ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad:
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700.
Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus
Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos Ridaküla – majad, talud on kõik reas Keraamika – savist tehtud esemed Metallurgia – metallist esemete valmistamine Tekstiil – riide/kanga valmistamine Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld 2-väljasüsteem – ühe põllu peal kasvatatakse vilja, teise peal on kariloomad, kes söövad heina ja situvad 3-väljasüsteem – tali- ja suveviljad, loomad söövad ja situvad Maakond – haldusüksus (Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Harjumaa) Kihelkond – haldusüksus (45) Vanem – haldusüksuse juht Irdmuistis – tarberiistad, ehted jne, mida saab mujale paigutada Kinnismuistis – asjad, mida ei saa mujale paigutada Mägilinnus – asub mäe/künka peal, Kagu-Eestis Neemiklinnus – asub vallikraavi otsas/peal, Lõuna-Eestis Ringvall-linnus – asuvad peamiselt tasasel maapinnal, Lääne-Eestis ja saartel
sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus vald – omavalitsus- või haldusüksus 2. Parlamendi funktsioonid: • Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid • Erinevate huvide esindamine ja nende viimine seadustesse • Järelvalve valitsuse üle 3. Riigikogu koosneb 101-st rahva valitud Riigikogu liikmest. Parlamendi töö korraldamiseks valivad Riigikogu liikmed kolmeliikmelise juhatuse, mida juhib Riigikogu esimees. Ta esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid.
Mõisted ja seletused Viljaka poolkuu ala – piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsioonid. Alepõllundus – põlluharimise viis, mida kasutati metsarikkamates piirkondades. Põlde valmistati ette puid põlema pannes ja seejärel kasutati tuhaga kaetud maad põlluna. Linn – suur asula või haldusüksus, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega ning sellele on antud linnaõigused ja linna nimetus. Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne.
-1523- Reformatsioon jõuab Eestisse, Luhteri õpilaste kaudu. -1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur - foogtkond orduala väiksem haldusüksus. Mida juhtis foogt - hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalmaks mida pidid talupojad oma mõisnikele Maksma - kümnis- 1/10 saagist pidi talupoeg mõisnikele andma. - Stensby leping (1238 a.) leping mille alusel vallutajad Eesti ala ära jagasid. - maapäev- nelja seisuse koosviibimised, kus otsustati välispoliitilisi küsimusi, määrati
põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused.) · Rehielamu Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. · Kihelkond Haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad. ( 13.saj. Eestis 45 ) · Maakond Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist
teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzman 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva- Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit lääne pool Sinimägedel
Mõis 17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured...
ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu. Tallinn on olnud nii Taani, Rootsi, Vene kui ka Saksa võimu all. Viimasena oli Tallinn Vene võimu all. Kui Eesti riik iseseisvus, vabanes Tallinn võõrvõimu alt. Nüüd on meie pealinn juba 1991. aastast alates iseseisev haldusüksus. Tallinn sai linnaõiguse 1248. aastal, kui Toompea jalamile rajatud linnuse ümber oli tekkinud linn, mida tänapäeval tuntakse Tallinna vanalinnana. See on üks peamisi turistide tõmbenumbreid. Vanalinna tähtsamateks ehitisteks on Toompes loss, Toomkirik, Raekoda ja Rae apteek, mis on vanim Eestis tegutsev apteek. Tallinnal on kirju ja sündmusterohke ajalugu. Kuigi Eesti on väike, on ta alati olnud teistele riikidele ihaldusobjektiks, sest Tallinn on kaubanduseks hea asukohaga.
päritolu , keele ja kultuuriga inimestest. Rändesaldo teatud perioodi sisse ja väljarännanud inimeste vahe. Rahvastiku tihedus keskmine elanike arv pindalaühikul Maaasula alla 1000 elanikuga asula, kus tegeldakse enamasti põllumajandusega, ka kalandusega. Linnades ei tegelda põllumaj,kalandusega, linnad on tihedalt hoonestatud,tiheda tänavavõrgustikuga, arvukama elanikkonnaga. Maakond- riigi haldusüksus, mis ühendab valdasi. Haldusüksused- territooriumi üksikud osad riigi elu parema korraldamise huvides. Tagasiränne e remigratsioon tagasipöördumine sünnikohta või eelmisesse elukohta. Vähemusrahvused riigis lisaks põhirahvusele elavad teised rahvused.
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Kihelkond- haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad.(13.saj.Eestis 45) Maakond- haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad.(13.saj.oli.Eestis 8 mk.-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Animism- uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elavat ja eluta loodust hingestatuna NIMED Pulli asula- asub Sindi lähedal Pärnu jõe ääres. On kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Pärineb 8.aastatuhande keskpaigast e.Kr (u. 7500a.e
•Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine.
vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad · Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad ja maakonnad · Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi · Maakond = mitu kihelkonda · Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Rahvas ja ülikud · Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2
47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51. Komtuurkond /foogtkond haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt/komptuur. 52. Ametkond Maaisandad jagasid läänistamata maade haldamiseks need suurteks haltuspiirkondadeks e ametkondadekt.Võisid hõlmata mitu kilelkonda.Jagunes vakusteks. 53. Ametimõis Ametkonna keskus. 54. Rüütelkond Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid rüütelkondadeks. 55. Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne
Seda Päikesesüsteemi ehitust käsitlevat õpetust nimetatakse geotsentriliseks maailmasüsteemiks ning Ptolemaiost peetakse selle peamiseks kinnitajaks. Ptolemaios koostas tähekataloogi, avastasvalguskiirte kõverdumise Maa atmosfääri ning määras paljude maakohtade geograafilised kordinaadid. Elust: Ptolemaiose isiklikust elust pole palju teada, kuid arvatakse, et ta sündis ning veetis kogu oma elu Egiptuses, mis oli sel ajal Rooma riigi provints ( provints on suurem haldusüksus paljudes riikides). Perekonnanime järgi avatakse, et tegu oli kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. Araabia allikate järgi arvatakse, et Klaudios Ptolemaios oli pärit Ülem-Egiptusest. Tähtusest: Ptolemaiosest on jäänud palju olulisi toid optikast ja muusikateooriast, aga kõige kuulsamad on tema astronoomia , geograafia ning astroloogia alased saavutused. Astroloogiast:
portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on
1. RV0282: RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Sugu, Aasta ning Vanuserühm Vanuserühmad kokku ..Järva-Jaani vald Mehed ja naised 2000 1 900 2001 1 880 2002 1 850 2003 1 820 2004 1 760 2005 1 750 2006 1 690 2007 ...
probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltumatu ametiisik,kelle ül. Onlahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes.. Kaitsevägiriiklikud relvajõud
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (ra...
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) ...
Vald - skandinaavia laensõna, mis algselt tähendas võimu. 17. ja 18. sajandil tähendas ta mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
*vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide ...
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid
põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine.
Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. komtuurkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis komtuur. foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt. komtuur - komtuurkonna juht foogt - foogtkonna juht kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule. hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur adratalupoeg - talupoegade kiht 14-16. saj., kelle maa suurust arvestati adramaades. üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi
Rahvaarvu muut.:kui in-d elatusid korilusest,küttimisest,oli rahvaarv enam-vähem muutumatu.Sõdade,näljahädade,epideemiate ajal sure.>sünd.Rahvaarv kasvav kui in-d jäid pakseteks,harisid põlde,kasvatasid koduloomi.Rahvastiku kasv kestis 150 a.Rahvastiku arv 6,7miljardit.2.Hiina,India,USA.Rahvastiku paik.:väga ebaühtlane,kõige rohkem in.elab soodsate loodusoludega aladel/arenenud maj.piirkondades,minevikus tihedamalt asustatud aladeks olid viljakate muldadega alad,kaubadus-suhtlemisvõimalus.Tihedalt asustatud:Ida-ja Lõ-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad,viljaka pinnasega Jaava saar,Jaapami rannikualad.Hõredalt asus.:Põ-Aaf. oaasid,Egiptus(kliima,maj.olukord,loomulik iive)Sünd.mõju.:viljakas eas naiste arv,naiste vanus,religioon,pereplaneerimise võimalused,kooselu traditsioonid,väärtused,traditsioonid üh.konnas,naiste ja meeste seisund üh.konnas,maj.võimalused.Arenenud maad:sünd. ja suremus võrdsed,rahvaarv pidevalt stabiilne. Sure. üld...
a seisuga? Millisest allikast ja kuidas tulemuse leiate? Sotsiaalelu- kultuur- film- statistika andmebaas- filmilevi Keskmine pileti hind 2005 aastal oli 68 krooni. 5. Kui palju oli majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Harjumaa väikelinnades aastatel 2000-2007? Koostage nende andmete kohta tabel ja joondiagramm, esitage mõlemad. Majandus- majandusüksused- ettevõtluse demograafia- majanduslikult aktiivsed...haldusüksuse järgi MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED ETTEVÕTTED --- Haldusüksus ning Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 ..Kehra linn* 43 43 8 . . . . . ..Keila linn 183 206 223 239 274 281 323 347 ..Loksa linn 33 33 40 40 36 37 41 36 ..Maardu linn 341 363 386 417 439 479 569 600 ..Paldiski linn 30 34 40 47 57 54 65 74 ..Saue linn 165 193 215 236 262 281 305 335
ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest) Komisjoni moodustavad riigikogu liikmed peale esimehe ja kahe aseesimehe. Kohaliku omavalitsuse üksused on linnad ja vallad. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu valimise õigus on valla või linna elanikel. Linnapea/vallavanema valib ametisse volikogu. Linnapea/vallavanema moodustab linnavalitsuse/vallvalitsuse. Eestis on 15 maakonda. Maakond on riikliku tasandi haldusüksus. Maavalitsusi rahastatakse riigieelarvest. Referendub ehk rahvahääletus on rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Inimesel, kes on sooritanud ühiskonnavastase korrarikkumise on järgmised õigused: Kohtueelses uurimises: 1. Kodu ja isiku puutumatus 2. Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta 3
- 18. sajandi viimasel veerandil langesid Venemaa kooseisu Leedu, Valgevene ja osa Ukrainast. - Napoleoni sõdade kaudu vallutati Soome ja Bessaraabia. Vene impeeriumi eripärad: - Venemaal puudusid ülemerekolooniad - Kehtestati sõjaväes ranged rahvuste kvoodid - Eriseisuslike või autonoomsete piirkondade olemasolu Balti kubermangude roll Vene impeeriumis: - Mitmed Baltisakslased olid Vene riigiteenistuses ja s õjaväes väga mõjukatel kohtadel Kubermang: suurim haldusüksus Vene impeeriumis. Autonoomia: omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. Talupoegade õiguslik seisundi muustused 19. sajandil: 1816-1819 kaotati pärisorjus: talupoegi ei tohtinud enam käsitada pärisorjadena, veel vähem neid osta, müüa või pantida. Mõisnik võis talupoegadelt nõuda ainult neid kohustusi, mida nägid ette riigi seadused või talupoegadega sõlmitud lepingud. Mõisnikud ei tohtinud neilt tasuta töötamist nõudma, kuid võid maa
mis on föderaalriik ehk föderatsioon? 9. Mis on regionaalpoliitika tähtsaim ülesanne? 10. Miks on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine peamiselt kohaliku omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12. Mitmetasandiline on eesti haldussüsteem? 13. Mis on riikliku tasandi haldusüksus Eestis? millised on maavalitsuse ülesanded? 14. Valla/linnavolikogu ülesanded? 15. kohalikud maksud-nimeta 16. riigikaitse ülesanded, riigikaitsega tegelevad institutsioonid, kapo ülesanded, Eesti kaitsejõudude komplekteerimine, totaalkaitse põhimõte, eesti riigikaitse juhtimine, kaitseliit, mõisted, julgeoleku ohud. mõisted: · absoluutne monarhia- riigivorm, kus võim on koondunud ühe isiku kätte · parlamentaarne monarhia
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ , kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus valla või linnakogu esinduskogu , valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse
suureks ajada. Selge vastasseis oli näha Saksamaal. Saksa DV-d ei tahtnud tunnustada keegi ja NSVL nägi vaeva Lääne-Berliini enda võimu alla saamisega. 1958 nõudis NSVL, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja pidasid läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Suhteliselt suure alaga Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlikuks ja turumajandusega saareks keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Ta ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli omaette haldusüksus, oli vabalinn ja maailmavõimu vastasseisu sümbol, mille julgeoleku tagas ainult lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid. 1961 otsustas Hrustsov selle värava sulgeda, ehitades peaaegu ühe ööga Berliini müüri. Hiljem seda tugevdati ja lisati tõkkeriba, millele tunginud inimene ilma hoiatamata maha lasti. Sellest sai külma sõja sümbol ja langetas NSVL mainet Läänes veelgi.
Oska tuua näiteid Vene impeeriumi laienemisest, määratle need ajaliselt- 16. Saj keskpaigas oli vene impeerium enda alla võtnud Permi ja 17. Saj lõpuks oli neil käes juba Jakustk. Loetle Vene impeeriumi eripärad (3), oska seletada Balti kubermangude rolli Vene Impeeriumis- 1. Neil puudusid ülemerelised kolooniad, 2.Neil oli tohutult suur impeerium mis oli paljurahvuseline, 3. Eriseisuslike ja autonoomsete piirkondade olemasolu. kubermang-suurim haldusüksus Vene impeeriumis. Autonoomia-omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. 4. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? o 1816/19. a talurahva seadused-Talupoegi ei tohtinud käsitleda pärisorjana o 1849/56. a talurahva seadused-raharent, talu päriseks ostmine. o 1860. a reformid-Ei tohtinud talupoegi karistada, tohtisid vabamalt ringi liikuda. o 1866. a vallaseadus-Tekkis vallakogukond
feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus 7. Kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8. Balti erikord liit tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel 9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 11
Washingtonis asuvasse sõjaministeeriumi ruumi. Kõigi pilgud on pööratud brigaadikindral Brehon Burke Sommerwellile Washington DC (District of Columbia) 1940. aastatel • Brigaadikindral Brehon Burke Sommerwell – hoone ehituse algataja Hoone asukoha valik • Hoonele tuli kõigepealt koht leida • Sobivaks kohaks peeti Arligton Farmi, mis oli suur maa-ala Arlingtoni maakonnas. • See on haldusüksus USA-s Virginia osariigis. Läänes ja põhjas asuvast Washingtoni linnast eraldab seda Potomaci jõgi. Kuigi formaalselt on see maakond, on Arlington sisuliselt üks linn. • Sellel maa-alal oli kummaline ebasümmeetrilise pentagooni kuju, mida viiest küljest ümbritsesid teed või teised ehitised. • Paik ise tingis ehitise kuju. Hoone kuju – pentagoon • Hoone kuju: pentagoon • Pentagoon on viisnurk, geomeetrias korrapärane kumer viisnurk, mille kõik
..............................................................................................................5 Graafilised lisad.......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad
VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub. MAAVANEM kõrgeim riigiametnik maakonas,kelle määrab viieks aastaks ametisse valitsus OMAVALITSUSvaldades ja linnades mood.organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus VALLAVÕI LINNAVOLIKOGU esinduskogu,valitakse kohalikel valimistel neljaks aastaks. · Riigikogu on rahva esindus.Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine.
Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tuge...
6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sarkofaag-kivist kirst 14) noom- haldusüksus või väikeriik Egiptuses 15) šaduff,- veetõstuk 16) niisutuspõllundus,-jõgedest vee juhtimine põldudele 17) jumala värav- Ištari värav Vana-Babüloonias, printsessile, peavärav 18) jõgede vaheline maa,-Mesopotaamia 19) Paabeli torn-Marduki temple tsikuraat, 7-kordne 20) rippuvad aiad-Semiramie rippuvad aiad Pärsia printsessile Uus-Babüloonias 21) maat-õiguse, tõe ning maailma harmoonia maailmakorraldus
● FÜÜSILISES MÕTTES on linn tihedalt täis ehitatud keskkond. Selle mõiste järgi saab hõlpsasti linna piiritleda. ● MAJANDUSLIKUS MÕTTES on linn koht, kus asuvad pangad, turud, ettevõtted, poed jms. Kui linn on kasvõi natukenegi suurem, kujuneb linnale TAGAMAA e. koht, kus majandusliku edukuse nimel materjale hangitakse (kaevandused rajatakse maakohtadesse; linna äärealadele jms). ● POLIITILISES MÕTTES on linn haldusüksus, näiteks kohaliku omavalitsuse piirkond, mis omab linna staatust. ● INIMESE ELUKOHA PERSPEKTIIVIST on linn koht, kus ennast teostada ning paik, kus sotsialiseeruda. EESTIS ON 39 linna, mis on kujunenud suuruse tõttu, ajaloo tagajärjel või haldusmuutuse tulemusena. LINNASTUMISE PÕHIJOONED ARENGUMAADES JA ARENENUD MAADES: MAAILMA MEGALINNAD: RAHVASTIK - SISSE- JA VÄLJARÄNNE. VÕIMALIKUD PÕHJUSED. näiteks
NVM tunnust maailmas esimesena EV iseseisvust. 5. RIIGI ÜLESEHITUS Oluline oli EV majanduse tervendamine, EV aitasid välisriigid. Otsust kokku kutsuda Asutav Kogu. Esimene AK istung oli 23apr 1919. Esimeheks sai August Rei. Asutav Kogu töötas välja ja võttis vastu esimese Maaseaduse. Selle seaduse tulemusel tekkis tugev Eesti küla. 1920 võeti vastu EV esimene põhiseadus. 1921 võeti EV Rahvaste Liitu. 6.FAKTOLOOGIA Eestimaa Rahvuskubermang selline rahvuspiire järgiv haldusüksus ilma Narva ja Setumaata. Maapäev parlamendilaadne rahvaesindus, seadusandlik organ. Päästekomitee erakorraliste volitustega komitee, mille ül oli tagada EV väljakuulutamine. Omakaitse -rahva vabatahtlik relvast organisats. Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
