Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Valimise valu" Jaan Lahe". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valikuid, haridus, valikud, filosoof, teadustöö, kosilased, teelahkmel, valima, valikuvõimalus, juhuse, naabrite, stoikud, emake, õnnelikku, geneetika, teoloogia, usundiloo, võrdlev, küllap, lugusid, neidki, kristlus, religioon, rahval, majanduskriis, emakeelt, õnnelike, õnnelikkus, valikul, asjaolud, epikuurlased, äärmuslik, saatuse, taheEssee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna,
filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvus on see, mis valib meile sõbrad, paneb paika selle, kelleks me kunagi saame, millise elukaaslase valime jne. Alateadvus on see, kes teeb nii tähtsaid kui ka vähemtähtsaid valikuid Näiteks keelevääratusi, nimede unustamisi, valesti kuulmisi, mis esmapilgul tunduvad olema juhuslikud. Jäiga determinismi kriitika.
puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe sõidukitest. Puudub põud, ent puuduvad ka roosipõõsad ja ülevoolav ilu. Meie ainus suund siiamaani on saabumine tänapäeva. Ja me isegi ei tea, kas see on olnud vaba tahe. Nüüd on vaja hakata rada kujundama, tehes aina uusi ja uusi valikuid. Minnes otse, tulles tagasi, keerates vasakule, hüpates üle tekkinud poriloigu ja minnes paremale ning siiski otsustades ümber ja minnes tagasi vasakule. Vaid nende lihtsate käikudega oleme kardinaalselt muutnud enda ning paljude teiste maailma, sest iga puu, iga nurga ja iga nõlva taga ootab meid keegi uus ning iga veel seni tähtsusetu teelõigu lõpus kohtame kedagi, keda alles eile kusagil mujal nägime. Ehk oskab ta meile öelda midagi, mida me varem ei teadnud
ta ka lõikama. Tagasimõju seadust kutsutakse ka karmaks. Arvatakse, et saatus ja karma on omavahel otseses ja tihedas seoses. On räägitud, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Kuid mis on karma saatus? Meie saatus on see, mis juhtub meie valikute tõttu, meie tahtel ja mõnikord ka meie soovil, vahel isegi salasoovide mõjutusel. Meie teadvus on tingitud karmast, millest lähtuvalt teeme oma valikuid. Meie endi valikud kujundavadki aga meie saatuse. Otseselt karmast sõltub meie sünnipärane saatus kellena sünnime, mis ajastul sünnime ning kes on meie vanemad. Teisel tasandist sõltuvad meie valikud. Need valikud, mida me teeme tegelikult igapäevaelus, hoolimata ka ebasootsatest asjaoludest. Meil on võimalus valida see, mis on meeldivam, lihtsam, kasulikum, harjumuspärasem või valida see, mis on lõppkokkuvõttes kasulikum meie arengule, kuigi võib-olla raskem ning ebameeldivam.
eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas
Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, Üsna ülevaatlik annotatsioon, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne tuuakse välja nii kirjatöö olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me eesmärk, olulisemad elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada käsitletud probleemid ning järeldus. Samas jääb ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu annotatsioonis arusaamatuks, tähtsama eesmärgi õnne. kuidas autor tõestab S eesmärkide vajalikkust. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
SIGNE KANGUR Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja
inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele." Kui meil on võimalus valida mitme käitmisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, vaid meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jms poolt. Meie valikutel on alati põhjus. Inimeste valikuid suunab nende alateadvus. Kuna me aga ise ei aima, et meisse on programmeeritud selline otsustav "diktaator", siis tekib meil vabaduse illusioon. Meie alateadvus on see, kes valib meile sõbrad, otsustab kelleks me saame ning kellest saab meie elukaaslane. Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, kuna oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need sõnad on lahutamatud
mõistame me oma viga ja enamasti ei tundu meile enam ahvatlev ka see pakend. Sarnaselt võib ka esmapilgul meeldiv inimene osutuda oma sisult või siis olemuselt ebameeldivaks. Kuidas me saaksime aga seda elutarkust ära kasutada ja mitte lasta ennast ahvatleda pelgalt heast välimusest. Ei saa me ju poes proovida kireva küpsisepaki sisu või teada tantsupeol meeldima hakanud tantsupartneri hingeelu. Ja ega tegelikult polegi vist võimalust eksimatuid valikuid teha. Pettumus on paraku mingil hetkel ikkagi vältimatu, lihtsalt kui laseme ennast vormist vähem haarata ja meil ei teki kohe liiga suurt ootust ei ole hiljem sisus pettudes ka see pettumus nii suur. Eesti vanasõnade üks läbivatest joontest ongi just inimese tasakaalukusele kutsumine ning kiiretest otsustest hoidumine. Tuletame meelde näiteks vanasõnu: ,,Tasa sõuad, kaugele jõuad!", Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!", ,,Kaua tehtud kaunikene!"
