Multinatsionalistlik majandus Merkatilism Rahvusvaheline ekspordimajandus Ekspordile suunatud majandus 6. Roald Coase firmateoorias toodud transaktsioonikuludeks nimetatakse: Valige üks: nn tehingukulusid, mis on põhjustatud riikidevahelisest kaubandusest tekkiva informatsiooni ja ülekandekuludega kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega tehingute hinnavahest tekkivate kuludega valuutakursi muutusest tingitud kuludega, mis on põhjustatud erinevates valuutades arveldavatest riikidest 7. Multinatsionaalseks nimetatakse ettevõtet... Valige üks: mis ekspordib või impordib paljudesse välisriikidesse mille tegevus on täielikult üle viidud mõnda välisriiki mis on teinud otseinvesteeringu mõnda välisriiki mis tegutseb peale koduturu veel vähemalt ühes välisriigis 8. Rahvusvahelise ettevõtte tunnusteks on: Valige üks või mitu: Välisinvesteeringud Kaupade või teenuste eksport Esindatus ühes või mitmes riigis
); · arved ja koondarved · kassamüük · veoringide hankimine · kaubatagastuste haldus · laekumiste ja kliendisaldode haldus · kauba laosisese (laoaadressidel) paigutuse haldus Kaubad, Teenused, Kliendid, Hankijad · klientide ja kaupade grupeerimine erinevatel tasemel; · krediidilimiidi ja müügikeelu fikseerimine klientidele; · kaupade partiiarvestus; · lao adresseerimine; Valuutad · kaupade arvelevõtmine erinevates valuutades; · kaupade väljastamine/müümine erinevates valuutades; Hinnakirjad ja hinnakokkulepped · hinnakirjasüsteem o kliendigruppide põhised hinnakirjad o kliendi ja kaubagruppide põhised hinnakokkulepped Aruandlus ja kontroll (Üldinfo Ladu20 aruandlusest) · programmipoolne automaatne dokumentide kontroll ( Kirjeldus ,Video) · mitmekülgne ja sügavuti hargnev aruandlussüsteem (sh Visuaalne müügianalüüs)
Olemus Asutatud idufirmast on Eesti poiste hoogsa juhtimise all kasvanud pankade kandadele astuv ettevõte, mis aitab inimestel teha valuutadevahelisi makseid ilma varjatud lisatasudeta. Kokku on Transferwise (TW) vahendanud üle 4,5 miljardi euro liikumist ja sellega kokku hoidnud rohkem kui 180 miljonit eurot kasutajate raha, mis oleks läinud pankade teenustasudeks. Transferwise’i rõõmuks teadvustab nüüd tänu neile aina enam inimesi maailmas eri valuutades tehtud pangamaksetega kaasnevaid lisatasusid ning nendest osatakse ka hoiduda. TransferWise’i teenus pakub ka alternatiivi valuutavahetusega tegelevatele finantsasutustele, mis enamasti peidavad tehingu kulud vahetuskurssi, eksitades sellega kliente. Tegevuspõhimõtted TransferWise heidab kõrvale võltsid lubadused ja võimaldab inimestel saata raha välisriiki vähima võimaliku kuluga. Nad kasutavad tegelikke vahetuskursse. Nende tehingutasud on väikesed ja läbipaistvad
V 55.Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna kõrgemas sektoris. T 56.Ühishüvis on oma olemuselt konkureeriv, see tähendab ei kui see kaup on turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine suurendab kulutusi ressurssidele. T 57.Kogutulu kasvab, kui hind langeb ja nõudlus on mitteelastne. V 58.Hasartmängumaks ja lõbustusmaks on kohalikud maksud. V 59.Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevatest valuutades). T 60.Potentsiaalses tootmismahus on tootlikus ressursid hõivatud vähem kui 100%. V 61.Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. V 62.Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V
muudesse fikseeritud tuluga instrumentidesse. Kui võlakirja emiteerija ei maksa intresse ja põhisummat õigeaegselt välja, võib võlakiri kaotada oma väärtuse, isegi kuni täielikult. Tegevusrisk kahjude risk, mis tuleneb näiteks süsteemi riketest, inimlikest vigadest või välistest sündmustest. Valuutarisk- fond investeerib väärtpaberitesse, mis on emiteeritud muudes valuutades kui fondi baasvaluuta. Seetõttu mõjutab fondi valuutarisk, mis tuleneb valuutakursi muutustest. Samas on riskide maandamiseks investeeringud hajutatud eri ettevõtete, majandussektorite ja riikide vahel.Fondi investeerimisriski juhitakse volatiilsusel põhineva riskimõõdiku VaR (Value at Risk) alusel ja eesmärgiks on seatud, et 20- päevase perioodi jooksul ei langeks fondi väärtus üle 6% (99% tõenäosusega). 6
üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks olema raha) Stabiilsus,kaasaskantavus,kulumiskindlus,ühtlus,jagatuvus,äratuntavus. 7.EURO +/- *vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulu *vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele
- hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Valuutakurss, intress ja inflatsioon. Rahaga seonduvad kolm põhilist terminit: kurss, intress ja inflatsioon. Valuutakurss – on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne. Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes. Reaalkurss – koduse raha ostuvõime hüviste suhtes teiste valuutadega võrreldes. Vabalt ujuv valuutakurss – riik ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse. Raha hind kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras.
