haridus kõigile kättesaadav. Oluline toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses Eesti Reformierakond (1994) · Esimehed: S. Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S
võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10
c) pole eluaegne koht d) eelarve, maksud, majanduspoliitika e) kinnitab kõrged riigiametnikud Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine: · formaalõiguslik- fikseeritud seadustega · poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Formaalõigusliku struktuuri osad: · parlamendi juhatus- esimees, aseesimees Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon Esimees ehk spiiker: · juhib parlamendi igapäevast tööd · Eestis on koalitsioonist · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. · iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni · ühes komisjonis saadikud erinevatest erakondadest Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale
Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: · Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse
konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid: SDE, Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1
ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid ÜLERIIGILISE valimiskünnise 5%. Jagatakse mandaate kasutades D'Hondti jagajate meetodit. 7. Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat. Hierarhiline: Riigikogu juhatus poliitiline: fraktsioonid - poliitilised keskused, genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel funktsionaalne: komisjonid - analüütiline keskus. Võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku tegevust. 8. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses on ESIMEES ja 2 ASEESIMEEST ning VALIMISED toimuvad esimesel istungil. KANDIDAAT võib olla iga Riigikogu liige. ESIMEHE ja ASEESIMEESTE valimine toimub eraldi voorudes
6. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses: esimees ja 2 aseesimeest ning valimised toimuvad esimesel istungil. Kandidaat võib olla iga Riigikogu liige. Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist. Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös.
Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab
· Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim
· Maksude alandamine · Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Andrus Ansip · okt 1956 sündinud · 1979 TÜ keemia · NLKP, 1988 2. veebr ämma juures · 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine · 1996 raske liiklusavarii · 1998-2004 Tartu linnapea · 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister · 2005- peaminister · 2007 aasta eurooplane (Financial Times) · Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M.
1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit- Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja
komisjon, Kultuurielu-, Maaelukomisjon. Komisjonidesse jagatakse oskuste alusel. Spiikri ülesanded: 1. juhatada parlamendi istungeid 2. kutsub kokku parlamendi juhatuse koosolekuid 3. presidendi eemal olles täidab presidendi ülesandeid Parlamendi poliitiline struktuur Parlamendi jaotumine erinevateks fraktsioonideks. Üks saadik võib kuuluda korraga vaid ühte fraktsiooni e. saadikurühma. Need moodustatakse vaadete põhjal. Et moodustada fraktsioon, peab olema vähemalt 6 parlamendiliiget. Parlamendis räägitu arutatakse läbi ka fraktsiooniti, lepitakse kokku küsimustes, hääletamises, seaduseelnõude esitamises. Koalitsioonipartei võimulolevad Opositsioonipartei ei kuulu valitsusse, vaated erinevad võimul olevast. Ülesandeks pakkuda survet ja nii luua erinevaid lahendusi. Võrdle komisjonide ja fraktsioonide tööd/tegevust. Sarnasus: Seaduseelnõude väljatöötamine, Parlamendi tööorganid.
protseduurid PS VII peatükk. PS §104 kohaselt täpsustatakse nii Riigikogu organisatoorse kui seadusandliku tegevuse regulatsioone Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega. Seadusandliku protsessi reeglid käsitlevad seadusandlikku algatust, seaduseelnõude menetlust, põhiseaduse muutmise menetlust, rahvahääletuse algatamist, seaduste jõustamist. Riigikogu organisatoorse struktuuri moodustavad Riigikogu esimees ja Riigikogu juhatus, fraktsioonid ja komisjonid. 25.Riigikogu koosseis ja Riigikogu tööorganid. PS §60 jt kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse otsestel, üldistel, ühetaolistel ja salajastel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Eestis toimib isikuvalimiste, mitte aga poliitiliste valimiste põhimõte. Riigikogu liige pole seotud valimistel omandatud mandaadiga, mis tähendab tema mitteseostust valimistel antud lubadustega ja õigust vabalt teha vajalikke poliitilisi otsuseid
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali
• Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid. • Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas lugemine toimub hiljemalt kuu aega pärast teist. • Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid. • Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas lugemine toimub hiljemalt kuu aega pärast teist. • Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire.
Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist RIIKOGIKOGU STRUKTUUR: riigikogu – täiskogu, plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid:
- riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele - kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid - soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staaziga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2
kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid soosib kõrge kvalifikatsiooniga ja pika staažiga töötajaid Eelkõige Saksamaa, Belgia Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. REVOLUTSIOON REFORM Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2
2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib
volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist
Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks
Koordinatsiooni- või kommunikatsiooniprobleemid poliitikat elluviivate institutsioonide vahel 8. pilet Konservatiivne, liberaalne ja radikaalne riigikäsitlus 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1) Konservatiivne- Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige „öövahi“ ülesannetes. Res Publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil peab osaks jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas usaldud vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism- res publica vähendamine peaaegu 0-ni.
1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus
Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. USA, Itaalia, Jaapan. Siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt vahetuva kohaga. Struktuur Formaalõiguslik struktuur fikseeritud põhiseadusega Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist. Osadeks: parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni
Stabiilsetes riikides on võimalik täheldada pidevat huvi langust poliitika vastu. Inimesi huvitab rohkem praktiline elu, kuna ei usuta, et midagi muutub, hoolimata sellest, kes on võimul. See väljendub kõige paremini valimiskäitumises – lääne demokraatiates on osalusprotsent madal (50% kandis). Eesti näide – iseseisvuse algul oli osalus suur, kuna oli oht, et iseseisvus kaob. 1992 67,8%, 1995 69,1%, 1999 57,4% (heaolu saavutatud), 2003 58,2% (Res Publica osaliselt tõstis see aasta, noored), 2007 61% (Tallinn 65,8%) esmakordselt e- hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu. Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast identifitseeritakse ja rahuldatakse oma ühiskondliku tegevuse vajadust. Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit
2. kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus. 3. vabatahtlik tagasiastumine. 4. kui riigikohus on leidnud, et riigikogu liige on töövõimetu. 5. surm. Riigikogu tööd korraldavad : 1. kodukorra seadus 2. töökorra seadus Juhatuses on 3 liiget esimees ja kaks aseesimeest. Kui president ei ole võimeline oma kohuseid täitma siis tema volitused lähevad riigikogu esimehele. STRUKTUUR Riigikogu komisjon(10) seaduseelnõude menetlemine. Riigikogu fraktsioonid selle moodustavad ühe erakonna liikmed. Fraktsioonil peab olema vähemalt liiget, ehk siis erakonnal peab olema 6 saadikukohta. Hääletamine tavaseaduse vastuvõtmiseks peab olema kohalolijate hääleenamus. Kasvõi 1 isik saalis. Eriti tähtsate seaduste(paragrahv 104) vastu võtmine nõuab koosseisulist häälteenamust. Aastas on kaks istungit. Võidakse korrale kutsuda ka erakorraline istungjärk ettepaneku saavad teha president, valitsus, 1/5 riigikogu koosseisust
kandideerida. Iga isik võib kandideerida vaid ühes kohas, st ta ei või kandideerida samaaegselt mitmes valimisringkonnas või mitme erakonna nimekirjas ega ka samaaegselt erakonna või valimisliidu nimekirjas ja üksikkandidaadina. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimise seadused nõuavad, et ühe erakonna nimekirjas võib kandideerida ainult selle erakonna liige või erakondliku kuuluvuseta kandidaat ja teise erakonna liikme kandideerimine ei ole lubatud. Kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sellist piirangut ei ole. Hääletada saab: Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel. Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel. Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuid ei saa volikokku kandideerida.
...........................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus...............................................................................
kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused. Valimised on salajased seetõttu, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsta nii ühiskondliku kui riikliku surve eest. Elektroonilise hääletamisviisi kasutajate õigus oma häält muuta on vajalik, et tagada valimiste vabadus ja hääletamise salajasus. 35. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel Riigikogu: hääletamine 18, kandideerimine 21. a Eesti kodanik. KOV volikogu: mõlemad 18.a Isik, kelle püsiv elukoht antud vallas/linnas. EP: hääletamine 18, kandideerimine 21.a EL kodanik. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 36. Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
•Erakonnal on põhikiri ja programm •Registreeritud erakonnad: •Eesti Iseseisvuspartei •Eesti Keskerakond •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond •Eesti Reformierakond •Eesti Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu •Eestimaa Ühendatud Vasakpartei •Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid •Erakond Eestimaa Rohelised •Erakond Isamaa ja Res Publica Liit •Sotsiaaldemokraatlik Erakond Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused. Mida tugevamad erakonnad on, seda efektiivsemalt on nad võimalised osalema parlamendi töös ja seda enam on tagatud nende poliitiline vastutus järgmistel valimistel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