Mind on õnnistatud eneseväljendus- ja suhtlusoskusega, mida ürituste korraldamisel läheb väga vaja. Kõik me oleme milleski paremad kui teised, see tuleb lihtsal enda sees üles leida, et seda ära kasutada. Seega võib öelda, et meie sees on tõesti erinevad võimalused, mis on meile kaasa antud. Päevast-päeva oleme erinevate valikute ees: kas osta poest must-või peenleib, minna vabatahtlikuks välismaale või ülikooli, luua suhe või jääda üksikusks. Neid valikuid võib vaadelda ka võimalustena. Noortel on võimalus minna välismaale kogemusi koguma ja samas ka ülikooli, vastava kaaslase leidmisel on jälle võimalus leida eluarmastus või jääda üksikuks. Võttes vastu uue tööpakumise on võimalus tulevikus karjääriredelil tõusta, aga samas vana töö on mugavam. Selliseid võimalusi on nii palju, mis aga jäetakse kasutamata. Järelikult inimesed kardavad võimalusi, mida elu meile saadab. Lastakse minna oma eluarmastusel, kuna kardetakse
Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades
Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades
Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele. Stoikute füüsika. Eespool juba kõne all olnud ontoloogilise põhiteesi – kõik, mis on, on kehaline – alusel võiks stoikute õpetust nimetada materialistlikuks. Selles kehalises olemises eristavad stoikud kahte vastandlikku poolust: aktiivset, toimivat alget ja passiivset, vastuvõtvat alget. Esimest nimetasid nad logos`eks või jumalaks või jõuks, teist aineks (hyle). Kuid need vastandlikud poolused olid nende
mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast. Suund, kuhu me vaatame, lõhn, mida me tunneme, asi, mida me puutume kõike seda me saame lugeda absurdiks
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Me vaatame tulevikule selgemalt näkku kui iial varem. Kõigi kaebuste juures meie ühtseks võrguks ühendatud maailma riskide üle jääb meil siiski sageli kahe silma vahele, milliseid võimalusi see pakub. Näiteks võib mõni töötu sotsiaaltöötaja üleöö rikkaks saada, kuna on oma tütre tarvis õigel ajal õige loo üles kirjutanud (J.K. Rowling- Harry Potter). Kes tahab nii komplekses maailmas toime tulla ja end koduselt tunda, teeb targasti, kui tutvub lähemalt juhuse fenomeniga. Ka kõik ilmselgelt juhuslik allub teatud seaduspärasustele. Et neid läbi näha, tuleb meil juhust lähemalt tundma õppida. Millegi äraseletamine tähendab üldiselt võttes keerukatele seostele lihtsama väljenduse leidmist. Seepärast ei olegi meil meie väikese looga edu, et see sisaldab liiga palju ja liiga keerukaid seoseid. Me ei suuda toimunut loogiliselt ära seletada, kui tahes palju üksikasju me ka ei teaks.
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt
................................................13 kasutatud kirjandus................................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS 3 Elukäik Jean-Paul Charles Aymard Sartre [zan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. Sartre'i ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane. Jean-Pauli mereväeohvitserist isa suri, kui poiss oli 15-kuune. Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana.
Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia. See ongi saatuseraamatu mõte. On vaja kuulata oma südamehäält. Kui me midagi teeme või otsustame, siis on vaja jälgida oma sisemust. Kas on hea olla, kas hing on rahul? Kui ei, siis oleme teelt kõrvale kaldunud. On vaja teha uued valikud või püüda muuta mõtlemist olemasolevast. Meie emotsioonid on nagu navigatsiooniseade, mis annab infot õigel teel püsimise kohta. Võib tekkida vastuolu loogiliste, mõistuse tehtud ja südame hääle järgi tehtud otsuste vahel. Tehtud valik võib tunduda endalegi mõistusevastasena, lausa hullumeelsena. Kui selle järel tekib rahulolu ja hingerahu, siis on see õige. Sa oled õigel teel. Sa suudad üle olla teiste mis tahes arvamustest ja hukkamõistust. Vitriini pandud elu
Väärtuste kriis ei tähenda siiski väärtuste puudumist, vaid paljusust (Merenheimo 1994). Nooruses omandab indiviid kultuuris valitsevad tegutsemisviisid, normid, hoiakud ja väärtused, mis võimaldavad tal saada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Sellel eluperioodil toimuva kiire arengu üks oluline ülesanne on väärtusmaailma arendamine, oma väärtushierarhia paikapanek (Mäki-Kulmala 1994: 36-37). Väärtused suunavad ja juhivad samal ajal ka kasvatuses tehtavaid valikuid (Hirsijärvi 1998: 7-8). Noorusea arenguülesannete täitmise õnnestumine või ebaõnnestumine võib selguda alles hiljem, aastakümnete pärast see, mida inimene oma kõige tundlikumas eas omandab, mõjutab ta elu ja valikuid ka kõigil järgnevail aastakümneil(Väärtuskasvatus 1998 Tartu; Inger Kraav). Nõukogude Liidu kokkuvarisemise üheks põhjuseks on peetud väärtuste kriisi, mis sai alguse kommunistliku ideoloogia taotlusest sundida kõiki kodanikke valikuvabaduseta
Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid. Sellega ei taha ma mitte seda öelda, et vanasti inimestel polnud valikuid, vaid pigem seda, et nende valikud olid keerulisemad ja otsuste tagajärjed võisid olla rängemad. Kui nüüd raamatu juurde tagasi tulla, siis olin tegelikult imestunud, et Schwarz oma naise Heleni juurde siiski jõudis. Ja meeldivalt üllatunud olin, kui naine otsustas koos oma armastatud mehega põgeneda. Ta riskis armastuse pärast oma vabadusega. Kõik inimesed ei
Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ja heaolu eest. Vanemad on ka need, kes õpetavad lapsele vastutustunnet. Mida vanemaks saab laps, seda rohkem on tal võimalusi valida. Laps saab valida, mis trenni ta tegema hakkab ja millist pilli ta tahab mängida, kes on tema sõbrad, mis mängu ta tahab mängida. Enamus lapsi
Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik 2)Moraal 3)Koer ei saa muutuda liblikaks 3)Käitumisnormid 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse.
Mida vanemaks me muutume, seda rohkem me vihkame aja kulgu ja tahame elustada minevikku. Nagu Gilgames suundume igavest elu otsima, nagu Peer Gynt jahime kuulsust ja õnne. Käsikirjad ei põle, aga elud küll. Palju mõtteid suuname oma elu pöördhetkile, kui üks otsus muutis kõik. Armastame mõelda, mis võinuks teisiti minna. Meil on põhimõte, et elu oleks täiuslik, kui saaksime muuta selle üheainsa pisidetaili. Elu kaotaks aga väärtuse ja ilu, kui saaksime oma valikuid ja otsuseid muuta. Kaoks aukartus ja sündmuste fikseeritus, ajaränded looksid meist hooletud ja kartmatud olendid. Sellepärast ei toogi Solaris dr Kelvinile midagi head: mälestused on küll mesimagusad, kuid nad takistavad meid edasi liikumast. Vead muudavad elu väärtuslikuks, meil on motiveeritus areneda ja täiustuda. Schubertit ei väärtustatud elu ajal, ta suri vaesuses. Õnnetu elu annab tõuke loomingulisusele ja kasvatab geeniuseid.
· Jumalad ei jälgi maailmas toimuvat seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas · Surma pole tarvis karta: me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · Inimene püüdleb oomu poolest naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest · Surma pole tarvis karta, sest meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas · Mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata arukaid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha · Surma pole tarvis karta, sest me ei puutu surmaga kunagi kokku Epikurose seisukoht oli, et inimene püüdleb loomupäraselt · ainult kehaliste naudingute poole. · nii hinge kui keha naudingute poole. · pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest · me ei kao jäljetult, sest hing on surematu · me ei puutu surmaga kunagi kokku.
2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus. Kui väärtuste õpetamine jäetakse juhuse hooleks, siis sellega kaasneb risk kaotada oluline osa omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb
? Me ei saa muuta maailma enda ümber, kuid meie võimuses on muuta maailma enda sees. Ma ei sooviks informatsiooni selekteerimist ja suunamist Eestis kõrgemate võimude poolt (nt valitsuse tasandil), sest vastasel juhul ei oleks mõeldav ka turumajandus ja demokraatlik riigivorm. Valiku peab tegema iga inimene individuaalselt, lähtudes oma eelistustest ja vajadustest. Me ei pea naelutama end tundideks teleri ette, et sealt järjepanu kõik telekavas olev ära vaadata, võiksime teha valikuid. Meie igapäevatoiminguid ei pea saatma ühtlase joruna tulev raadiomuusika pitkituna reklaamidest, võiksime jätta ruumi mõtetele. Meie meelelahutus number üks ei pea olema internetis surffamine, võiksime lugeda mõnda head raamatut. Meie omad valikud filtreerivad meile "puhast vett" ilma sette ja roosteta. Selliselt viskame ära teadvusesse koguneva prahi, heidame prügikasti massisuktsessiooni ja teeme ruumi isikupärale. Välismaailmast tulevat
see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. . Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse.
selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii
Inimene elab nähtamatute trellida taga Keeruline on defineerida sõna ,,vabadus" tähendust. Kui küsida esimeselt tänaval vastujalutavalt inimeselt, kas ta on vaba, siis suure tõenäosusega tuleb selgesõnaline jaatav vastus . Kuid kas me oleme vabad tegema seda, mida me tahame, või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritudm kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me oleme ikka nii priid oma tahtmistesm kui meile tundub? Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju
Me ei saa a priori otsustada mida on tarvis teha. Moraalne valik tähendab oma kuju loomist ühiskonnas ja kunstis kehtib sama põhimõte, et oma elus inimene seob end, vormib oma kuju ja väljaspool seda kuju pole ta midagi, nagu ka kunstiteos . · Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Igal inimesel on mitmeid valikuid olla see, kes ta tahab. Ei usu et inimene saaks täiseti valida kas olla hiinlane või indukas nagu Sartre väidab. Kuid ta saab teha kõike selleks et olla võimalikult lähedal sellele. Inimest saab hinnata tema tegude järgi. Inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, summa, organisatoorne tervik, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum . Inimene pole väljaspool oma kuju midagi, aga see mõte ei ole objektiivne nende suhtes, kes pole elus midagi saavutanud .
Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete rafineeritust. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele. Kultuuriga selles tähenduses seonduvad tihedalt haridus ja meedia. Kultuur on mittepärilikult edasiantav informatsioon antakse edasi ühiskonna kaudu (ingliskeelses kirjanduses nimetatakse seda ,,meem"; pärilikult edasiantavat informatsiooni kannab aga ,,geen") Kas me märkame kultuuri? Ruum, sh kultuuriruum, milles me viibime, on eriline ja me peame kõik asjad läbi ja lahti mõtlema, et kultuur siin edukas oleks, samuti, et kultuur oleks järjepidev, edasiantav. Selleks, et teha midagi paremini, peame teadvustama seda, mida me teeme
annaabi.ee 