· Info edastus on kiire ja tasu saab esimesene · Oskustööliste osakaal suureneb Massimeedia Finantsteenused · Finantsteenused raha hoiustamine, laenamine ehk krediidi võtmine, arveldamine ja investeeringud Finantsteeninduses kasutatakse vahenduskaubana raha. Raha on eriline kaup. Rahas hinnatakse teiste kaupade väärtust, raha on rikkuse allikas. Raha väärtuse aluseks on riigi reservid. Hoitakase, kas kullas või võimsamates valuutades. Reserv TAGAB raha väärtuse püsimise. Peale iseseisvumist oli Eesti krooni tagatiseks Eesti mets. Off-Shore riigid teenivad raha, kuna paljud soovivad peita raha ja konto avamine annab neile küllalt raha et palka teenida. Turism Turism reisimisi või ajutisi elukoha vahetusi Turismi kasvu põhjused on: · Töö aeg on vähenenud, mille tulemusena on inimesel rohkem aega · Sissetulekud on suurenenud
parimaid maksetingimusi. Sellest tulenevalt jäävad ettevõtte kasvuks vajalikud vahendid sageli kinni laekumata arvetesse. Faktooring võimaldab pangast saada otsese tagatiseta finantseeringut, kuna tagatiseks jäävad ostjatelt laekumata arved. Faktooringu käik: Panga ja kliendi vahel sõlmitakse leping, millega määratakse kindlaks üldine faktooringlimiit. Limiidi raames saab faktoorida arveid erinevates valuutades erinevatele ostjatele. 1. Kauba müümisel või teenuse osutamisel esitab müüja ostjale arve. 2. Peale arve aktsepteerimist ostja poolt saadab müüja arve panka faktoorimiseks. 3. Pank ostab nõudeõiguse veel laekumata arvele, makstes müüjale avansilise makse (kuni 90% arve summast), millest arvestatakse maha komisjonitasu arve käsitlemise eest. 4. Edasi tegeleb arvete tasumise jälgimise ja sissenõudmisega pank. 5. Maksetähtaja saabudes tasub ostja arve eest otse pangale. 6
· sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05.2004 "Raha ja väärtpaberite veo kord"), mis reguleerib raha ja
a) NOMINAALNE (i) b) REAALNE (r) r i a) NOMINAALNE b) REAALNE ÜLDINE HINNATASE Valuutakurss (E) – hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse Näitab, mitu koduse raha ühikut tuleb maksta valuuta hind teis(t)e valuuta(de) suhtes Reaalkurss –
Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevates valuutades). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühiskonna poolt saadud kogukasulikkus võrdub ühiskondliku kasulikkuse ja erakasulikkuste summaga. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 56 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti riigieelarve tuludest umbes 3/4 moodustavad mittemaksulised tulud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 57 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevates valuutades). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Range rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 59 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt
rahasumma tasumist veksli kehtivuse tähtaja möödumisel. Sisuliselt on ostetud kauba või teenuse eest jäädud võlgu. 29. Pankadevaheliste arvelduste korraldus- pankade vahel liiguvad rahad minimaalselt tunni ajaga, nädalavahetusel pankade vahelised tehingud ei toimi. Makset saab kiirendada lisatasu eest. Pankade vaheliste arvelduste eest võetakse enamasti ka vahendustasu. 30. Rahvusvaheliste maksete liigid- Tavaline maksekorraldus: maksekorraldused teistes valuutades esitatakse pangale ööpäevaringselt. Maksekorralduste teostamise tähtajaks on kolm ööpäeva. Kiirmaksekorraldus: rahvusvahelised maksekorraldused esitatakse pangale teatud kellaajani, nende teostamise tähtajaks on ööpäev. Maksekorraldused teistes valuutades esitatakse pangale ööpäevaringselt. Teostamise tähtajaks on kaks ööpäeva Ekspressmaksekorraldus: rahvusvahelised maksekorraldused esitatakse pangale teatud kellaajani, teostamise tähtajaks on ööpäev. 31
Nendeks riikideks on USA (USA Föderaalreserv, mis trükib dollarit), Eurotsooni riigid (Euroopa keskpank, mis trükib eurot), Suurbritannia (Bank of England, mis trükib naelsterlingut) ja Jaapan (Jaapani keskpank, mis trükib jeeni). Nende riikide poolt trükitud raha on kasutusel 96% rahvusvahelistest tehingutest. Loomulikult on need ka riigid, mis on kõige enam huvitatud kapitali liikumise piiride kaotamisest seda seni, kuni kapitali liikumine toimub nende poolt väljastatud valuutades. Kodumaine vs välismaine Veel üheks mureküsimuseks võib lugeda välismaise kauba eelistamine kodumaisele ja sellest tulenevalt kodumaiste ettevõtete vähenemine ja kadu ringlusest. Väikese riigina peab Eesti paratamatult tihedalt integreeruma maailma majandusse. Kodumaised tootjad saavad pakkuda ainult väikest osa tänapäeva üha laienevast tootmisvahendite ja tarbeesemete sortimendist, teised vajalikud kaubad tuleb importida välisriikidest. Spetsialiseerumise süvenemine, mis on
selle riigi valuuta väärtuse vähenemise; kui aga üldine hinnatase langeb, siis valuuta väärtus suureneb. 7. Fisheri efekt: intressimäärade erinevus Fisheri efekt seisneb selles, et inflatsioonitaseme erinevusest tulenevad ka riigiti erinevad intressimäärad. Raha liikumisel riigist riiki on jäänud piiranguid vähemaks kui neid oli eelmisel sajandil ning käesoleva sajandi alguses. Eeldades, et eri valuutades väljaantud võlainstrumendid on võrdse riski ja likviidsusega, võib järeldada, et raha liigub kiiresti just sinna riiki, kus intressimäärad on kõrgemad. 8. Intressimäärade pariteedi tingimus, kattega ja katteta arbitraaž Kaetud arbitraaz - arbitreerimise alustamisel on juba ette teada teenitav kasum. Katteta intressiarbitaaz - selline olukord, kus panus tehakse hetkekursi muutumisele investorile soodsas suunas. Erinevalt kaetud intressi-arbitraažist on see strateegia seotud
c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 5
c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast c. * teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine d. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud 12. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. * määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 13
fundamentaalseim seos rahvusvahelistel finantsturgudel. Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRPT kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast valuutakursist, baseerudes kursiootuste teoorial (expectations-based theory), IRPT aluseks on arbitraazisuhted. Need tekkivad rahvusvaheliste pankade ja korporatsioonide tegevusest finantsturul, kes otsides kasumi teenimise võimalusi, paigutavad ümber fonde erinevates valuutades ja erinevate väärtpaberite vahel. Vastavalt IRPT teooriale intressimäärade erinevusi kaetakse forvard-kursi diskonto või preemiaga. Tekkib kaetud intressiarbitraaz (covered interest arbitrage). Intressimäärad kahes riigis ja forvard-kurss on seotud intressimäära pariteedi kaudu See kijeldab arbitraaziseoseid intressimäärade ja spot- ja forvard-kursi vahel. Forvard- preemia (või diskonto) võrdub intressimäärade vahega. (F-S/S) = i i*
abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31. Valuutakurss- on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 1)Otsene noteering - näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 2)Kaudne noteering - annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. 33. Punkti mõiste valuutaturul Punktiks nimetatakse valuutaturul 0.0001 ehk 1/10000 rahaühikut. 34. Spot- ja forward- kurss
Riski vähendamise abinõud - Erineva kustutusajaga laenud. Panka huvitab stabiilne rahavoog. - Laenude andmine erinevate majandusharudele või sektoritele - 5 aasta tegevusplaan – kellele laenu anda. Kui Kommertspangal huvi riskantsete vastu puudub, siis Keskpank annab ressurssi kallima hinnaga. - Kuna finantsturud on avatud turud, siis laenude andmine erinevatele riikidele aga ka erinevates valuutades, Riikideühendustele - Suured laenud – piiratud omakapitali tasemega ja nimelt Keskpank määrab maksmimaalse suurte laenude osakaalu omakapitali suhtes. Suur laen võib tekkida omavahel seotud isikute tõttu. Kõige suurem risk on see, kui varjatud seotud isikute kätte satub raha ja laenuvõtjad ära kaovad. - Tagatisenõue peab vähemalt kolmandiku ületama laenuväärtust (turul võib väärtus
Likviidsusele kapitalikulud. avaldab mõju nii varade liik kui tähtaeg. Panga likv.= Faktooring on kaubanduslike debitoorsete võlgnevuste (likviidsed varad/lühiajalised varad)*100%. Likviidsed finantseerimise viis, kus kauba müüja müüb oma varad: 1)kassa kroonides ja vabalt konveeritavates debitoorsed võlgnevused faktorile (faktooringu firmale). valuutades; 2)nõudmiseni hoiused Eesti Pangas; Kui ostja ei maksa faktorile raha, siis müüja maksab 3)nõudm. hoiused A-tsooni keskpankades; 4)nõudm. raha faktorile tagasi(60%). Faktor finantseerib müüjat hoiused A-tsooni ja Eesti kom.pankades; 5)turustatavad 60%-90% ulatuses esitatud arvest, makstes ülejäänud väärtpaberid; 6)tähtajalised ja muud hoiused A-tsooni ja osa arve tasumise järel ostja poolt. Faktooringu liigid: Eesti kom
