Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vana hea Rootsi aeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reduktsioon, rahvakoolide, kandis, alguseni, vajati, leppisid, aadlikud, koormised, riigiusk, siinne, talurahvas, põhitõed, liivimaa, seminar, bengt, gottfried, forselius, gümnaasiumid, oldudpõgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast ROOTSI PÜÜDED LIIVI- JA EESTIMAAD ROOTSISTADA * Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse * Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole, andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse VAIMUELU ROOTSI AJAL * Vaimuelu kujundajaks oli kirik
Liivi sõda? Liivi sõda 1558-1583 Liivi sõja ajendiks tuleb ,,Tartu maks" 16 saj Eesti ala jaguneb: Rootsile- Põhja-Eesti Poolale Liivmaa Taanile Saaremaa 17. saj esimeses pooles loovutavad Poola ja Taani alad Rootsile ning alates 17. sai keskpaigast kuulub kogu Eesti ala Rootsile kuni Põhjasõja aluseni. 7) Iseloomusta õppimisvõimalusi Rootsi ajal (õ lk 25) - õpetati lugema - tehti selgeks usu põhitõed - loodi rahvakoolide võrk (mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva) - asutati Tartu lähedale Piiskopimõisas seminar - alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid - 1632. aastal asutati Tartu ülikool 8) Millise eesmärgiga rajas Forselius enda seminari? B. G. Forselius rajas oma seminari eesmärgil talurahvakoolidele õpetajate saamiseks 9) Milline oli Põhjasõja tagajärg Eestile? Eesti läks Venemaa kätte. 10)Iseloomusta talurahva eluolu Rootsi ajal (õ lk 23-24)
jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel.
klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpetaja perekonnas
Aastaks 1645 oli kogu Eestimaa ja Liivimaa Rootsi riigi koosseisus. Sõda oli teinud palju kahju sõjaohvrid, nälg ja katk tegid oma töö rahvaarvule ning see mõjus ka suurelt majandusele. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ning välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Kuna tööjõudu oli vähe muudeti talupojad sunnimaisteks. Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost
aastal, mil kõik maakonnakeskused said linnaõigused koos ametlike linnavappidega. Senisele 10-le lisandus veel 2 linna( Paldiski ja Võru). Keskaegne linnade omavalitsus jäi varauusajal püsima, kuigi riigivõim linnade õigusi märgatavalt kärpis. Kodanikuõigused olid vaid linnade valdavalt sakslastest ülemkihil. Eestlaste ja ka venelastele oli tee linnakodaniku seisusesse varauusajal peaaegu suletud. Kaubandus varauusajal. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaasjalikult võõramaiste, Põhja-Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Arenes märgatavalt ka Narva kaubandus. Eestist veeti välja vilja, Venemaalt pärit lina, kanepit ja laevaehituskraami. Sisseveokaubaks oli Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ja tubakas. Oluliseteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine Tartus peetav saksa laat, kus osalesid kaupmehed ka kaugematest maadest
Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629
Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi-aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatub üle poolesaja. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel 8 nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud
1659.aastaks arvatakse Eest rahva arvuks olevat veidi üle 350 000 inimese. Reduktsioon: 1660. aastal sai troonile Karl XI. Iseseisvat valitsemist alustas ta 1672. aastast, kui ta tõi kaasa muudatuse balti aadli ja kuninga suhetesse. Ta oli pärinud tühja riigikassa ning seetõttu tuli tal alustada erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsioon. Seda oli tehtud ka varem, aga siis polnud see puudutanud Balti provintse. 1680. aastal riigipäeva otsusega laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Selline otsus ei meeldinud Balti aadlikele, kes nägid selle otsuse jõustumise korral oma majanduslike huvide kahjustamist ning õiguste rikkumist. Paljud aadlikud leidsid, et Balti provintside aadleisse puutuvad seadusi võib välja anda vaid kohalikud maapäevad. 1682. aastal andis riigipäev volitused reduktsiooni teostamiseks Reduktsiooni alla kuuluvaks loeti vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Enim oli selliseid mõisaid Liivimaal
Vene aja alguses distriktid kaotati. Reduktsiooni läbiviimiseks seati ametisse suurte volitustega reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud
Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse. *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud) reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg
Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Kuna aga siinne aadel oli agaralt selle vastu, siis hakati nõudma ka teisi mõisaid, mis olid enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 mõisatest, Eestimaal 54%. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajaile. Riigitulud kasvasid silmapaistvalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Ümberkorraldused Liivimaal. Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Aadlikud
Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Kuna aga siinne aadel oli agaralt selle vastu, siis hakati nõudma ka teisi mõisaid, mis olid enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 mõisatest, Eestimaal 54%. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajaile. Riigitulud kasvasid silmapaistvalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Ümberkorraldused Liivimaal. Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Aadlikud
Võimukorraldus Rootsi ajal • Loe õpikust lk 98-99 ja seleta, mida tähendavad: • Eestimaa kubermang • Liivimaa kubermang • Kindralkuberner • Rüütelkond • Maapäev • Eesti alad jagunesid Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangudeks. Vormiliselt valitses kogu Eestit kuningas, kes asus Stockholmis, kubermangude etteotsa olid aga määratud kindralkubernerid. • Maad ja mõisu jäid endiselt valitsema Saksa päritolu aadlikud, kes koondusid rüütelkondadesse ning tegelesid samuti maa juhtimisega. Eesti oli tugevalt seisuslik piirkond – kui mujal Rootsis olid talupojad vabad, siis Eestis oli saksa aadlikel ebatavaliselt suur võim. Mõisnike õiguste küsimus • 17. sajandil oli Rootsi jaoks nö rahvuslikuks „uhkuseasjaks“ see, et neil oli talupoeg alati olnud vaba, samas kui mujal Euroopas oli levinud pärisorjus ja sunnismaisus. Kui Eesti
Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest olid tühjad, kuna inimes
- Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks) e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus: - Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon (riigitulud kasvasid, mille arvel kaeti provintside valitsemiskulud; eramõisad käsitleti lääniõiguse alusel ei saanud müüs, osta jne) - Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine (J. R. Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhutamises süüdi ; Patkul oli haritud, kuid kiuslik maanõunik, keda stockholmi erakorralises kohtus süüdistati kuninga solvamises ning mässulistes kirjutistes ja tegevuses; mõisteti surma vara
1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest
Rüütelkond oli kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eestis oli neid 3 Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud): Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. Põhjus riigi sissetulekute vähenemine. 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼
Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi · Poliitika Rootsi valdusi nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kindralkuberner. Provints oli jagatud linnuseläänideks. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Korraldati maksude ühtlustamist. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mille kõrgemaks asutuseks oli maapäev. · Talupoegade olukord talupoegade arv oli vähenenud. Eramõisates olid aadli võimupiirid suured. Rootsi kuningad üritasid vastu astuda talurahva kaitseks, kuid need leidsid aadli poolt vastuseisu. Kuna riigil oli rahapuudus, siis andis riik aadlile järele ja läänistas järjest rohkem mõisaid. Taani · Poliitika Taanile kuulus Saaremaa. Aadlile kinnitati endised õigused
kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696.aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, talupoegade võõrandamine maast lahus keelati, fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, samuti õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. Need puudutasid vaid kroonumõisasid, erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund talupoegade seisund ei muutunud. TALURAHVA OLUKORD PÄRAST PÕHJASÕDA 1696.aasta majandusreglement jäi püsima ka Vene ajal, kroonumõisate arv aga vähenes
sajandi alguseks lausa kriitiliselt madal, suutis eesti rahvas püsima jääda, sest: 1) Sõjategevus lõppes, soodustas sündi; 2) Eesti mehi ei värvatud enam sunniviisiliselt rootsi sõjaväkke; 3) suur sisseränne. Põhilisteks sisserändajateks olid Peipsi põhja- ja läänekaldale elama asunud venelased, Viru- ja Harjumaale asunud soomlased ja Lõuna-Eestisse asunud lätlased. 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riik oli suures raha puuduses. Kuningas soovis oma võimu tugevdada. Majanduslik külg Poliitiline külg Riigi Riigi tulud kasvasid
Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende
1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja. Venelaste väesalgad Narva all > piiramine edutu. Rootsi võidab kõik. Millise valearvestuse tegi 1701 Karl XII ja mis tagajärgedeni see viis? Hindas rootslaste jõu üle, arvas et Venemaa ei suuda taastuda. Venemaal sõjaväes ümberkorraldused. 1704
Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: · Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord baltisaksa autonoomse omavalitsuse säilimine ja tugevnemine Vene ajal. a. Eesmärk: saada Vene riigile kohalike baltisaksa aadlike toetus
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt
Talupojad pidid loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Vene ajal 1737. aastal sõnastati aga Roseni deklaratsioon , mis oli talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses
hollandlasi jne. Haldusjaotus. I. Eestimaa kubermang (4 maakonda) II. Liivimaa kubermang (3 maakonda) *insert kaart* Võimukorraldus. ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Kindralkuberneri ülesanded (lk. 98): ○ jälgis sõjaväge (kõik oleks olemas, kõik oleks okikas) ○ nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike (kohtunikud, politsei) ○ jälgis raha liikumist kubermangus ○ kandis hoolt avaliku korra eest (et teed oleksid okikad, kõi oleks ilus, korras, kenake) Rüütelkonnad. ● Rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan ● Eestis 3 (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) ● Ülesanded: ○ kohalike aadlite õiguste kaitse ○ kohalike seaduste koostamisel osalemine ○ kandidaatide valimine (endi hulgast) ja nende esitamine kohtunikeks ja politseinikeks
Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnismaisus nagu seda oli juba tehtud Rootsis.
puhkeda -Kuningale ähvardus, von Patkul mõisteti Rootsi kohtu poolt surma -Patkul põgenes, läks Poola teenistusse, aitas Põhjasõjas ka Poolat *Mõisnikud ei pidanud lahkuma, sest ära võetud maa anti endistele omanikele rendile *Mõisast tulev sissetulek: 2/3 riigile, 1/3 mõisnikule (mõisavalitsemise tasu) Redutseeritud maad *Ei saanud enam omavoliliselt tegutseda *Toimus maade mõõtmine ja hindamine -Talupoegade koormised vastavusse maa kvaliteediga *Koormised pandi kirja vakuraamatusse -Rentnik ei saanud rohkem nõuda kui oli ette määratud *Riigistatud maadel elavate talupoegade üle hakkas kohut mõistma riigikohus *Riigistatud maadel elavatel talupoegadel oli võimalik esitada kuningale kaebusi oma mõisarentniku suhtes -Ei läinud Stockholmi, aga 1701. talvel, kui Carl XI oli Eestis, käisid talupojad kuninga jutul (kaebamas) *Seega läks kõige kergemaks Liivimaa talupoegadel
Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. 3. Rüütelkonnad. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välismigratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemisest. TÖÖLEHT 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon – mõisate riigistamine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal. Põhjused: 1) Rootsi riik oli suures rahapuuduses 2) Kuningas soovis oma võimu tugevdada 6. Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. RIIGILE: MAJANDUSLIK: *riigi tulud kasvasid *provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest POLIITILINE:
maakohtud, arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju · Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega suurenes riigikassa ja paranesid siinsed haridusolud - aadlikud arvustasid Rootsi võimu, üks suuremaid intrigeerijaid, kes mõisteti surma, kuid kellel õnnestus põgeneda
maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa-50 000 rubla- eest teravilja. Academia Gustaviana (Tartu ülikool)-16321665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) Eesti kolme kuninga valduses [Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jäetaks puutumata >>Sigismund Augusti privileeg. Stefan Batory hakkas seadma juhtivatele kohtadele poola ja leedu aadlikke, et riiki tihedamalt liita ja poolastada (senised siinsed aadlikud näitasid end väheusaldatavataena). Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Kõrgeima ametiisikuna jätkas asehaldur. Maa jagati kolma ossa- Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks(igaühe eesotsas eluaegne president). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber
annaabi.ee 
