KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud. Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. Seaduspärane kohtuprotsess kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklike juriidilisi kohustusi. Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadustele.
1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on...
Lugupeetud Eesti kodanikud, kõik teie, kes on heameelega sellel tähtsal päeval siia kogunenud! Juba kahekümne neljandal veebruaril aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Kujutage ette ainult, sada aastat on möödunud iseseisvusmanifesti väljakuulutamisest! Iga eestlase elukaares on see kahtlemata märkimisväärne number ja meile suur ja tähtis päev. Taas tähistame seda aastapäeva vaba rahvana vabas riigis ja nimelt selle kuupäevaga on igal inimesel omad mälestused ja kogemused eelnevatest aastatest. Tänu meie töökale ja kohusetundlikule rahvale on meie väike riik nii kauaks püsima jäänud. Ja mitte ainult püsima jäänud, ta on maailmaga üheskoos edasi läinud, arenenud ja seda on nii mõndagi tunda nii teadus-, kultuuri-, kunsti-, tehnika- ja majandusvaldkonnas. Nii et võime julgelt tunnistada, et oleme üheskoos palju saavutanud. Seega peaksime jätkuvalt arenema ja arendama oma riiki, kultuuri ja kujundama ajalugu jär...
Ühiskonnaõpetus 9. klassile Töölehed Nimi: Klass: KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Teema: KODANIKEÜHISKOND Klass: IX Õpilane peab teadma Oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikeühiskonnas, teab ja oskama: kodanikeühiskonnas vajalikke käitumis- ja suhtluspõhimõtteid, Põhimõisted Kodanikeühiskond, osalusdemokraatia, kodanikuosalus, mittetulundusühing; inimõigused
Telesaate arvustus Ma vaatasin saadet vabariigi kodanikud ning see oli eetris 24.11.2009. Saate külalised olid Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse, Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi, psühhiaater Jaanus Mumma ja ajakirjanik Jüri Pino. Põhiline vaidlusküsimus oli alkohol ja selle piirangud. Enamasti kõik esinesid väga hästi ja viisakalt. Kõige sümpaatsema mulje jättis Jaanus Mumma sest ta on vanem mees ja tal on elukombeid. Kõige vähem meeldis Janek Kalvi ses ta tundus väheke ülbe olevat. Ma arvan et
1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia. Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
Pikemaajalist tähtsust omab mitte ühele või teisele kandidaadile antud toetus, vaid hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui enamikus Euroopa maades. Meiega sarnane, st 60 protsendi läheduses kõikuv osalus iseloomustab Ungarit, Leedut, Portugali, Venemaad, Suurbritanniat, aga ka Kanadat ja Indiat. TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Kodanikud, huvid ja demokraatia Koostaja: Kätlin Kruusimaa 12K klass TALLINN 2009
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 ...
Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine.
Memo saatest Vabariigi kodanikud. Memo eesmärgiks on anlüüsida iga teisipäev Etv-s linastuvat saadet Vabariigi kodanikud. Seitsmendal oktoobris linastuvas saates arutati Riigikogus menetluses olev kooseluseaduse eelnõu . Stuudios on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse liige Markus Järvi, ettevõtja ja filmitegija Peeter Rebane, suhtekorraldaja Andreas Kaju ning vaimulik ja teoloog Arne Hiob. Räägiti, et hoolimata sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad enamuse Eesti elaniku vastasseisu
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Vabariigi kodanikud Vabariigi kodanikud on igal teisipäeval kell 20.05 eetris olev vestlussaade. Tunni aja jooksul keskendutakse päevakajaliste teemade arutamisele, milles võtavad sõna Eesti inimesed eri elualadelt. Saadet juhib eesti teleajakirjanik, väliskommentaator ning laiemale üldsusele ,,Aktuaalses kaameras" uudiseid vahendanud Aarne Rannamäe. Seekord oli saatekülalisteks kutsutud arst ja haiglajuht Ralf Allikvee, Eesti rakendusuuringute
Tõesti on ka nii, et kui oled proovinud oma panust anda, ei juhtu selle tõttu midagi. Kuid siis on võimalus, et kui jätkata samas vaimus, võib lõpuks midagi muutuda ja paraneda. Arvan, et see näitab kodaniku rumalust, kui ta ise midagi ette ei võta, ei käi hääletamas, ei teosta ideid ja siis pole rahul riigikorraga. Ei tasu hädaldada kui ise ei suuda toimida nii nagu kodanik peaks. Inimesed ei märka seda milline võim nende käes tegelikult on. Eestis on elu väga hea, sest kodanikud on vabad ja saavad kaasa rääkida. Kindlasti pole lihtne kõike saada toimima just oma tahtmise järgi, kuid vähemalt käib ühiskonnas ja riigis pidev areng ning see ongi põhiline. Riik peab arenema ja seda koos ühiskonnaga ning kodanike abiga. Kui rahvas edendab riigis toimuvat, siis muutuvadki võimalused ja eluolu palju paremaks. Miski ei tule lihtsalt, kuid selleks, et üldse midagi toimuks tuleb olla tegus. Iga kodanik peab alustama iseendast
10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada enamuse(rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. 11 Miks on vaja valimiste funktsioone? Miks on vaja valimisi? 12 Valimised tagavad valimiste koosseisu vahetumise. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse : iga 4a. tagant President valitakse : Iga 5 aasta tagant, 13 Valimiste kaudu esitavad kodanikud nõudmised riigivõimule. Rahva tahe, Arutavad valijate nõudmisi Võtavad vastu seadusi 14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 16 Valimiste põhimõtted: · Valimised on üldised Valimisõigus on täisealistel,
"Vabariigi kodanikud" (28.04.15) Saate analüüs Saade juhatati sisse ütlusega, et pagulasteema on Euroopas esil ja seda "veeretatakse nagu kuuma kartulit". Tutvustati saatekülalisi: Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, riigikogu Reformierakondlasest liige Valdo Randpere, MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson ning riigikogu liige Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Henn Põlluaas. Teemaga alustati Valdo Randperest, kuna ta ise on ka olnud pagulane. Valdo Randpere otse sellele küsimusele ja teemale ei läinud, vaid hakkas rääkima pikemalt ja põhjalikumalt üldteemat ja minevikust pagulasteemal üldiselt. Endast pagulase rollis arutas ta alles, kui seda telefoni teel küsiti. Saate jooksul võttis Valdo Randpere ka kõige rohkem sõna. Temast veidi vähem kuid ka kaalukalt võttis sõna Henn Põlluaas, kel oli alati midagi vastu vaielda. Kõige vähem sai sõna MTÜ Pagu...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim......
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstaj...
Tööleht: Rooma vabariigi ja keisririigi valitsemine. Vt pt 22 Kes olid patriitsid, plebeid, proletaarid? PATRIITSID- aristokraadid ja kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. Oli senaatori seisus ja ratsanikud. PLEBEID- kodanikud, kes moodustasid osa Rooma kodanikkonnast ehk Rooma rahvast. PROLETAARID- lihtrahvas, kodanikud kes olid vabad ja vaesed. Millist rolli mängis nobiliteet Rooma ühiskonnas? Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Laiahaardeparteid Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus Riiklus- inimeste poliitilile enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid: 1. Huvide liigendus 2. Huvide koondamine 3. Poliitiline sotsialiseerimine 4. Poliitiline kommunikatsioon 5. Õigusloome 6. Õiguse rakendamine e. Kasutamine 7. Vaidluste lahendamine Neli vaadet riigile:
tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast
Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse,
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse
Kodanikule on antud õigus valida vastavalt oma soovile ja seega ma arvan, et see peaks olema iga kodaniku kohustus. Ei saa väita, et see oleks just nagu iga inimese oma asi, kuidas ta oma valimisõigust kasutab, vaid pigem nimetaks seda südametunnistuse asjaks. Kui inimene protesteerib pidevalt, näitab välja kibestumist ning laidab valitsust, ise paigal istudes, siinkohal mõeldes hääletusele minemata jätmist, siis küsiks kohe, et kelle probleem ja süü see siiski on. Eesti kodanikud võiksid ning peaksid üles näitama suuremat kodanikuaktiivust. Inimesed peaksid rohkem kaasarääkima kogu riigis toimuvates protsessides, julgus ja tahe sõna sekka öelda ning oma arvamust avaldama on juba väike, kuid õiglane samm kogu meie heaolu edendamise poole. Kodanik peaks huvi tundma riigis toimuva vastu ning suhtuma sellesse väärikalt ja austusega. Küsides, mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine, siis on see teatud mõttes suur väärtus,
Kodanik saab riigivalitsemises osaleda Riigivalitsemises saab osaleda iga kodanik. Aktiivsed ehk kaasa löövad kodanikud osalevad valimistel üldiselt rohkelt. Tänu valimistele määratakse kindlaks näiteks Riigikogu. Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr
Näiteks on riik kohustatud andma meditsiinilist abi ka kodakondsuseta inimesele. Inimesest teeb väärt kodaniku ka juba see, kui ta teeb oma igapäevast tööd korralikult ning kohusetundlikult. Töö tegemisega suurendab inimene riigi majandust ning sellest sõltub riigi areng. Hea kodanik võiks ka aktiivselt osa võtta ühiskondlikust elust. Näiteks on igal inimesel võimalus liituda igasuguste erinevate seltsidega. Iga kodanik on kohustatud järgima seaduseid ning Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras. Hea kodanik järgib ka moraalinorme ning on teadlik oma kodumaa olukorrast ning uudistest. Ma arvan, et hea kodanik on kerge olla. Millised võimalused on siis kodanikul? Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel palju rohkem võimalusi kui vanasti oli. Tihti on olnud probleemiks see, et inimesed ei tea oma võimalusi ning jäävad oma ideede või soovidega hätta. Näiteks on igal kodanikul
Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada
kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud valivad Riigikogu valitsuskoalitsioon erakondade liit,mille loovad enamasti 2 või mitu parteid valitsuse moodustamiseks opositsioon-erakonnad kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja ülesanne pakkuda uusi lahendusviise ja tuua välja valitsuse puudusi riigi kolm tunnust: territoorium:riigivõimule kuuluv maa-ala, sealhulgas ka maapõu,õhuruum,territoriaalvesi elanikkond: riigi territooriumil elavad kodanikud ja välismaalased ja kodakondsuseta isikud
AUGUSTE RODIN (1840-1917) Auguste Rodin, sünninimega François- Auguste-René Rodin oli Prantsuse kunstnik ning oli ja on siiamaani eriti kuulus oma skulptuuride poolest. Ta oli tolle aja väljapaistvaim Prantsuse skulptor ja on jäänud üheks vähestest skulptoritest, kes on laialdaselt tunnustatud ka väljaspool visuaalse kunsti kogukonda. Kuigi Rodinit peetakse üldiselt modernse kunsti eelkäijaks, ei olnud ta tahtmiseks mineviku vastu mässamine. Ta sai traditsioonilise koolituse, lähenes oma tööle meisterliku käsitööga ja ihaldas akadeemilist tunnustust, kuigi Pariisi tähtsamaisse kunstikooli teda ei võetud. Skulptuuride osas valdas ta ainulaadset oskust modelleerida savist Rodin 1914. aastal keerulist ja liikuvat pinda. Paljusid Rodini kõige silmapaistavamaid skulptuure kritiseeriti tema eluajal. Ta tööd ei sobinud kokku eelnevalt võimul olnud traditsioonidega skulptuuris ...
„See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle.“ Vanakreeka mõtleja ning filosoof Demokritos on öelnud: „See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle.“ Igal riigil peab olema valitseja – teejuht, kes aitab oma riigi kodanikud läbi raskuste ning rõõmustab koos rahvaga õnnehetkedel. Selleks peab ta mitte ainult tegutsema, vaid ka mõtlema nagu täiesti tavaline kodanik. Hea valitseja on keegi, kes peab kuulma ning ka kuulama terve ühiskonna arvamust. Kogu võimust ning tähelepanust pimestatuna võib see tunduda justkui teisejärgulisena või, mis veelgi hullem, ebatähtsana. Tegelikult aga peitub valitsejas endas kogu riigi või ühiskonna edasine käekäik
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab sooritama kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksami. Peab omama kindlat sissetulekut ja elukohta. Peab andma vande. Et kodanikuks saada, peab olema makstud riigilõiv ning peab kirjutama omakäeliselt enda eluloo kirjelduse. Ainult kodanikud võivad: valida riigikogu, osaleda rahvahäälestusel, kuulouda erakonda. Kodaniku kohus on kaitsta riiki riigi kohus on kaitsta oma kodanikku.
Ilves peab tähtsaks riigi energiapoliitika suuremat integratsiooni Euroopaga ning sõltuvuse vähendamist Venemaast. Ilves on avaldanud ka otsest Venemaa vastast kriitikat. Eesti uus president kutsus oma avakõnes rahvast üles mõtlema rohkem tulevikule kui minevikule. Ilves rõhutas kodanike arvamuse ja tegutsemise tähtsust ning seda, et riik ei ole poliitikute klubi. Ilves loodab, et järgmise viie aasta jooksul saab Eestist riik, kus tegevussuuna näitavad kodanikud. Sellest saab presidendi sõnul tema ametiaja eesmärk. Mina olen Toomas Hendrik Ilvesega kui Eesti Vabariigi presidendiga rahul. Pean teda sümpaatsemaks kui oli Arnold Rüütel. Ka on mulle jäänud mulje, et Ilves väärtustab Eesti kultuuri ja üritab seda arendada, ta kannab meelsasti rahvariideid ning tegeleb vana talu ülesehitamisega. Samuti on minu arvates vahva, et ta kannab alati kikilipsu. Oleks küll parem,
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5
Impressionism J*** T***** 17.02.2012 Sissejuhatuseks... · ,,Impression le solei levant" · Nimetuse pani kunstikriitik Louis Leroy. Impressionismi teke · Vabas õhus maalimine · Natüürmort (nature mort pr. keelest) · Omapärane ja värske nägemus · Lihtne ja uus kompositsioon · Impressionism oli teerajaja teistele ismidele. Algus aastad · Kujunes välja 19. sajandi keskel · Kunstiakadeemia tõjumine · Rahvale ootamatu suund · Tehnika, kujutus, kompositsioon ei sobinud Kunstiakadeemia reeglitesse. · Impressionistide 12 nurjunud näitust Kuidas impressionismi maale ära tunda? · Pintslitõmbed · Värvide eraldamatus · Valgusega mängimine · Vabas õhus maalitud · Värve ei segatud · Paksud värvikihid · Värve hakati tumendama sinise värviga. Claude Monet · Impressionistide eeskuju, kuid ise ta ennast impressionistiks ei lugenud. Camille Pissarro · Maalis enamasti linnavaateid Claude Manet · ...
Kas tänane maailm vajab NATOt? Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Ning mida me üldse mõtleme ,,tänase maailma" all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest. NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida, Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma ...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused?
kontrollimine) väga suur mõju Nõukogu Vanemate nõukogu 500-liikmeline, allus geruusia rahvakoosolekule, liikmed tõmmati loosiga eelnevalt valitud kandidaatide seast Milles erinesid üksteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus, kes olid ainsana kodanikud spratiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Väga suurt tähelepanu pöörati sõjaväele ja sõjalisele kasvatusele. Aga Ateena oli demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). Mille poolest oli nende riikide valitsemine sarnane? Riigiasju said otsustada kodanikud. Siiski olid olemas ka ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid.
siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: a) Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele
· Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused
mis võitis Spartat aastal 371 eKr toimunud otsustavas lahingus, tegid teebalased tema ülemvõimule lõpu. Üksiki linnriik ei jäänud ikkagi peale sõdu võimule . Kreeka linnriik-polis , oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkonnd ei ületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest . Ateena ja Sparta eranditena olid paarisaja tuhande elanikkonnaga . Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud . Kodanikeks peeti kõiki vabu põliselanikest mehi . Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan . Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks . Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu . Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemises otsustavat osa ja rahvakoosoleku piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega.Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet
lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja
III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt
kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada
· Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus · 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. · 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