Absoluutses halvemuses olev riik peab spetsialiseeruma sellise kauba tootmisele, milles riigi mahajäämus on võiksem ja importima kaupa, mille osas absoluutne mahajäämus on suurem. Õige/vale. 17. Roald Coase firmateoorias toodud transaktsioonikuludeks nimetatakse ● nn tehingukulusid mis on põhjustatud riikidevahelisest kaubandusest tekkiva informatsiooni ja ülekandekuludega ● valuutakursi muutusest tingitud kuludega, mis on põhjustatud erinevates valuutades arveldavatest riikidest ● kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega ● tehingute hinnavahest tekkivate kuludega 18. Milline antud loetelust ei vasta tõele? Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: ● rahvusvaheline finantsturu üldine trend OK ● üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös OK ● globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase OK
Riskivarade müük lk. 293-296; 300-310 6. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8
Marcowitchi laenuportfelli mitmekesistamise teooria - mida mitmekesisem on portfell, seda väiksem on risk. 14 Laenuportfelli riskide vähendamiseks võtavad pangad arvesse erinevaid asjaolusid: 1. erinevate laenuliikide kasutamine 2. erinevate tähtaegade kasutamine 3. laenu andmine erinevatele majandusharudele 4. laenude andmine erinevatele riikidele ja erinevates valuutades 5. suurte laenude piiramine (ühele isikule ei tohiks anda väga suuri laene) 6. tagatisenõue 7. kindlustuse nõue/kindlustamine (tagatisvara kindlustatud, võib olla nõue isikukindlustuse osas jt) 8. laenude analüüsimine (2 aspekti): ● pank peab analüüsima laenude väljaandmisel ● analüüs, mida tehakse juba välja antud laenude lõikes (kas laenurahasid on kasutatud otstarbekalt jne)
investeerimisriskiga kogumistooteid. Üldiselt kindlustusseltsid pakuvad lastekindlustust garanteeritud intressiga. Kindlustuslepingu garanteeritud intress on 3,5% aastas. Sõltuvalt kindlustusseltsi majandustulemustest otsustatakse ka lisaintressi maksmine aasta lõpus. Kogumist saab alustada alla 18-aastasele lapsele. Lepitakse kokku maksegaafik, ninf vajadusel saab ennetähtajagselt lepingut lõpetada. Üldiselt saab sõlmida kas EEK või EUR valuutades. 26. Pensionikindlustuslepingud Pensionikindlustusega saab klient koguda pensioniks raha, ning sõlmida elukindlustus Kindlustusseltsid pakuvad: · garanteeritud intressiga pensionikindlustus -liendi ja kindlustusseltsi vahel sõlmitakse leping, kus fikseeritakse lubatud tootlus. Inimene sõlmib kindlustusseltsiga 7
majandusliku efektiivsuse suurenemine mastaabiefekti tulemusena. Ühtses valuutaliidus tekib kokkuhoid otseste kuludena selle tõttu et nii füüsilised kui juriidilised isikud ei pea enam tasuma valuutavahetuse kulusid. Kaudselt hoitakse kokku ka arvestuskulusid - kuna tasumine 5 toimub ainult ühes valuutas, siis puudub vajadus hindade ümberarvutamiseks ehk väheneb erinevates valuutades arvestamiseks vajalik tööjõukulu, pangakontode haldamise kulu jms Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Stabiilse inflatsiooni hoidmise poliitika tulemusena alanevad intressimäärad, mis suurendab majanduse efektiivsust ja võimaldab majanduse kasvutempode kiirenemist. Kahjud: Ühisraha ei anna garantiid selleks puhuks, kui liikmesriike tabavad majandussokid
•• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad voi kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel. GAP (value of rate-sensitive assets minus value of rate-sensitive liabilities) on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne
teenustest ning ülekantud maksetest · valuutainterventsioon keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada · valuutakomitee fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga · valuutakurss (ka: vahetuskurss) hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss · vanus iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. · varade aruanne ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu · varade paigutus investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel · varimajandus all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta.
- laenud - hoiused (deposiidid) - väärtpaberitehingud Deebetis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja. Import ja välismaiste väärtpaberite ost on riigi maksebilansis deebetina. Kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena rahavood liiguvad riiki sisse. VAHETUSKURSS Välisvaluutaturg on turg, kus ostetakse üht valuutat teise valuuta eest. Vahetuskurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas (valuutades). Vahetuskurss võib olla ujuv ja fikseeritud: · Ujuv vahetuskurss on vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul ilma finantsinstitutsioonide vahelesegamiseta. Kui välisvaluuta kodumine hind tõuseb, toimub valuuta odavnemine. Teiselt poolt, valuuta kallinemine on välisvaluuta kodumaise hinna alanemine. · Fikseeritud valuutakurss on määratud vehetuskurss, mille korral hoitakse valuuta väärtust
kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest valuutainterventsioon - keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada valuutakomitee - fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga valuutakurss (ka: vahetuskurss) - hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss vanus - iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu varade paigutus - investeerimisportfelli jaotus erinevate varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel varimajandus - all mõeldakse majandustegevust, mida ametlik majandusstatistika ei kajasta.
Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa. Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05.2004 “Raha ja väärtpaberite veo kord”), mis
7. Inkassoteenuste pakkumine- sularahaveo teenuste pakkumine, varahoidmise ehk seifi teenused 8. Rahvusvahelised arveldused. Tavaline pangaülekanne on tehniliselt lihtsaim rahvusvaheliste arvelduste viis. Pangaülekanded sobivad kõige paremini olukordades, kus vähemalt üks kaubatehingu osapooltest teist usaldab st., et kättetoimetatud kauba eest saab tasuda arve alusel. Rahvusvahelise makse üks eripära on see, et makseid sooritatakse paljude eri riikide valuutades ning erinevates riikides asuvate isikute vahel ja seetõttu on kogu tegevusse kaasatud erinevate riikide pangad ja maksesüsteemid. Rahvusvaheline maksesüsteem on välisvaluutaturgudel toimuvate tehingute ja tavaliste välismaksete teostamiseks vajalike asutuste ühendus. Kaasaja rahvusvaheliste arvelduste süsteem põhineb suures osas pankadevahelistel korrespondentsuhetel ja vastavate korrespondentpankade võrgule. Korrespondentsuhted
tulenevaid makseid. Tähtajad võivad ulatuda kuni 15 aastani. Kaks kõige tuntumat swaplepingu liiki on intressimääraswap ja valuutaswap. Swaplepingu eesmärgiks on kokku hoida intressikulusid ja maandada Silvia Kuusk intressi- ja valuutariski. Intressimääraswapi kohaselt vahetatakse erinevaid intressimakseid. Valuutaswapi puhul vahetatakse intressimakseid erinevates valuutades. Ostuõigused (warrant) on ettevõtte poolt emiteeritavad üldjuhul pikaajalised väärtpaberid, mis annavad nende omanikele õiguse osta tulevikus kindlaksmääratud tingimustel ettevõtte poolt emiteeritavaid lihtaktsiaid. Peamised erinevused ostuoptsioonist: emitendiks on ettevõtte mitte finantsvahendaja; ostuoptsiooni kasutamine omaniku poolt ei avalda mingit mõju ettevõtte passivatele, ostuõiguse puhul emiteeritakse täiendavaid aktsiaid.
Sagedasti kasutatavad lisatasud: • CAF (currency adjustment factor) – valuutariskide lisatasu, mis kehtestatakse erinevate valuuta- kursside kõikumise perioodil, kui laevairma veab kaupu eri valuutatsoonide vahel ja saab veoraha erinevates valuutades. • BAF (bunker adjustment factor) – kütuse hinna muutumise riskide lisatasu, kui laevaliini eri sadamates on laevakütusel erinev hind ja eelnevad mereveohinnad on arvestatud odavama laevakütuse hinnaga. Kasutatakse ka muid lisatasusid, näiteks: