laste ja noorukite sotsiaalne elu Need noored, kellest andekuse raamatus kirjutatakse, jagavad ühte ühist fakti  nende areng on ühes või enamas kognitiivses või akadeemilises valdkonnas edumeelne. Hoolimata sellest, on andekad nii rahvuselt kui ka sotsiaalmajanduslikust küljest väga erisugused. Nad erinevad nii pere koosseisu ja pere dünaamilisuse poolest, erinevad loovuse, taiplikkuse, motivatsiooni, energiataseme, enesekindluse, temperamendi ja sotsiaalsete oskuste poolest. Mõned andekad lapsed on edumeelsed paljudes tunnetuslikes valdkondades, teised on edumeelsed aga ainult vähestes valdkondades. Mõned näitavad sotsiaalsete oskuste kasutamisel välja küpsust ja enesekindlust, omavad oskust reguleerida oma emotsionaalsust vastavalt nende eale. On ka andekaid lapsi, kes ei hooma oma emotsioonide reguleerimist nii osavalt ning nende emotsioonid ei vasta nende kronoloogilisele eale, vaid pigem nende vaimsele arengule. Andekate õpilaste sotsiaalsed oskused ja k
Ema ülesanne oli õpetada oma tütreid. Neile tuli õpetada käsitööd, kodumajapidamist, 15 kokkuhoidlikkust, toiduvalmistamist, puhtust, korda , ja peaasi allaheitlikust. Ta õpetas kõlbluse aluseid, hirmu Jumala ees, esimesi märke ja palveid. Isa õpetas pojale, kuidas poeg oma naisega peab käituma. Lapsed olid isa käsu all, kuni nad abiellusid. Nad pidid jälgima kõiki kristliku käitumise reegleid ning pidid lugupidavalt suhtuma oma vanematesse. Lapsed pidid tänu ja allaheitlikkusega vastu võtma isa karistuse, mitte kunagi arvustama oma vanemaid, vaid näitama kõikjal eriti võõraste juuresolekul üles lugupidamist ja täit kuulekust. Valitseja poegi kasvatati valitsejaks , s.t. peale vapruse ja õigluse ka oma au eest seisjaks ja karistajaks. Ülikute tütreid näitas isa vaid siis, kui õigeks pidas. Tavaline oli, et nad nägid abiellumisel oma tulevast kaasat esimest korda.
Kas on kerge olla noor? Noor on muutunud tänapäeval väga suhteliseks mõisteks. Iga üks piirab seda erinevate vanuste vahemikega, näiteks Eesti riigi jaoks on noor 7-26 aastane inimene, aga ühenduse Euroopa Noored jaoks on noored 13-30 aastased. Ka sõltub noor olemise raskus sellest ka ollakse alaealine või juba täisealine. Seega on ka nooruse raskused erinevates vanustes väga erinevad. Samuti erinevad erinevates ühiskondades elavad noored, näiteks ei saa võrrelda Araabia ja Eesti noorte raskusi. Eesti alaealiste laste kõige suurem probleem on kindlasti kõike piiravad seadused. Paljud lapsed tahavad juba varajases nooruses teha kõike seda, mida teevad täiskasvanud: töötada, tarbida alkoholi, suitsetada, käia ööklubides . Nemad peavad seda kindlasti väga suureks probleemiks, kuid tegelikult on see väga normaalne, et sellised asjad on seadustega keelatud. Kõik keelatud on aga sageli ka väga ahvatlev. Täisealistel on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
· Reaktsiooni teatele, et lapsel on Downi sündroom, on sageli võrreldud kurbusega, mis meid valdab armsa inimese kaotuse järel. · Vaatamata sellele, et paljudel vanematel on sellest piinlik rääkida, on vastikus- või vastumeelsuse tunne üsna tavaline nähtus. · Downi sündroomiga lapsed ei ole vähem armsamad kui teised beebid. · Paljudele vanematele on Downi sündroomiga lapse sündimine kohutav hoop nende enesehinnangule, sest na arvavad, et see on nende süü. · Viha on bioloogiline reaktsioon. · Enda vastu suunatud viha võib päädida depressiooniga. · On oluline teada, et Downi sündroomi põhjuseks olev kromossomviga tekib juba enne rasestumist ning raseduse ajal aset leidvad sündmused ei mõjuta seda kuidagi. · Aja jooksul vaibuvad intensiivsed tunded, olukorda hakatakse nägema perspektiivis ning sageli leitakse endas jõudu, mille olemasolust neil aimugi polnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
