Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Valimised - sarnased materjalid

steem, tsensus, rdsed, propaganda, valimiskampaania, idab, proportsionaalselt, fasistlik, kaaslast, savisaar, pirita, rnumaa, pooltes, linnapea, kruuse, haabersti, kohtade, mandaadid, kompensatsiooni, lahtised, otsesed, piirdub, ldised, reziimi, tete, steemist, valimisaktiivsus, manipuleerimine, iguse
thumbnail
8
docx

Valimised

ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerub siin ühele saadikukohale mitu erinevate välajvaadetega kandidaati. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Majotaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik

Ühiskonnaõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Valimised

võiduks lihthäälteenamusest Plussid · selgus ja lihtsus Miinused · eelised on suurparteidel, väiksematel parteidel on raske parlamenti pääseda · paljude valijate hääled lähevad kaotsi ja nende huvid parlamendis esindamata, valitud parlament ei peegelda adekvaatselt valijate eelistusi 2. Proportsionaalne e. võrdeline valimissüsteem Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis · mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond, nt.

Ühiskond
34 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Valimised

tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne.

Ühiskonnaõpetus
215 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Valimised

Majoritaarse süsteemi puudused: Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile. Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Valimised

õigus on igal legaalsel parteil või ka kodanikul endal. Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas.

Ühiskonnaõpetus
79 allalaadimist
thumbnail
3
docx

VALIMISED

ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõim

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Valimised

See ei kehti hbriitsetes valimisssteemides.(venemaa) Esimene etapp on valimiste ettevalmistus.Sel ajal riigi valimiskomisjon teeb kindlaks valimisiguslike kodanike arvu.Vidakse parandada valimisseadust. Valimised vivad olla kas korralised vi erakorralised.Korraline valimine toimub teatud kindla ajavahemiku jrel.(nt 4 aasta tagant). Erakorralised valimised toimuvad siis kui parlament on laiali saadetud.Vaja kiiresti uut parlamenti. Teine etapp on valimiskampaania.Toimub kandidaatide registreerimine.Toimub valimis- programmide propaganda.(reklaamid telekas ja raadios jne.)Sel perioodil parteid tugevnevad organisatsiooniliselt.Toimuvad ka kongressid. Kolmas etapp on hletamine.Kestab umbes ndal koos eelhletamisega.Toimub hlte andmine. Mnedes riikides on hletamine tehtud kohustuslikuks.(pakistan) Neljas etapp on hlte lugemine.Toimub hlte lugemine ja mandaatide jagamine.(saadiku koht) Lplikud tulemused selguvad umbes ndala jooksul.Esialgsed tulemused

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valimised

VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldam

Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

VALIMISED

Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule(kui näit. Ühe partei poolt hääletab 11% valijatest, kuulub talle 100-kohalises parlamendis 11 saadikukohta. Selle süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või ­programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vabad valimised

Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on

Ühiskond
25 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Valimised

3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem ­ moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president ­ absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem ­ (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri ­ kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest. Suletud nimekiri ­ kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks ­ võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud.

Poliitika
9 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

vähem Lõuna-Ameerika riike, eriti on avalikkuse tähelepanu Hugo Chavezi Venezuelal ja Evo Moralezi Boliivial nende sõpruse tõttu Fidel Castroga. Ka Liibüas ja Süürias toimuvat on rohkem kajastatud. Osa diktatuuridest on hädas ka kodusõdadega: Nigeeria, Alzeeria, Djibouti, Sudaan, Kongo DV, Rwanda. Totalitarism Kesksel kohal on ideoloogia (näiteks kommunism, fasism, natsionaalsotsialism, äärmuslik islam). Selle ülimuslikkust näitab massiline propaganda ja ajupesu. Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Inimesi hoitakse hirmu all, sest diktaator kardab riigikorra lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega. Hitler olevat tahtnud saada kunstnikuks ja Stalin kirjanikuks. Breznevi (väidetavat) teost "Väike maa" populariseeriti N Liidus

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vabad valimised ja parteid

üles seab) · Tavaliselt esineb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed · Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas.

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soomes presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui ka parlamenti. Puuduseks on asjaolu, et kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigi poliitikas, mis võib eesmärgile täiesti vastandlikult tingida nõrga valitsuse moodustamise. o Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised mitmemandaadilised ringkonnad hääletamine nimekirjade alusel saadikukohti saab partei proportsionaalselt neile antud häältega Nimekirjade puhul on võimalikud: avatud nimekirjad. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri parast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. suletud nimekirjad. Suletud nimekirja puhul parast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks saavad need, kes on nimekirja eesotsas. Proportsionaalne, demokraatiates levinuim valimissüsteem rõhutab seevastu järgmist:

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

osaleda. Valimised on vabad ­ iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadid. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents erinevate parteide vahel, hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. Valimised on ühetaolised e võrdsed ­ lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik osapoole, kes osalevad valimiseelses kampaanias, saavad avalikõiguslikus televisioonis ja raadios võrdse tasuta aja oma vaadete propageerimiseks. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed sobivad antud aegruumi – oskuslik propaganda. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse. Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palad, madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

positsioonil ega alluvusvahekorras, vaid vastastikuses ressursisõltuvuses. Ükski osaleja ei saa jõuda eesmärgile partnereid ignoreerides. Nt ümarlaud, foorumid, virtuaalsed võrgustikud. 9. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindalid väärtusi. Ideoloogia esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed sobivad antud aegruumi ­ oskuslik propaganda. Poliitiline ideoloogia annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Parempoolsed ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse. Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palad, madalad maksud. Üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseis erinevusi

Ühiskonnaõpetus
544 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
102
rtf

Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo koolieksami piletid 2016 kevad

läheb kaotsi. absoluutse häälteenamuse süsteem (Prantsusmaa) - Valimisvõidu ringkonnas saab see, kes saab 50%+1 hääle + parlamenti pääsenul on oluline toetajate enamus - sageli ei saa esimeses voorus keegi vajalike häälte hulka ja tuleb korraldada valimiste teine voor 2) Proportsionaalne süsteem Kasutatakse rohkem kui majoritaarseid, peetakse õiglasemaks, kuid on keerukad. 1. süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt (võrdeliselt) neile antu häältega. 2. kandidaadid seatakse üles erakonna või valimisliidu nimekirjas, st eelistatakse valimistel pigem ideoloogiat kui isikut. 1) avatud nimekirjad, nimekirja koostab erakond. Rohkem hääli saanud kandidaadid pääsevad parlamenti. 2) suletud nimekirjad, uut pingerida pärast valimisi ei koostata. Parlamenti pääsevad esmase nimekirja esimesed, sõltumata valijatelt saadud häälte arvust. 3

Ühiskond
31 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Poliitika ja valitsemise alused

kogemuslikkust, kumulatiivsust, kontrollitavust. 11. Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine tähendab institutsioonivälist inimeste ühist tegutsemist ja reaktsioone ühiskonnas toimuvale. Poliitikas osalemise konventsionaalsed vormid on osavõtt valimistest, osalemine valimiskampaaniates, mõjutamine ­ propaganda ning osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest. Mittekonventsionaalsed vormid on meeleavaldused ja piketid, allkirjakogumine, streigid, kodanikuallumatus ning vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism). 12. Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid on revolutsionäärid, protestijad, parteiaktivistid, kogukonnaaktivistid,

Arenguõpetus
461 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad ­ iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised ­ lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

aasta Riigikogu valimistel kandideeris ühele kohale 19 inimest, 2002. aasta kohalike volikogude valimistel võistles ühe saadikukoha pärast keskmiselt 5 kandidaati. 2.2.2 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Valmiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Avalik-õiguslikes tele- ja raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega. Lisaks võivad nad reklaamiaega ja -pinda ka juurde osta, mis loob ebavõrdsuse jõukamate ja vaesemate vahel. Riigi ülesandeks ongi jälgida, et need erinevused poleks sedavõrd suured, et mõjutavad valimistulemusi. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine.

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· esimene lugemine täiskogul · teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) · lõpphääletus · president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas · Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) · koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) · kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle · finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta · muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega · seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/ tunnused 1) ühe partei ainuvõim(partokraatia) 1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas. 2) riigi võim kontrollib kontrollib kõiki 2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur ­ kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite. üle , riigi propaganda levitamine 3) valimistel ja rahvahääletusel.on kõigil 4) julgeoleku organite ja salapolitsei suur täisealistel teovõimelistel kodanikel võim. hääleõigus ja kõik hääled on võrdsed. 5) militariseerimine(sõjaväestamine) 6) ksenofoobia(välismaailmaga hirmutamine; välismaailmas on kõik pahad, nendega ei tasu suhelda) 7) isikulultus ­ ühe inimese fännlus 8) haridussüsteem on range kontrolli all.

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna valitsemine

keelatud valmiste propaganda; 3) valimised on ühetaolised ­ lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõigile parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Ent kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ning säärasel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Pärast valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad ja valimisliidud esitama raha laekumise kohta aruande. Kõik hääled on võrsed, st kõigil valijail on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid:

Ühiskond
119 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun

Ühiskonnaõpetus
71 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ühiskonna valitsemine

Eesmärk võita valimised, pakkuda midagi kogu rahvale, seinast-seina lubadused ja korruptsiooni materdamine. b) Parteide klassifitseerimine ideoloogiate alusel (vt. õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste

Ühiskonnaõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja v

Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun